Seega saime vastuolu mõlemal võimalikul juhul. Russelli paradoksi või vaadata kui antiikajas tuttava valetaja paradoksi modifikatsiooni. Russell pakkus lisaks välja järgmise modifikatsiooni. Külas on habemeajaja, kes ajab kõigi nende külaelanike habet, kes endal ise habet ei aja. Küsime nüüd, kas habemeajaja endal habet ajab. (Tamme, Tammet, Prank 1997) Loogiline atomism Loogiline atomism, , arenes 20. sajandi esimesel kolmandikul. See on tähendusteooria, mille kohaselt maailm koosneb elementaarfaktidest. Loogilise atomismi õitseaeg oli 1920. aastatel. Selle suuna üheks põhiteoseks on Russelli ,,Loogilise atomismi filosoofia" (1918). Loogilise atomismi kohaselt saab keelt analüüsida põhimisteks tähendusaatomiteks ehituskivideks, millest on loodud kõik väited (saame laused taandada objektidele vastavateks nimedeks. Ja teised laused elementaarlauseteks). Selline
Seega ta ajab endal täna habet ja ei aja täna endal habet. Kui aga ta ei aja täna endal habet, siis ta ajab täna endal habet. Seega ta ei aja endal täna habet ja ajab täna endal habet. Nii et tuleb välja, et igal juhul ta ajab endal täna habet ja ei aja endal täna habet. Et see pole võimalik, siis muidugi võib järeldada, et niisugust linna ei saa olla. Seetõttu nimetatakse Russelli paradoksi mõnikord ka pseudoparadoksiks. Loogiline atomism Tähendusteooria “Loogilise atomismi filosoofia” Keelt saab analüüsida ehituskivideks, millest on loodud kõik väited. Empiirilisus Kirjelduste teooria Väide, millel puudub tõeväärtus on tähendusetu. Lausete loogiline struktuur vastand grammatilisele struktuurile. Tavaliselt kasutatakse selle illustreerimiseks väljendit "Prantsusmaa praegune kuningas", nii nagu see esineb lauses "Praegune Prantsusmaa kuningas on kiilaspea." Millisest objektist see lause räägib
omaduse või iseloomustab teda mingil viisil klassifikatoorsete tunnuste süsteem- selle aluseks on kuni nelikümmend artikulatoorset e. hääldamist kirjeldavat tunnust klusiil e. sulghäälik kodeerimisomadused- süntaktilised vahendid, millega väljendatakse lauseosade vastastikust mõju kognitiivne semantika- selle eesmärgiks on uurida, kuidas keelerääkija näeb oma maailma ja mil määral esineb maailmapiltide vahel keelest ja keelerühmast lähtuvaid erinevusi. kognitiivne tähendusteooria- psühholoogial põhinev tähendusteooria. Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause. NP (+Cop) + Loc kollokatsioon- ühend kommunikatiivne kompetents- võime kasutada keelt eri olukordades sobival moel kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon
Sümboliline interaktsionism (Chi koolkond) 6) Adam Smith - mõjutas sümbolilist interaktsionismi, leidis, et inimloomusest aru saamiseks peab vaa kaugemale keskkonnamõjudest ja leidma ühisosa, ühine/omane kõigile inimestele. 7) Charels S. Peirce, pragmatis märkide kommunikatsiooniteooria (märk ärgitab käituma või reageerima kõiki, kelle jaoks see toimib märgina); 8 James - müütis Peirce'i operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks (kui väide ei ole selles mitte ainult tema tähendus, vaid ka tema tõde. Just mõjudes muutub see tõeks); 9) John Dewey - kinn uurimustes, et eneseregulatsioon toimub teise rolli võtmise kaudu, inimesed käituvad objektide (ka inimeste) suhte tähenduste kaudu, mis nad nendele objektidele annavad. 10)George H Mead - ühendas pragmatistliku tähendusteo Smithi omaga. Oluline peegel mina ning sotsiaalse mina areng ja tegevused
Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Seejärel siirdus Wittgenstein Norrasse, kus ühe fjordi kaldal omaehitatud onnis elades töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi sõnadega väljendada ei saanud, kuna vastasel juhul oleks tekkinud paradoks; seega oli kogu keel fundamentaalselt müstiline. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. Teda
enam-vähem foneemidele. Morfeem väikseim tähenduslik üksus. Nt sõnad puud kaks morfeemi: puu ja d. Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem Leksikaalne morfeem kannab lause põhilist sisu Grammatiline morfeem kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse Süntaksireeglid (grammatikareeglid) põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada Semantiline tunnus mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada. Definitsioonil põhineva tähendusteooria sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel Prototüüp-kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige. Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind Ülemmõiste-loom Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna Alammõiste-puudel
Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu) Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste) Subordiaarne (alammõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas) Defineerivate tunnuste teooria e definitsiooniline tähendusteooria: Algelemendid- tunnused (vanaema: kas ema ema või isa ema) Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge; mõisted asetsevad hierarhiliselt Defineeritavate tunnuste teooria probleemid: Mõisteid raske defineerida; hästi ja halvasti defineeritavad sõnad
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga – mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 4. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip.
Seda tehes kasutatakse muidugi ka teiste filosoofiaharude meetodeid, eelkõige aga loogikat. See muidugi ei tähenda, et eriteadlase ja keelefilosoofi töös ei saaks olla lähedasi teemasid või isegi kattumisi.Austini sõnutsi sisaldab igapäevakeel aegade jooksul ladestunud teadmisi ja metafüüsikat ning on seega loomulik lähtekoht kõigi filosoofiaharudega tegelemiseks. Ja kõige paremini saab seda muidugi uurida tähendusteooriat luues – igasugune tähendusteooria peab ütlema midagi keele ja maailma suhte kohta, seega maailma kohta. Järelikult ei saa tähendusteooria olla metafüüsilises mõttes neutraalne. Kuid metafüüsika (näiteks realistlik või antirealistlik, materialistlik või platonistlik) järeldub tähendusteooriast, seda ei tarvitse võtta eelduseks. Siiski on realism tavaliselt enamike keelefilosoofide jaoks implitsiitseks eelduseks ning kui teisiti ei ütelda, eeldatakse seda ka käesolevas kursuses
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 59. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 60. Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele.
üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 72. Semantilised primitiivid Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 73. Denotatsioon e intensioon
üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 72. Semantilised primitiivid Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 73. Denotatsioon e intensioon
üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 72. Semantilised primitiivid Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 73. Denotatsioon e intensioon
10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Tähendusväli. Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. Tähendus (leksikaalne tähendus) on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu (eseme, nähtuse, omaduse) peegeldus teadvuses. Tänapäeva tähendusteooria tugisambaid on C.K. Ogdeni ja I.A. Richardsi semantiline kolmnurk, mille nad esitasid 1923. aastal. KOLMNURK : Tähistaja (e märgikeha/sümbol, sõna puhul on see sõnakest) tähistatu (signifikaat e mõtt, referendi peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab
METAKEELED:Komponentanalüüs: mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 86. Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 87. Tähenduse kujunemine etümoloogiad; tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena
Osutus ongi objekt, see millest lause räägib. Lausega tähistatu on osutus ja see kuidas, seda tehakse on tähendus. maht – objektid, mida mõiste hõlmab (Veenus). sisu – osutus koos mingi tähendusega, lisaemotsiooniga, lisaväärtusega, TUNNUSTEGA (kellele Ehatäht, kellele Koidutäht). predikaat – omadus, funktsioon asjalt lausele ja tõeväärtusele. mõiste nimi – sõna, millega mõistet nimetatakse. 24. Millised on keelekasutuse põhiprintsiibid moodsa pragmaatilise tähendusteooria järgi? Keelekasutuse põhiprintsiibid: 1) tõlgenduse tausta printsiip – kõne tähendus ja kõneleja kavatsus funktsioneerivad kindlates mõttevõrkudes läbi kõnelejate üldise (kultuuriliste) võimete, oskuste ja teadmiste; Tähendus – kontekst – üldine taust (kontekstivaba ja – tundlik grammatika); 2) Tüübi ja eksemplari erinevus: tüüp kui abstraktne mõiste, eksemplar kui konkreetne objekt (tüüpiloov näidis)
kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid.
Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt
• Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse analüütiline keelefilosoofia. Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust. analüütilise (keele)filosoofia - • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige Ludwig Wittgenstein ja tema järgijad. Gottlob Frege 1848-1925 • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd.
Niisiis tähtis pole tõestada mingi doktriini paikapidavust või Jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus oleneb sellest, kui me usume või ei usu Jumalat, kui pooldame idealismi või materialismi, tahtevabadust või determinismi. -) "Religioosse kogemuse mitmekesidus" huvitus mitmesugustest subjektiivsetest ja tugevalt isiklikest mõjudest, mida mingi vaade või teooria inimeses vallandab. -) "Pluralistlik universum", -) "Tõe tähendus" * James võttis Peirci operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks. -) Usk millessegi võib viia tõeni millestki. Ehk teiste sõnadega: Usk on tõde konstitueeriv faktor. * James uskus, et inspireeriv väljendus on tõene vaid sedavõrd kuivõrd sellesse usutakse. * Ta väitis, et tõesed on sellised teooriad, mis on kasulikud ja edukad. -) "Tõde on selle nimi, mille uskumine osutub heaks ning heaks kindlatel ja määratletavatel alustel." John Dewey
Probleem dispositsioonilise analüüsi jaoks: mingi uskumus võib hõlmata kalduvust väga mitmesuguseks käitumiseks. Sõltub sellest, millised on isiku teised uskumused ja soovid. Dispositsiooniline analüüs toimib siis kui käsitleda vaimunähtusi atomaarsetena, vaimunähtused aga esinevad holistlikult koos ning mõjutavad üksteist. Biheiviorism ja verifikatsionism. Loogilisest positivimist võrsunud biheiviorismi saab väärata ka verifikatsionistliku tähendusteooria kriitikaga. Verifikatsiooniprintsiibi puhul tekib raskusi ka füüsika üldiste seadustega, mis ei ole vahetule kogemusele või vaatlusele taandatavad. Kui verifikatsionistlik keelekäsitlus on ekslik, siis ei saa olla tõene ka sellele tuginev biheiviorism. Tekib küsimus, kuidas omandada mentaalne sõnavara. Kui vaimusesundite sõnavara ei päri oma tähendust privaatsetest mentaalsetest episoodidest ega ole antud ka kitumuslikult vaaldeldavaga, siis kust tähendus pärineb?
annaabi.ee 
