Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon)
määratletud struktuur, kus üks vastanduv osa saab võimalikuks ainult läbi teise. 12 30. Mis on seem? [Kultuurisemiootika, lk 189–190] Seem on sematiline kategooria, mis määratleb elementaartähendust, ehk ühine tähendus. Sõnad, mida ühendab mingi seem, moodustavad semantilise välja. KULTUURIUURINGUD 31. Millele vastandus ja millest lähtus nn Birminghami koolkond? [Kultuuriuuringud, lk 231] Birminghami koolkond vastandus jäigale akadeemilisele keskkonnale, kus tähelepanu vääriv kultuur oli elitaarne, kõrgkultuur. Birminghami koolkond lähtub sellest, et kultuurinähtuste alla käivad kõik ühiskondlikud eluviisid ja et need eluviisid, valdkonnad ja elemendid on omavahel vastastiku suhestunud ja moodustavad ühiskonnas terviku. 32
· Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri. · Kultuuriuuringud algasid 60ndatel. Vastas tol ajal sotsiaalsele tellimusele (noored tahtsid kritiseerida ülikoolis viljelevat kõrgkultuuri). Tekkis huvi subkultuuride (kultuur kultuuris) vastu. Mõistmiseks pidi uurima. · Kultuur jaguneb: 1) materiaalne kultuur eselemis-asjastatud kultuur (autod, masinad, ehitised) - sümboli-märgi kultuur (raamatud, pildid rahvalooming)
Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid. Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks. Briti kultuuriuuringud Poststrukturalistlikud meediateooriad Vahelt puudu! Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut - Nad kuuluvad erinevatesse rühmadesse ja rühma liikmetel on sarnased huvid Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või väiksema avalikkuseni. Meediakommunikatsioon on eeskätte ühepoolne.
nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. · Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! · SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... · Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) · . Kurt Lewin 1890-1947 · .
emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks
.turukriteeriumitega kulutuste ja nõudluse vahekorra kohta Hegemoonia osutab valitsevate ideede lõdvalt seotud kogumile, mis läbistab kogu ühiskonda selliselt, et kehtiv võimu ja väärtuste süsteem tundub loomulik, enesestmõistetav ja terve .mõistuse kohane .Birminghami kultuuriuuringud .Halli kodeerimise-dekodeerimisemudel Ringlevad koodid: 1. võimuga seostuvad domineerivad tähendused. 2. kokkuleppeline 3. .opositsiooniline Naiste vähene esindatus meedias, stereotüüpide loomine, soorolli sotsialiseerumine. Paljud meediatekstid on soolise kaldega, tavaliselt eeldatava auditooriumi vaadete kohaselt.
Avalikke sotsiaalseid tekste iseloomustab nende üldisus, seotus aja ja kohaga teatud viisil ning selle seotuse väljendumine otseselt või kaudselt. Neid tekste võib käsitada kui üht liiki avaliku elu vormi ning need osalevad avalikus elus oma rollide ja funktsiooni kaudu. Selleks aga tekstist üldiselt, vaatleme ajakirjandusteksti kui avalikkuses esitatavat märki. Ajakirjandustekst omakorda representeerib ja tähendustab oma keskkonda; määratleb selle tähendusi. Kultuuriuuringud ● juhatab kaasaegse kultuuri uurimisse; selles on oluline aspekt meedia ja meedia vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks
kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid
Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) areng alates 1970ndatest kui erinevad ökoloogia rakendused ja kasutused humanitaarteadustes: keskkonnasotsioloogia, keskkonnaajalugu, keskkonnapsühholoogia, ökokriitka jne. Vasakpoolsed ökoloogilised paradigmad humanitaarias: Rohelised kultuuriuuringud (green cultural studies): lähtub marksistilikust programmist, mida kultuuriuuringud kasutavad ühiskonna ja võimustruktuuride analüüsil (loodus kui poliitilis- kultuuriline objekt, mille konstrueerimine toimub rassi, soo sotsiaalse klassi mõistete konstrueerimisele). Sotsiaalökoloogia Viimasel kümnendil: posthumanism, new materialism, material
3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. (Vt 6 Moodle’Uushistoritsism ja uus kultuurilugu’) 4.Ajalo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. 5. Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides 6. KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika
Lause ,,osutus". Nt Veenus: rajaja Frege, Gottlob, vt mõiste Sinn Birminghami koolkond - Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; asutatud 1964. Hoggarti poolt, hiljem muutus tavaliseks osakonnaks. Arvati, et kogu kultuuripraktika on meedia vahendatud, kõrg-madal ja kesk-töölisklassi vastandused on kadunud, kõik tekstid on kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis, toimub pidev võitlus ,,tähistamisõiguse eest" cultural studies kultuuriuuringud, välja kasvanud kaasaja indrustriaalühiskonna analüüsist. Käsitleb pinget antropoloogia ja kitsamalt humanitaarse kultuurikontseptsiooni vahel. Väidab, et mitte üksnes kõrgkultuur, vaid iga kultuuri vorm on teisega võrreldav. Kultuur hõlmab nii sümboleid kui materiaalset maailma ja kultuuri uurimine ei saa piirduda ühega neist. Dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine (Derrida loodud raskestidefineeritav
autori surm teksti tuleb lugeda autorist hoolimata, autor on pelgalt see, kes kirjutab. Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm (Barthes 2002: 125) Bedeutung see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum
Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus
) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. Võimu ühiskonnas on näha nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest
ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk
Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud.
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud.
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud.
nende inimsuhteid olevikus. Mõju kultuurile: Kirjanduses siirdkõne ja vabavärss. Virgina Wolf- segased tundmuste kirjeldus nagu see on unenäos. Filmikunst (Hitchcock)- freudismist läbi imbunud. Linchi filmid on Lacanlikud. Tammsaare varased romaanid on freudilikud. On tekkinud teksti psühhoanalüüsid. On teksti keskne ja üsna keeruline. 7.Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud. Psühhoanalüüs on psüühikahäirete ravimeetod, millele pani aluse Sigmund Freud.Mõtlejana oli ta sügavalt mõjutatud oma ajastu teaduslikest ideedest, nt. Darvini evolutsiteooriast ja tema fundamentaalsest biogeneetilisest seadusest, kandis hiljem ta üle psüühika valdkonda.Viinis elades avas ta erapraksise psüühikahäirete raviks.Tema peamisteks patsientideks said kesk- ja kõrgklassi kuuluvad naised, kelle hüsteeriliste haigusnähtudega tegelemine pani aluse psühhoanalüüsile
lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid. Oluline on mõistmine, see on esmane tase ehk loeme teksti hoolikalt läbi. Konkreetse teksti puutuva informatsiooni kogumine, nt tegelased, miljöö, sündmused, retoorilised ja narratiivsed võted, vaatepunkt jne. Kirjandusteadlane eelkõige tõlgendab ehk pöörab tekstile intensiivset tähelepanu.
28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika
selle peale ütleb ametlik vastus, et inimesed sünnivadki erinevatena. aga see ei olnud algne diskursus ja algne küsimus. ebavõrdsuse ja erinevuse diskursused aetakse siin segamini. artikulatsioon : diskursuse välja loomine ühiskonnas toimub erinevate ideede artikulatsioon. selle eesmärk võib olla ka konflikide taandamine, et põhiküsimust varjutada. kuidas näidata rõhumissuhet alluvussuhtena. dialoog eeldab teavat valmisolekut kokkuleppeks. cultural studies : kultuuriuuringud. koolkond (lähtus birminghamist, juhtfiguur ja asutaja stewart hall). kujundas lähenemist, kus artikulatsiooniteooria oligi väga oluline. kultuuritekstide tähendus sõltub sellest, kuidas toimub artikulatsioon, see ei ole kunstiteosesse või teksti ssisse kirjutatud. ei ole mõtet minna bronxi ja öelda vastutulevale mustanahalisele : nigger. see lõpeb halvasti. aga nad ise ütlevad üksteisele küll nii. tähendab, see ei ole teatud kontekstis solvav. aga teises on.
strateegiaid ehitada. Kokkuvõtlikult ehk võibki öelda, et Frankfurdi koolkond on liikunud valgustusajastu kriitikast ja ideaalide viltuvajumise pärast mures olevas kultuurikriitilisest seisundist, jõudnud edasi sellisele platvormile, mis näeb teatavat liiki vabade subjektide omavahelises kommunikatsioonis tekkinud ratsionaalsus ideaalina, mis on teostatav kui ka algsete põhimõtete kohane poliitiline ja teoreetiline programm. Kultuuriuuringud. Teine kultuurikriitiline koolkond Birminghami koolkond: kasvas välja 1964 aastal ülikooli juures asutatud kaasaegse kultuuri uurimuskeskus. Probleemiasetus peegeldab selgelt traditsioonilise inglise kultuuri arusaama problemaatilisest. Esiteks seda et inglise arusaam kultuurist on ülesehitatud klassiühiskonna põhimõttele palju enam kui mujal läänemaailmas on inglise ühiskonna indiviidi positsiooni mõjutanud ja mõjutamas tema sotsiaalne päritolu. Teiseks impeeriumi
Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/ 1. INIMSUHETE AJALUGU Evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti
.. • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis • SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus • SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. • Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! • SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine … • Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) Kurt Lewin (1890-1947) 2. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln)
suuri kunstiteoseid ja kunsti tunnustatud loojaid, mitte ,,massikultuuri". Ka rahvakultuurist otsiti ,,puhtamaid", ,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???). Keeleteaduse, semiootika, antropoloogia ja sotsioloogia kaudu on tulnud uusi impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt
annaabi.ee 
