10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janmees
Õppematerjali autor
protestantidest inglastega abielluda, nad võisid küll valida kuid neil endil puudus võimalus kandideerida Iiri parlamenti. Iirlaste mäss inglismaa vastu suruti veriselt maha ja Iiri enda parlament kaotati ning iiri ühendati inglismaaga. Inglased lootsid iiri parlamendi kaotamisega takistada püüdeid iirlaste iseseisvusele, kuid iirlaste võitlus oma õiguste eest ei vaibunud. 1829, aastal tühistati kitsendused, mis takistasid katoliiklastel riigiameteid pidada, kuid iirlaste sihiks jäi siiski iirimaa lahutamine inglismaast ja iseseisva parlamendi taastamine. 1840.a laastas Iirimaad kartuliikaldustest põhjustatu näljahäda. Massiliselt iirlasi rändas välja USA-sse. Parlamendireform küll suurendas valimisõiguslike kodanike arvu, kuid jättis töölised endiselt valimisõigusest ilma. Võimule tulnud liberaalid viisid ellu hulga reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele. Alamrahva, eriti tööliste
1832. aastal parlamendireformiga suurenes hääleõiguslike kodanike arv. Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued: tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid. Kartused Euroopa ees Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia. Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada. Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata. 1815. aastat tugevnes Inglismaal sisepoliitiline käärimine. Halvenes rahva majanduslik olukord. Iirimaa Inglismaa vahekord Iirimaaga oli äärmiselt keeruline. Iiri katoliiklased ei tohtinud abielluda protestantidega. Inglismaa ja Iirimaa vastuolud seisnesid selles, et inglismaa oli vaene ning maa oli enamasti Inglise aadlike käes. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks
1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreisikoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist , sellele järgnes kihelkonnakool 1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos
Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjavägi koosnes alguses esialgu palgasõduritest, kuid hiljem hakkati üle minema sõjaväekoustusele. Väeteenistus kestis tavaliselt terve elu või invaliidistumiseni. Sellega paranes sõdurite väljaõppe. -- Markantilism tähendas seda, et riik püüdis suurendada eksporti ja vähendada importi. Selle põhimõte oli, et võimalikult palju kulda riiki sisse voolaks ja võimalikult vähe välja. Merkantilistliku majanduspoliitikaga on seotud ka hoogustuv kolooniate rajamine, kust
lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884. tõi käibele mõiste ,,industriaalne revolutsioon" Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel. Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev
ollakse pigem tõrjuv Põllumajandusega tegelev mõis ja talurahvas Põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmerid (sotsiaalsed kategooriad) (majanduslikud kategooriad) Inimestele läheb korda peamiselt kohalik- ja Inimestele läheb korda rahvuslikud eesmärgid, pereelu riigipoliitika ja maailmaasjad. Madal ja kohalik poliitiline aktiivsus Poliitiline aktiivsus võib haarata masse Uudised saadakse personaalselt ja Uudiseid saadakse meedia vahendusel otsekontaktidega Protestiavaldamine keelatud ja karistatav Protest ja streik on lubatud Karistusvormideks ihunuhtlus ja naturaaltrahvid Peamine karistusvorm on vangla või rahatrahvid Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid