kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid, või lähtuda erinevatest andmehulkadest (muutujatest, faktidest). Tuleb rõhutada, et ükski lähenemisviis ei ole tähtsam kui teine. Kõik oleneb sellest, mis meid konkreetsel juhul huvitab ja millist prognoosi me soovime. · 5. [1 p.] Mis on süsteem? · 6. [1 p.] Mis on avasüsteem? · 7. [1 p.] Mis on küberneetiline süsteem? · 5. Süsteem on osade või sündmuste kogum, mida võib vaadelda kui tervikut, sest need osad või sündmused on omavahel seotud. · 6. Avasüsteem käitleb sisendit ning produtseerib väljundit, kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Selleks, et toimida vajab avasüsteem pidevalt sisendit. · 7. Küberneetilistes süsteemides kasutatakse tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mida kasutatakse sisendi
Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Toimimiseks vajab avaspsteem pidevalt sisendit. Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit.
koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi moodustavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet tootvad autotroofid, orgaanilist ainet muundavad nii taim- kui loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks muutuvad ladundajad ja eluta keskkond, kussee kõik aset leiab. 9)Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 10)Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub sele hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit. Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit. 11)Mille poolest erinevad positiivne tagasiside ja negatiivne tagasiside?
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
jne). Jonesi looming on enamasti selgelt erootilise alatooniga ja seda isegi mööblikujunduses, millega ta 1960. aastatel tegeles. Näiteks tegi ta 1969. aastal fetishistliku alatooniga skulpturaalse laua, kus naisterahva kuju (nagu päris!) on käpuli põrandal ja tema seljale toetub klaasist lauaplaat. 9. VIDEOKUNST, KÜBERNEETILINE KUNST TAUST Hakati harrastama 1960.aa USAs ja Euroopas. Termin küberneetiline võeti kasutusele 1968. 1969 I video näitus, 1969 I comp.art näitus TUNNUSJOONED 1. Videokunsti saab viljeleda nii videomaki kui arvuti abil 2. Kasutatakse liikumatuid pilte (stoppkaader) või liikuvaid, salvestatud ja reaalajas laiali saadetud, elektrooniliselt töödeldud (värvid, moonutused, pealetrükid jmt), arvutiga tehtud (sünteesitud pildid), alati ekraaniformaadis 3
arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit. NÄIDE: Televisioon avasüsteemina: sisendiks elektrivool ja elektromagnetlained, mustaks kastiks teler, väljundiks pilt ja heli. 2
Maailma absurdsus, mis loodi kunsti abiga, ei ole piisavalt reaalne peegeldus. Samal ajal ei ole fantastiline, ei ole täiesti fiktiivsed. Need osad on omavahel ühendatud omavoliliselt, olenemata seadustest. Kultuse absurdne ja purustusee vormid kunstiteosed viidi läbi esimesed 50 aastat kunsti ja teatri sünnitas uue mõiste "sündmused ja reaktsioonid." Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst. Et see kõik kokku panna on vaja uut kontseptsiooni-postmodernismi. Postmodernismi probleem on seadnud teadlastele mitmeid küsimusi, ja kõige olulisem neist - kas on olemas ise nähtus postmodernism? Kas see ei ole lihtsalt järjekordne väljamõeldis? Millest postmodernism erineb modernismist? Kõik need küsimused kujutavad endast sisuliselt nende arutelusi, mis on väga aktiivselt praegu hinnatud nii selle toetajatega ja vastastega.
Maailma absurdsus, mis loodi kunsti abiga, ei ole piisavalt reaalne peegeldus. Samal ajal ei ole fantastiline, ei ole täiesti fiktiivsed. Need osad on omavahel ühendatud omavoliliselt, olenemata seadustest. Kultuse absurdne ja purustusee vormid kunstiteosed viidi läbi esimesed 50 aastat kunsti ja teatri sünnitas uue mõiste "sündmused ja reaktsioonid." Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst. Et see kõik kokku panna on vaja uut kontseptsiooni-postmodernismi. Postmodernismi probleem on seadnud teadlastele mitmeid küsimusi, ja kõige olulisem neist - kas on olemas ise nähtus postmodernism? Kas see ei ole lihtsalt järjekordne väljamõeldis? Millest postmodernism erineb modernismist? Kõik need küsimused kujutavad endast sisuliselt nende arutelusi, mis on väga aktiivselt praegu hinnatud nii selle toetajatega ja vastastega.
kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994) *Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu
• - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad” Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis Eesmärgid ja meta- eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine) Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012) Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010) Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh)
võimaldab lugejatel muutuda kaasautoriteks, neid nii mentaalselt kui ka füüsiliselt konstrueerida, täiendada. 22 58. Mida uurib ludoloogia? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 424] Ludoloogia on mänguteadus. Ludoloogia uurib videomänge - narratiive, millega mängud opereerivad ja kuidas mängijad neid mängivad, milliseid strateegiaid ja otsuseid langetavad mängides, mismoodi mängude küberneetiline süsteem mõjutab inimesi ja kuidas selle loogikas orienteerutakse. Kasutatakse humanitaarteaduslikke meetodeid. 59. Kuidas on arenenud diskussioon masina rollist tähendusloomes meedia-arheoloogia kontekstis? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 425–426] Meedia-arheloloogia sai süsteemse aluse esmalt Friedrich Kittleri, Siegfried Zielinski jt töödes. Siegfried Kittleri meediarheoloogilist vaatenurka võib aga pidada omamoodi kombinatsiooniks
· Muudab lihtsamaks käitumise algatamise (see toimub n-ö automaatselt) · Muudab lihtsamaks tähelepanu suunamise eesmärgi seisukohalt olulisele infole ning ebasoovitavate tegevuste vältimise · Sellise instruktsiooni andis Luszczynska müokardi-infarkti (MI) üle elanud patsientidele. · Patsiendid täideviimiskavatsuse-instruktsiooni saanud grupis tegid ka 8 kuud pärast operatsiooni regulaarselt harjutusi ning olid füüsiliselt aktiivsemad, kui kontrollgrupp. Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel Eneseregulatsiooni "ressurss" (Roy Baumeister) · Baumeisteri eksperimendid näitavad, et enesekontrolli nõudvad tegevused sõltuvad ühisest ressursist, mida on piiratud hulgal: ühe sellise tegevuse tegemine muudab järgmise raskemaks · Eksperimendi käigus ei "kulu"eneseregulatsiooni ressurss päriselt ära, vaid inimesed n-ö hoiavad seda kokku · Need tulemused sobivad hästi kokku "kahe protsessi teooriatega" (dual process theories) Eesmärkide konflikt
Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) "Iseregulatsiooni" näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; "neurootiline kaskaad" Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis- ollakse teadlik oma käitumise põhjustest ja tagajärg. Üritame oma käitumist mõjutada sellele tähelepanu pöörates, midagi teisiti tehes, tulemust ümber mõtestades, muutes teiste arvamust sellest. Eesmärgid ja meta-eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine)- eesmärkidest loobumine seotud optimismiga. Eneseregulatsiooni "ressurss" (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused
riiklike struktuuride poolt ja küsida inimestelt, kuidas nad nende muutustega toime tulevad. Gibson (ameerika futukirjanik): future fatigue. Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality tuleb tulevikuvisiooni asemele, varsti kaob vajadus ideed mõelda. Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homoöstaas. Küberneetilises suhtes ei ole tsentrumit, mida eemaldada või lisada. Me oleme selle osa. Süsteem töötab vastuhaku põhimõttel, see on osa tagasisidest. Jules Deleuze ja Guattari: risoomi mõiste. Puuloogika: juurest kasvavad kõik harud. Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon Butler kirjutas utoopia nimega "Erewhon" osaga "Book of
otsuseid. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid, erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Plokkskeem 1 - Sensoorse mälu info ümberkodeerimine verbaalsesse ja visuaalsesse lühimällu. Nende
inimestelt, kuidas nad nende muutustega toime tulevad. Gibson (ameerika futukirjanik): future fatigue. Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality tuleb tulevikuvisiooni asemele, varsti kaob vajadus ideed mõelda. Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homöostaas. Küberneetilises suhtes ei ole tsentrumit, mida eemaldada või lisada. Me oleme selle osa. Süsteem töötab vastuhaku põhimõttel, see on osa tagasisidest. Jules Deleuze ja Guattari: risoomi mõiste. Puuloogika: juurest kasvavad kõik harud. Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon
Seda evolutsioonilist maksimiseerimisprotsessi nimetatakse ka kohastumiseks. Mingit tunnust, omadust või omaduste kompleksi, mis suurendab isendi kohasust, nimetatakse kohastumuseks ehk adaptatsiooniks. Geeni mõistest käitumisökoloogias Esimeses peatükis on juba mainitud geeni mõiste eritähenduslikkust eri teadusharude esindajate juures, samuti seda, et evolutsiooniteoreetik G. Williams juba "1960. aastail rõhutas, et mõiste "geen" on tegelikult suuresti küberneetiline abstraktsioon. Geeni mõiste mitmetähenduslikkust aitab illustreerida järgmine näide. Küsimusele "Mitu sõna on siinses loengukonspektis?" saab anda vähemalt kaks õiget vastust. Üht tüüpi vastuseks on arv, mille annab arvuti tekstiredaktor, mis loeb kokku kõik tühikutega ja kirjavahemärkidega eraldatud sümboljärjestused. Kui näiteks sõna "loom" esineb 10 korda ja sõna "käitumine" 20 korda, siis esimest tüüpi vastuse puhul saame kokku 30 erinevat sõna.
olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu ,haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimelin omandama palju
Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu ,haistmismälu jne. 28 Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimelin omandama palju
elementi: · juhtimissubjekti (see, kes juhib), · juhtimisobjekti (see, mida või keda on vaja juhtida) ja · juhtimisvahendeid (see, millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse, et see vajalikul viisil käituks). Joonisel 1.1 on toodud kõige lihtsam juhtimisskeem (otse- ja tagasiside mõistete kasutamise korral nimetatakse seda küberneetiliseks juhtimismudeliks). Joonis 1.1. Lihtsaim küberneetiline juhtimismudel2 See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme. See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme. Samal ajal on esmatasandi juht ka alluv. Joonisel 1.2 on iseloomustatud juhi rolli alluvana ja ülemusena. 1 Inglise-Eesti majandussõnaraamat, Tea 1995, lk. 208 2 Koostatud Karjus, A. poolt. Joonis 1.2. Juhi roll alluva ja ülemusena3
annaabi.ee 
