reaktsiooni ja muusika sisu vahel. Selle protsessi kujundamine ja suunamine soodustab sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi loomist (Muldma, 2008, 167). Laste väärtushoiakute kujundamine on tihedalt seotud lapse sotsialiseerimisega. Muusikaline mõtlemine kujuneb välja muusikaliste tegevuste käigus, seetõttu võib seda käsitleda ühe olulise kommunikatsioonivahendina. Peter Berger ja Thomas Luckmann (1966), Melville J. Herskovits (1967), Lev Võgotsky (2003) ja mitmed teised uurijad seostavad lapse sotsialiseerumisprotsessi nn inkulturatsiooniga ehk oma kultuuriga kohanemisega. Selle lõpptulemusena saab lapsest kultuuriliselt pädev inimene ( keeles, rituaalides, väärtustes). Muusikapädevused Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav
piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog Süsteem mingi kirjeldatav tervik, mis koosneb osadest, mis on seoses jam is mõjutavad üksteist kuidagi. Süsteem ei saa olla suletud, alati on mingis keskkonnas, mis mõjutab. Organisatsioon kui supersüsteem. Sõltuvusteooria. Milline on sõltvuskeskkonna ja organisatsiooni vahe. Otsitakse parimat sobicust keskonna mõttes. Kontekst määrab ära, milline juhtimisviis on parim. Sotsiaalse konsttuktsiooni teooria. Berger ja Luckmann. Nende mote reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Organisatsioon eksisteerib vaid nende inimeste peas, kes seda organisatsiooni kogevad. Inimene ei saagi muudmoodi järeldusi teha, ui tema varasem kogemus on. Klassikaline näide tuletõrjujate kohta. Raam, millele luuakse tähendusi. Näide sellest, kui panna esimene auto pilt , me ütelme, et see on told. Postmodernism. Foucault. Võim/teadmine. Võim klassiruumis. Institutsioonide kriitika. Põhliine idée kriitiline pool. Kriitika
erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et erinevused nende ka mõiste vahel on pigem vaaternurgas kui sisulises pooles. Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on juhtimise ideoloogiast (The Ideology of Managerialism) ja ja arutletakse kui usaldusväärsed on uurimis-meetodid. Püütakse selgeks saada kui elujõulised nad on, sest legitmiimselt, leiab autor, et suurt vahet uurimismeetoditel ei ole.
aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid. Schütz ana mõttelisi kriteeriume, mida kasutame ümbritseva maailma tõlgendamiseks ja muljete loomiseks. Seda võib nimeta tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks. 3) Karl Mannheim; 4) Peter Berger ja 5) Thomas Luckmann - nemad t Schützi ideed laiemale ühiskonnatasandile, esitades küsimuse: Kuidas on üles ehitatud ühiskondlik reaalsus? Kuid võimalik, et (inter)subjektiivsed tähendused saavad inimeste jaoks enesestmõistetavateks objektiivseteks faktideks Sotsiaalne konstruktivism tõi ühiskonna uurimisse kolm uut põhimõtet (lk 124). Sümboliline interaktsionism (Chi koolkond) 6) Adam Smith - mõjutas sümbolilist interaktsionismi, leidis, et inimloomusest aru saamiseks peab vaa
nähtuste kogum, milles pole vaja kahelda. On olemas ka teistsuguseid hoiakuid maailma suhtes teaduslik, religioosne, hullumeelne hoiak mis kahtlevad nendes asjades, mille loomulik hoiak kahtluseta omaks võtab. Loomulik hoiak maailma suhtes eeldab ka seda, et teised inimesed kellega kokku puututakse saavad enamikest asjadest samamoodi aru nagu mina; et inimeste vahel on jagatud (ühine) arusaam asjadest. Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: "Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad. Tegi spetsiaalseid "tülinorimise
(tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end ise õppima. Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski, Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu: +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks
M.Payne, Tallinn, 1995 5 Payne (2005: 7-8) käsitlusel on sotsiaaltöö loojateks sotsiaaltöötajad ise, kui nad teevad oma igapäevast tööd. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria ütleb, et sotsiaaltöö ei ole objektiivne reaalsus, vaid tekib ideedes, inimeste aruteludes ja tegevuses. Sotsiaalkonstruktivismi idee pärineb sotsioloogidelt Berger ja Luckmann (1971). Nad väidavad, et „reaalsus“ on teadmine, mis juhib inimeste käitumist, kuid neil kõikidel on reaalsusest erisugune ettekujutus. Me jõuame reaalsusest ühisele arusaamisele oma teadmiste vahetamise kaudu erinevates sotsiaalsetes protsessides. Sotsiaalne tegevus kaldub muutuma harjumuseks, nii et meil on ühine arusaam sellest, kuidas asjad peavad olema ja me käitume vastavalt sotsiaalsetele kokkulepetele, mis kujunevad ühise teadmise pinnalt (M. Payne, Tallinn,1995, lk.6)
(suudetakse ükskõik millisesse rolli astuda). 24. Alfred Schultz fenomenoloogiline sotsioloogia (uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad). Loomulik hoiak suhtumine, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes ja selle järgi on maailm inimesest sõltumatult eksisteeriv nähtuste kogum, milles ei pea kahtlema. Eeldab, et inimesega kellega suheldakse, saab enamus asjadest samamoodi aru nagu mina. 25. Thomas Luckmann ja Peter Berger fenomenoloogiline sotsioloogia. Inimesed konstrueerivad reaalsust sotsiaalselt. Inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on nad loovad endale maailma ise ja see on sotsiaalne protsess (tehakse koos teiste inimestega). 26. Harold Garfinkel fenomenoloogiline sotsioloogia. Etnometodoloogia uuritakse, kuidas inimesed igapäevaelus tegutsevad ja kuidas nad maailma endale arusaadavaks teevad
Kriitika: pole olemas nähtust, mis oleks iseenesest religioosne. Toimet väljendavad ehk funktsionaalsed definitsioonid: mida religioon teeb? Paremad, kui uuritakse erinevate kultuuride religioone või sama religiooni erinevatel ajastutel. Sobib hästi religioonilaadse tegevuse või grupi, näiteks eneseabigruppide puhul (kui on vaja näidata, et nähtuste puhul on tegemist religiooniga, kuigi osalejad seda ise ei näe). Funktsionaalsed definitsioonid on laiemad. Th. Luckmann 1967: ,,Identiteediloome on religioosne protsess. Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti." Puudused: religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad, maailmavaated, vabaajategevused jne. (lõpuks on kõik religioon). Liiga laiad definitsioonid. Kriitika: pole olemas toimet, mis oleks iseenesest religioosne. Definitsiooni valik = strateegia valik. Religiooni defineerimisest sõltub, kas Euroopas toimub religioossuse vähenemine või muutumine.
maailm on meie jaoks sotsiaalselt konstrueeritud. Mis see tähendab? Sotsiaalne maailm ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad
· Valitses USA sotsioloogias, 20. Sajandi esimesel poolel Keskseks figuuriks Geogrge Herbert Mead (1863-1931) Isiksuse kujunemine · Rollide proovimine (role taking) lastel mängu käigus · Olulised teised (significant others) pereliikmed (ema ja isa) lapse jaoks. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tal tekib olulisi teisi. · Üldistatud teine (gerenalized other) kuidas teised inimesed teda näevad Fenomenoloogiline sotsioloogia · Berger ja Luckmann (1966) ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" · Maailma ei ole lihtsalt olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma · Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess, ehitatakse koos teiste inimestega. Sotsiaalse vahetuse teooria George Homans (1910-1989) · Lähisuhted sarnanevad majandusliku kauplemisega · Inimesed vahetavad suhtes psühholoogilisi hüvesid (heakskiit, tunnustus) Ratsionaalse valiku teooria sarnane sotsiaalse vahetuse teooriale Gary S
Loomulik hoiak maailma suhtes eeldab ka seda, et teised inimesed kellega kokku puututakse saavad enamikest asjadest samamoodi aru nagu mina; et inimeste vahel on jagatud (ühine) arusaam asjadest. 17 Sissejuhatus sotsioloogiasse Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: “Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine” (1966) – käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne – toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel (1917-2011) Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad
kuidas teine inimene näeb; olulised teised (significant others), üldistatud teine (generalized other). Tähistavad isiksuse sotsialiseerumise protsessi. Fenomenoloogia- filosoofia vool, mis uurib seda kuidas inimesed maailmast aru saavad. 20saj keskel tuli ka sotsioloogiasse. Kõige tuntum teos fenomenoloogilises sotsioloogias on ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" Berger & Luckmann (1966) maailm ei ole lihtsalt 12 olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma, reaalsust. Iga inimene mõtleb endale oma maailma välja. Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess. Reaalsuse konstrueerimist väljendab täpsemalt sotsiaalkonstruktsionism. See lähenemine uurib erinevate nähtuste konstrueerimist inimese poolt. Näiliselt ,,objektiivsed" asjad on
vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. (Berger ja Luckmann 1966, Hess, Markson ja Stein 2000 vahendusel) Oma koha määramine õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk
annaabi.ee 
