Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale? Kuni Jüriöö ülestõusuni olid eestlased vabad, jäi õigus kasutada maad aga maksustati, kohtusüsteemis oli feodaali kõrval hirsnik (talurahva esindaja; õiguseleidja), kombed ja seadused jäid samaks säilis tavaõigus. 4. Millised kohustused sai endale põlisrahvas? Maksud kümnis (kirikumaks), hinnus (naturaalmaks), teotöö ehk teorent. 5. Mis oli põlisrahvale keelatud? Väliskaubandus, merendus.
sõlmimine.Eesti alustas nende sõlmimisega 1920.aastal.Esimesteks riikideks olid Venemaa,Suurbritannia ja Prantsusmaa.Mõni aasta hiljem Ungari,Taani ja Island.Järgnesid Ameerika Ühendriigid,Norra,Holland jt. ( www.emta.ee/doc.php?18962) 1930.aastal,mil sõlmiti leping ka Leeduga,oli Eesti lepingupartneriteks 25 riiki.Nende lepingute põhiliseks eesmärgiks ja iseloomulikuks jooneks oli vastastikune enamsoodustusreziim.Lepinguosaliste riikide kaupu maksustati miinimumtariifidega.Samas nende riikide kaupu,kellega leping puudus,maksustati põhitariifidest 50% kõrgemalt.Soodustustariifidega sisseveetavate kaupade nimustus oli 30- ndate aastate algul veidi üle kuuekümne kaubaartikli.Eesti peamiseks kaubanduspartneriteks olid Saksamaa ja Inglismaa.( www.emta.ee/doc.php?18962) Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940 aastal purustas kogu seniks väljaarenenud riigi juhtimisaparaadi kui ka üksikute
kaotati hinda ja tarneid mõjutavad piirangud ning riigi toetused. Eesmärk oli tagada stabiilne varustus ja madalaim põhjendatud hind, kindlustada sarnastele tarbijatele ühesugune ligipääs toodetele, julgustada tootmise laiendamist, loodusressursside ratsionaalset kasutamist ja töötingimuste parandamist. Sooviti ka arendada rahvusvahelist kaubandust ja toetada tööstuse moderniseerimist. . 3. ESTÜ finantseerimiseks maksustati söe- ja terasetoodan 0,29 protsendiliselt. ESTÜ-d juhtis Ülemamet ministrite nõukogu oli vahetalitaja liikmesriikide valitsuste ja Ülemnõukogu vahel. Loodi ka seismeliikmeline kohus, mille ülesandeks oli kontrollida ESTÜ lepingute täitmist ja sellest tulenevaid otsuseid. Kohtu pädevusse kuulusid ka mõned muud tegevused ESTÜ sai ka parlamentaarse assamblee 78 liikmega lisaks sellele oli ka organisatsioonil konsultatiivkommitee. 4. ESTÜ töö oli tõhus
liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii
koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel. Tööpäevad olid pikad ja valitses tööpuudus. Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord. Inglismaa poliitilises elus konkureerisid omavahel kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Kuni 1830. aastate alguseni oli parlamendis ülekaalus toorid. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, paljud piirkonnad olid peaaegu inimtühjad, kuid pidid ikka oma esindajad parlamenti saatma
Nende positsioon muutus päritavaks ning suurenes rikkus ja võim. Nt nad lahendasid tülisid, juhtisid ühiskonda, sõjategevuse juhtimine, jagamine. Pikapeale k´ujunes valitsev ülemkiht. Selle järgi oleks riik eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. *Teised arvavad, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus tekkinud vägivalla ning sunni läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega.
Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad
käsitöökaupade turule tulek, raha kasutusele võtmine ning kauplemine välismaaga. Kaupmehed ja käsitöölised muutusid sellises majanduslikus arengus üha tähtsamaks, kuid ka teised klassid andsid oma panuse keskaja majandusellu. Sõdalased toetasid majandust erinevate kodu ja välismaiste kaupade tarbijatena. Maksusüsteem: Maksude maksmine oli keskajal tihti väga suureks koormaks eriti põlluharijaile ja maarahvale. Keskajal maksustati nii maa kasutamist kui ka sellelt kogutud saaki ning lisaks majapidamisi. Üheks selliseks maksuks oli nengu(aastamaks), mis kujutas endast igaaastast maamaksu. Keskaja esimeses pooles oli see maks riisis, mille põlluharijad vahest suure vaevaga maa valdajale ära maksid, ning shöen'ide maavalduste kadumisel tasuti seda klannite valitsejatele. Maailmavaated, haridus ja teadus Haridus keskajal: Keskajal eksisteeris üks iseäranis märkimisväärne haridusasutus
Pjotr Smirnov oma sõltumatu äri ning hakkas viina filtreerima läbi puusöe. Tulemus oli võrreldes teiste tollaste viinadega selge nagu vesi. 1886. aastal nimetati vodka Smirnov tsaari ametlikuks õukonnaviinaks. Eesti aladel on viina mainitud 1485 Tallina pruulijate põhimääruses. Aastal 1645 keelati talupoegadel viina tegemine, ning viina hakati valmistama mõisate õlleköökides. 1863 kehtestati Venemaal alkoholiaktsiisiseadus, viinatootjad maksustati ja viina lubati toota ainult määratud ajal. Hoolimata piirangutest arenes viinatootmine edukalt ja mõne aasta jooksul hõivati isegi Petrogradi turg. Aastal 1921 töötas Eestis 135 viinavabrikut, enamik neist Virumaal. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE SAAMINE 1. sünteetiliselt süsivesinike monohalogeenderivaatide
liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku baasi kiire loomine, seda sõjatööstuse tugevdamise näol. Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega
kindlat süsteemi. Küsides endalt, et mis on näiteks keenialase ja iirlase jaoks luksuskaup, siis kindlasti pole need omavahel võrreldavadki tooted ja/või teenused mõne keenialase jaoks võib luksusteenuseks olla isegi elekter. Luksuskauba maksustamine on käinud paljude riikide mõtetest kui mitte tegudest läbi. Lukskauba maksumäär kehtestati USAs 1991. aastal, kuid kehtis ainult kuni '93 aasta augustini. Autode puhul jäeti antud maksumäär kehtima kuni 2002 aastani. Alguses maksustati materiaalseid varasid nagu kellasid, kalleid karusnahkasid, paate (veesõidukid, jahid jne), eralennukeid, kalleid autosid jne. Sealse luksuse maksustamise eesmärk oli suurendada täiendavaid tulusid, et vähendada föderaaleelarve puudujääke, kuid sihiks seatud rahalised sissetulekud riigi rahakassasse ei jõudnud, mistõttu see maks kõrvaldatigi. Antud maks mõjutas väga negatiivselt luksustarvete müüjaid ja tekitas suure pettumuse USA valitsuses, lootes
tolliametnikud ei pidanud oskama lugeda ega kirjutada, nad pidid oskama ainult arvutama, et oma ülesannetega toime tulla. Tänapäeval ei julge enam keegi käibemaksu primitiivseks nimetada, sest tegemist on äärmiselt keeruka süsteemiga ning nii maksukohustuslane kui ka maksuhaldur peavad opereerima suure hulga määratlemata õigusmõistetega (Sealsamas : 9). Kui lisandunud väärtuse maksuna rakendatav käibemaks on 20.sajandi nähtus, siis käivet ennast maksustati juba vanas Roomas. Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade 5 vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti
sõiduk. Raskeveokimaksu kehtestamine oli algselt kavandatud 2003. aastasse. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja see jõustus 01.01.2003, kuid enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, millega lükati maksu rakendamme edasi 11. jaanuarile 2004. Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks ei asenda mootorsõidukiaktsiisi, sest maksu objektid on erinevad (mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid). Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude
tunnistavad ka mõnelt Põhja-Eesti linnuselt leitud viikingite nooleotsad. Eestlased suutsid aga küllaltki tugevale vaenlasele vastu panna ja sooritada vasturetki. Esimene vabadusvõitlus.10 saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Vallutati Kaeva linnus Harjumaal. 1060 maksustati eesti hõimud, kes aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid Tartu, tungisid Pihkvani, kus toimus suurem lahing. Aastal 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad neemiklinnused enamasti kumerate külgedega kolmnurki.
kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid. Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga. Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksustati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigilaenukampaaniad. Toidukaupade hinnad tõusid ja samas rubla ostujõud vähenes. Tööstuse kogutoodangult möödus NSVL Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USA-st. Tehnoloogiline tase, tööviljakus ja toodete kvaliteet ei vastanud maailmastandartidele. 5 6 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE
Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712.
Maailma vallutamise plaane. ajend Konkreetset ajendit ei olnud 1927.a. tekkinud viljavarumiskriis, sest riik lasi kokkuostuhinnad nii madalaks, et talupojad ei viinud enam vilja kokkuostu. Kuidas viidi Enamus riigi rahadest suunati Et talupoegi kolhoosidesse ajada: ellu? rasketööstusesse. 1)Talupojad maksustati, vili konfiskeeriti, NT1)Kõigile eraettevõtetele vilja ära võtmisel kasutati vägivalda. kehtestati kõrged maksud, mis tõi 2) suleti turud endaga kaasa erasektori kadumise 3) Küüditati keskmikud ja jõukaid 2)Vilja ja metsa müüdi talupoegi, neid süüdistati kolhooside välismaale, saadud raha läks vastases propagandas. Repressioonid
jaanuarile 2004 aastaks. (Lehis, Lasse 2009) Sest 2004 aasta 11. veebruaril võttis Riigikogu vastu raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt rakendatakse raskeveokimaksu alates 2004. aasta 1. jaanuarist. (Rahandusministeerium, 2012). 2003.aastal kaotati just tänu raskeveokimaksu kehtestamisele ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks, aga ei asenda mootorsõidukiaktsiisi sest maksu objektid on erinevad, põhiliselt maksustati mootorsõidukiaktsiisiga sõiduautosid. (Lehis, Lasse 2009) 3.2 Raskeveokimaksu eesmärk Näiteks on Eestis juhindunud raskeveokimaksu seadus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud
seadus ja maal asuvate kinnisvarade maksuseadus. (Lehtmets...01.12.2009) Enne Eesti riigi tekkimist kehtestasid makse erinevad võimud (Vene Ajutine Valitsus, Eesti Ajutine Maanõukogu, Saksa okupatsioonivõimud, Asutav Kogu, Ajutine Valitsus). Eelmise võimu peale pandud maksud tühistati ning kehtestati uued ja reeglina suuremas. Peeti kinni Vene riigis kehtinud põhimõttest, mille kohaselt linnades ja alevites paiknevat kinnisvara maksustati teistel alustel (kapitaliväärtus, tulu) kui väljaspool linnu ja aleveid asuvat kinnisvara (rendiväärtus, viljelusväärtus, tulu). (Aasmäe 1999:183) Alljärgnevalt lühike ülevaade olulisematest õigusaktidest, mis võeti vastu ajavahemikus 1918. aasta 24. Veebruarist kuni 1940. aasta 16. Juunini. (Aasmäe 1999:183) Kinnisvaramaks väljaspool linnu ja aleveid Ajutine Valitsus võttis 28. Novembril 1918 vastu otsuse riigimaksude kohta. Rahaministri 1918. aasta 3
Direktoorium ei julgenud teha midagi talle,sest ta oli rahva seas väga populaarne.9. november 1799 ,,Napoleoni riigipööre", suleti seadusandlik korpus,vahistati direktoorium, sunniti ütlema ,et Napoleon on edaspidi Prantsusmaa juht.Seda kuupäeva loetakse Suure Revolutsiooni lõpuks. Tulemused: Loodi vabariik esmakordselt, konstitutsiooni loomine ja võimudelahusus, nn. rahvavõim. Liberaalsed demokraatlikud põhimõtted.Kaotati seisused, pärisorjus, maksustati kõik. Tekkis uus mõiste uusrikkad,kes suutsid endale haarata aadlikelt äravõetud maa, peamiselt endised kolmanda seisuse isikud. Muutus ajaarvamine, jakobiinide valitsemisega kaasnev. Algas 1792 ,kui kuulutati vabariik, kuudenimetused muudeti, oli nädala asemel 10-päevandikud. Tekkisid prantsuse lipp ja hümn.Kadus kiriku roll, hakati sõlmima ilmalikke abielusid,matuseid,ristimisi. Ei tohtinud kasuatad sõnu nagu ,,tere,proua,härra,preili", pöörduti ,,kodanik".
muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja polnud varem olemas olnud - kohta, kus sai elada seltsielu ja ajada äri meeldivas ümbruses. Araabia kohvimajad muutusid varsti poliitilise tegevuse keskusteks ning need suruti alla. Järgmistel kümnenditel keelati kohv ja kohvimajad mitmeid kordi, kuid need ilmusid jälle. Lõpuks leiti lahendus kui kohvimajad ja kohv maksustati. Kohv tuleb Aasiasse Hollandlased kasvatasid kohvi ka Malabaris Indias ja 1699 viisid seda tänapäeva Indoneesiasse. Mõne aastaga muutusid Hollandi kolooniad Euroopa suurimateks kohviga varustajateks. Kohv saabub Euroopasse Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. See oli periood, kui ka kaks teist kuuma jooki jõudsid Euroopasse. Kuum sokolaad, mille tõid hispaanlased Ameerikast Hispaaniasse 1528 oli esimene; ja teiseks tee, mida müüdi Euroopas esmakordselt 1610
Matmisviisi osas käib see täiel määral kivikirstkalmete kohta. Ehituslikult ei ole võimalik teha vahet hilispronksiaegsete ja eelrooma rauaaegsete kivikirstkalmete vahel, neid võib eristada vaid leiumaterjali dateeringute põhjal. Nagu pronksiajal, nii jätkus ka eelrooma rauaajal matmine maahaudadesse. Eluolu poolest jätkus eelrooma rauaajal üksiktaluline asustus, süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle- näiteks maksustati kindla suurusega haritav maa. Ilmselt esines ka ühiskondlik võimuvõitlus, millele viitab ka linnuste kasutuselevõtt. Muistise üldiseloomustus 5 Eelrooma rauaaja algusest on säilinud põllujäänuseid ja kivikalmeid Põhja-Eesti paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised
Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia. Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes. Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla. 2)Suurriigi teke – 133 a eKr Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa. Kreeka alistamine. Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis. Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu. Provintse saadeti haldama asehaldur – tema käes oli kohtuvõim, teostas sõjaväge. Provintsides hakkas levima Rooma kultuur ja ladina keel. Roomast läänepool hakkasid romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud. Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153 Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik?
piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (1780-1790) Joseph II reformid: Kaotas surmanuhtluse 1785 a kaotas pärisorjuse Kirik allutati riigivõimule- kaotati inkvisitsioon Usuvabadus Kehtestas 7aastase koolikohustuse Omavalitsused kaotati- sksakeel riigikeel Aadlikud ja vaimulikud maksustati Kõik inimesed olid võrdsed ja vabad. 12) Uusaja seisused Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima kogu varauusajal. 18. Sajandi lõpuni moodustasid seisused sünnipära alusel. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele eristusid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelised. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku
Seda polnud võimalik valitseda ainult ühe kaliifi abil, kujunesid välja erinevate piirkondade asevalitsejad emiirid. Äärealade emiirid lõid kaliifist lahti ja rajasid emiraadi, näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat; Põhja-Aafrika emiraat. Laienes kalifaat, sest taheti uusi karjamaid, põllumaad, usku levitada, teiste maade rikkused. Neil rahvail, kes olid raamaturahvad (kristlased ja juudid) lubati oma usku jääda, lubati usukombeid täita, kuid kõik mittemoslemid maksustati, see oli põhjuseks, miks paljud alistatud rahvad vahetasid usku, teiselt poolt vahetatid usku, kui taheti teha karjääri riigiametites. Vallutuste tõttu ühelt poolt levis usk, teiselt poolt araabia keel. Araablased koostasid maailmakaarte endale teadaolevate paikadega, Lõuna-Euroopa, Põhja- ja Ida- Aafrika eriti hästi tuntud; Aasiast oli tundmata tänapäeva Venemaa osa, Hiina osa tuntud. Tuntuim kaardimeister al Idrisi, elas ja töötas 12.saj, koostas teose Geograafia, seal kirjeldab
4) aktsiisikauba lähetaja, vedaja ja vastuvõtja nimi ning kontaktandmed; 5) aktsiisikauba Eestisse saabumise ja vastuvõtmise päev; 6) aktsiisikauba vastuvõtmise koht. 57. Millal aktsiis tagastatakse? Aktsiis tagastatakse aktsiisikaubalt, millelt tekkis aktsiisi maksmise kohustus rikkumise tulemusena, kui kolme aasta jooksul aktsiisikauba lähetamise päevast arvates on kindlaks tehtud, et rikkumine ei toimunud Eestis ja nimetatud aktsiisikaup maksustati rikkumise toimepaneku liikmesriigis selle aktsiisikauba lähetamise päeval kehtiva aktsiisimääraga ning see on tõendatud. § 455. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tagastamine (1) Aktsiis tagastatakse aktsiisikaubalt või selle maksumärgilt maksumärgi tagastamisel maksuhaldurile käesoleva seaduse § 456 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul. (2) Aktsiis tagastatakse alkoholilt ja tubakatoodetelt, mida müüakse lennujaama
GSMil oli eeliseid palju krüpteeritud kõnesid polnud enam võimalik (lihtsalt) pealt kuulata; müravaba kõnekvaliteet; rändluse (roaming) võimalus; andmeside võimalus; tänu pakkimisele mahub infot samadele raadiosagedustele palju rohkem jne. 1995. avati Eesti esimene GSM-võrk. 2,5G ehk GPRS pakett-kommutatsiooniga andmeside kasutamine (General Packet Radio Service). Enne oli GSM-võrgus kasutusel CSD (Circuit Switched Data ehk kanalikommutatsiooniga andmeside). Kui CSD puhul maksustati andmesidekanali lahtioleku aega (sõltumata sellest, kas infot liikus või mitte), siis GPRSi puhul andmete hulka. GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet 9800 bpsvs 115 kbps. 2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) võimaldas andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel (juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub). 3G selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000)
alles 2004, mitte 2003. aastal. Unustati teavitada ka maksumaksjaid. Polnud vastavat dokumentatsiooni, puudusid deklaratsioonid. Maksu tasumine toimus alles 15.juuli 2004. Tegemist on kvartaalsemaksuga. Esimene tasumine oleks pidanud toimuma 15.jaanuar. Teine oleks pidanud olema 15.aprill. tänu edasilükkamisele, pidi maksma kõik korraga. Väiksemad ettevõtted läksid pankrotti. Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid. Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu. Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha. Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus. Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto. Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos
ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel. Araabia riik lagunes väiksemateks iseseisvateks üksusteks. Emiirid kuulutasid ennast iseseisvateks ja sellest tuleneb riigi nimetus emiraat. Vallutatud alade kultuur mõjutas kalifaadi kultuuri. Araablased vahendasid ida ja lääst
FIE erikonto mõte on selles, et füüsilisest isikust ettevõtja saaks oma teenitud ettevõtlustulu koguda investeeringute tarbeks ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta kasutab erikontol olevaid vahendeid isiklikeks kulutusteks.17 Füüsilisest isikust ettevõtja erikonto mõiste viidi isikute võrdse kohtlemise eesmärgil tulumaksuseadusse sisse 2001. aastal, kuna 2000. aastal said juriidilised isikud tulumaksuvabastuse aasta tuludelt, FIE-del aga maksustati kogu tulude ja kulude vahe. Sotsiaalmaksuseaduse18 (SMS) §1 kohaselt on sotsiaalmaks riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. SMS §7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Sotsiaalmaksu makstakse selleks, et saada riigilt ravikindlustust, sh hüvitist töövõimetuse korral, ja
Vladimiri linn. Vsevolod Suurpesa srn. 1212 Vladimiri suurvürst 1177-1212. Jaroslav srn 1246 Vladimiri suurvürst 1238-1246. Tema ajal alistasid mongolid Venemaa, 1238 vallutati Vladimir ja 1240 Kiiev. Edaspidi pidid suurvürstid taotlema oma ametissenimetamist mongolite Kuldhordi khaanilt. Venelased maksustati. Religiooni osas olid mongolid tolerantsed (kuigi nad ise võtsid peagi vastu islami). Mongoli-tatari ikka ajal õitsesid Novgorod ja Tver. Samal ajal algas vene ühiskonna mahajäämine Euroopast, isoleeritus läänest kestis kuni 17. sajandi lõpuni ja tõi endaga kaasa umbusu ,,tundmatute"
Kuningad Kuulus rev Ratsionalism emperism Valgustajad Valgustatud abs. Venemaa ref Ajalugu Page 42 Prantsuse revolutsioon 21. aprill 2010. a. 13:48 Esinduskogus: 1. Seisus 300 häält 2. Seisus 300 häält 3. Seisus 600 häält Kolmas seisus eraldus generaalstaatidest. Tekkis rahvuskogu. Asutav kogu 1789- Kaotati seisused Riigistati kiriku maa Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon Maksustati teine ja esimene seisus ka Konstitutsooniline Seadusandlik kogu - parlament Seadusandlik võim Täidesaatev kuningal, kohtuvõim kohtul 1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid) 1793 jakobiinid 1794 kuningas hukati Direktooriumi periood 1795-99 Ajalugu Page 43 Napoleon 23. aprill 2010. a. 10:48 1799-1815 3 konsulit. Tegelik 1. ehk Napoleoni käes Seaduste algatamine ja vastuvõtmine
- tekkis kihistumine > kujunes välja valitsemine - pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused Sisemaa piirkonnad - arengust maas, hõredamalt asustatud - metsad olid tihedad, raske maad harida - tegeldi karjandusega, alepõllundus - kalandusel ja jahil suurem osatähtsus Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle sellele võiks viidata nt kindla suurusega põldude kasutuselevõtmine (maksustati haritav maa) Ilmselt eksisteeris ühiskondlik võimuvõitlus selle poolt kõneleb ka linnuste kasutuselevõtt, mida kasutatid episoodiliselt Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi mõjust Põhja-Euroopale ja Eestile Eestini on mõju ulatunud kaudselt, läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted
igale poole saadeti riigihoidjaid, kes jälgiksid, et maksud koguneks ja säiliks rahu. · tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt). · sõjaväereform: jaguneti viieks, tähtsaim roll oli pärslastel; üleüldine sõjaväekohusus. Xerxes I (486465) Xerxes I oli viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdis Kreekaga ja kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. Babüloni linn käib alla,
- Põhja-Aafrika emiraat ( alad Egiptusest läänepoole ) Miks Araabia kalifaat üldse laienema hakkas? · Soov juurde saada uusi põllumaid ja karjamaid · Usulevitamine · Teiste maade rikkused Kuidas valitsetud rahvastega käituti ? · Raamaturahvastel ( kristlased ja juudid ) lubati oma usk alles jätta. -Raamaturahvad olid need rahvad, kellel oli oma pühakiri : kristlastel Piibel, juutidel ainult Vana Testament · Kõik mittemoslemid maksustati. · Riigiametisse said ainult moslemid. Vallutus tõi kaasa selle, et levis islami usk ja araabia keel. Selle tõttu ka Põhja-Aafrika muutus araabiakeelseks. Kõik, mis oli pärit antiikajast, see kadus. Al Idrisi tuntuim kartograaf, elas ja töötas 12. sajandil, koostas teose, mille lühike pealkiri on "Geograafia". Selle raamatu juurde kuulus kaks tollaegse maailma kaarti. Üks kaart oli hõbeplaadil. Ta ei olnud ise nendes kõikides kohtades käinud, mida ta kirjeldas
Emotsionaalne osa sõjaväelased Ihalev osa - tootjad Tema jaoks oli riik ülimuslik isiksuse suhtes. Indiviid allutatud riigile. Inimese isiklik elu oli allutatud riigile. Riik pani paari abikaasa jne. Riik dikteeris ka skaala, mil naine emaks ning mees isaks pidi sama. Naine pidi emaks saama vahemikus 20-40 aastat, mees isaks 30-45 aastasena. Platon leidis, et liiga noored või liiga vanad annavad halva inimmateriali. Kui mees polnud 35-lt isa, siis ta maksustati. Naine maksis siis, kui ta oli abielus, kuid polnud lapsi, kuigi oli füsioloogiliselt terve; mees pidi nii või teisiti maksma. Naine on mehe intellektuaalne reserv. Platon analüüsis erinevaid riigi vorme- 6 valitsemise vormi: 1. monarhia- päritav võim 2. aristokraatia- targemate võim; targemate võim 3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5
· SB pm-i kehtestas inglise parlament ameerika kolooniate elanikele uusi makse · Probleem: ameeriklaste arvates olid uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased ei olnud esindatud inglise parlamendis · Ameeriklaste tõlgendus: Uusi makse võisid PA kolooniatele kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud · Põhimõte: No taxation without representation · Sugar Act = Suhkruseadus (välismaalt, lääne india saartelt pärit rummi tooraine melass maksustati kõrgelt ja eeldati, et Uus-Inglismaa rummivabrikud ostaksid SB Ida-Indist); kaudne maks · 1765 Stamp act = Tempelmaks: riigilõiv, dokumendid, ajalehed maksumärgistati ja esimene SB parlamendi kehtestatud otsene maks ameerikalastele, kehtis ka SB-s · SB motiiviks oma PA viibiva sõjaväe rahastamine (ohvitseridele töö kindlustamine) · 1765 9 koloonia resolutsioon NY-s: ameeriklased otsustavad boikoteerida SB kaupu nii kaua kuni tempelmaks tühistatakse!
Pool sajandit hiljem rajas Pjotr Smirnov oma sõltumatu äri ning hakkas viina filtreerima läbi puusöe. Tulemus oli võrreldes teiste tollaste viinadega selge nagu vesi. 1886. aastal nimetati vodka Smirnov tsaari ametlikuks õukonnaviinaks. Eesti aladel on viina mainitud 1485 Tallina pruulijate põhimääruses. Aastal 1645 keelati talupoegadel viina tegemine, ning viina hakati valmistama mõisate õlleköökides. 1863 kehtestati Venemaal alkoholiaktsiisiseadus, viinatootjad maksustati ja viina lubati toota ainult määratud ajal. Näilistest piirangutest hoolimata arenes viinatootmine edukalt, ning mõne aasta jooksul hõivati isegi Petrogradi turg. Järgmine otsustav tärmin on 1920. Aasta hiljem, aastal 1921 töötas Eestis 135 viinavabrikut, enamik neist Virumaal. Kuidas valmib piirituse Teoreetiliselt saaks piiritust valmistada mistahes orgaanilisest lähteainest, kuid harilikult on selleks
kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. 2. MAKSUNDUSE AJALOOST Makse on inimesed maksnud juba tuhandeid aastaid. Makse võeti sajandeid enne meie ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha
Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „Bostoni veresaun”, Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas. 1767 Charles Townshend Acts- importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu. 1770 Bostoni veresaun- 5 inimest sai surma/8 haavata. London võttis tagasi Townshendi seadused. Briti kolooniate eneseteadvus kasvas veelgi. 1773 Tee seadus, Ida-India kompaniile anti ainuõigus teega kaubelda. UK’st hakati
inimkond. 5) Tekkis uus humanism, kus esiplaanile tõsteti inimene, kõigi oma vooruste ja pahedega. Füsokraatia: riigi sekkumine majandusse on lubamatu, kuna see rikub majandust tervikuna. Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust. Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest. Ideaalne riigivorm: Voltaire: valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) uskus, et eraomand on puutumatu. Montesquieu: konstitutsiooniline monarhia uskus, et peaks olema rakendatud võimudelahusus ja ka tema jaoks oli omand tähtis ning uskus geograafilisesse keskkonna mõjusse. Rousseau: vabariik eraomand puutumatu.
• ELTL artikkel 111 - toodete eksportimisel mingi liikmesriigi territooriumile ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele kehtestatud otseseid või kaudseid riigimakse. C-112/84 Humbolt vs Directeur des Services Fiscaux • Prantsuse progressiivne automaks, mis oli kehtestatud sõiduauto võimsusest lähtuvalt silindri mahu järgi arvestatuna:– kuni 16CV - 1100 Franki,– edasi 5000 Franki • Ei olnud ühtegi prantsuse autot, mis oleks olnud võimsamad kui 16CV-d ja seepärast maksustati kõrgema maksuga vaid imporditud autosid. • Humbloti auto oli võimsusega 36 CV ja tema auto oli kõrgemalt maksustatud. • Maksu kehtestamise eesmark oli keskkonnakaitse või luksustoodete maksustamine • Maksu kehtestamine on lubatav ainult seni, kuni puudub diskrimineeriv või kaitsev mõju • Arvestada tuleb konkreetse riigi eripärasid C-168/78 Euroopa Komisjon vs Prantsusmaa • Maksud erineva vilja baasil toodetud ja viinamarjade baasil toodetud alkoholile (viski vs konjak)
Enne seda: 30. mai 1814 Esimene Pariisi leping. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat. 20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad. SB esindas Wellington. Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia
1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784
karolingide ajal sõltuv ning nende õiguslik olukord muutus ajaloo jooksul üha kehvemaks. Kõige suuremat vaidlust põhjustanud servi termin. Mida selle all täpsemalt mõista ( kohalikud tp või orjad). Erinevad autorid eriarvamusel. Pärisorjus pandi 10 saj lõpus peale vabadele pr tp . ( Block) Pärisorjuse punaseks jooneks pidas chevage, mainmorte ja formariage. Kuni 12 saj lõpuni maksustati talurahvas hingede järgi, keskne maks senjöörile oli chevage. 12 saj lõpus muutus see maksustamine haruldamaks, selle asendas taille, mis tuli kasu 11 sajandist, ei olnud pearahamaks vaid maksustamine talukoha maj näidete järgi. Ei ole selgepiiriline maamaks, pigem subjektiivsem. Kuni 12 sajandini on enamus talurahvast pidanud maksma üpriski mõisniku suva järgi seda. Ei ole võimalik leida kindlalt paikaloksunud suurusjärku.
indiaanlastega kana kitkuda. Neile jättis see mulje Londoni poolsest nende õiguste piiramisest. 1763a Pontiaci vastuhakk (ka põhjus, miks London ei tahtnud, et laieneksid). Põhja Ameerika kolooniatest üritati hakata maksudega tulu teenima. Esimene suur maks oli 1764 Sugar Act, millega reguleeriti melassitolle(suhkrusiirup). 1765 Quartering Act majustuskohustus kolooniatele Briti sõjaväelastele. 1765 Stamp Act(templimaksuseadus?) , millega maksustati kõik, mida trükiti. Kõik see põhjustas väga suurt vastuseisu. Tagajärjena leevendati natukene makse, aga põhimõtteline seisukoht jäi: nende õigus makse kehtestada. 1766 Declaratory Act, millega Briti parlamendil on õigus vastu võtta iga seadus kolooniate suhtes, mis neile pähe tuleb. Seda hakati otseselt käsitlema türannia ilminguna. 1767 Charles Townshend Acts, millega üritati panna peale selged ja väga suured maksud kõikidele Ameerikasse viidavatele importkaupadele
Pärast II Puunia sõdamoodustatakse kaks suurt provintsi Hispaanias: Hispania Citerior ehk lähem Hispaania, teine oli Hispania Ulterior e kaugem Hispaania. Pärast II Puunia sõda moodustatakse provints nimega Africa. Hilise Vabariigi ajajärgul tekivad oluliste provintsidena veel kaks: Macedonia (146) ja Asia (129). Provintse valitsesid preetorid, kellele allus üks kvestor. Asehaldur oli kõige kõrgem provintsi valitseja - legaat. Provints oli õiguslikult Rooma omand, maad maksustati ja sellest sai Rooma peamine tuluallikas. Esialgu kõik provintsid allusid senatile. Keisririigi ajajärgu alguses toimus provintside jagamine kaheks: Senati provintsid ja Keisri provintsid. Senati provintsidel leegione polnud v.a Africa provintsis. Provintse ei romantiseeritud, nõuti vaid maksude maksmist ja Rooma võimu tunnustamist. Sellele vaatamata aga hakkasid need alad romaniseeruma. Keskvõim provintsi valitsemisse eriti ei sekkunud kui asevalitseja sai oma ametiga hakkama ja
Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. Kõik riisutud varad ja kunstiaarded lubati alles jätta. Teine Pariisi leping 1815. Tehti pärast Napoleoni 100 päeva. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega. Pandi esimeseks viieks aastaks Pr piirile okupatsiooniväed, mida prantslased ülal pidid pidama. Nüüd pidi Pr ka paljudest aladest loobuma. Sveitsist tehti puhverriik ja sellest sai neutraalne riik. Viini kongress Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich
Sellega oli Vene koloniaalvõim jõudnud Siberi idapoolseima punktini. Lõuna suunas jõudis Vene kolonisatsioon Mandzuuriasse, kus tekkis huvide konflikt Hiina võimudega. 1689. aastal jesuiitide vahendusel sõlmitud Nertsinski lepinguga tuli Vene kolonistidel Amuurimaalt taanduda ning Vene-Hiina piiriks määrati Stanovoi mäeahelik. Venelased said Hiinas kauplemisõiguse. Siberi ja Kaug-Ida koloniseerimine oli aeglane, kuid järjekindel protsess. Kohalik elanikkond maksustati karusnaha andamiga. 17. saj. andis karusnahakaubandus tervelt kolmandiku kogu Vene riigi sissetulekust. Seetõttu hoiduti põlisrahvaste ning nende traditsioonilise eluviisi hävitamisest. Riigi kontroll Siberi ja Kaug-Ida Vene kolonistide üle oli suhteliselt nõrk. Nendel aladel ei kujunenud ka pärisorjust.