kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis
kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse ebasoosingusse sattunud isikute vara omastamist, linna monopolidest (nt. soolamonopol), linna rajatiste kasutamise eest võetavatest tasudest. Populaarsed olid ka tehingud linna laenudega, mille abil linn sai endale täiendavaid vahendeid. Käibemaks oli kumuleeruv ning maksumäär oli toidukaupade puhul 1,5 % kasumile vastavast käibest. Muud ettevõtjad olid koormatud 2,5 % käibemaksuga. Maksuvabastusi väidetavalt polnud. Lisaks märgitakse seda, et ka muidu ühiskonnas tõrjutud ja paariastaatuses isikud pidi tasuma makse, sh. käibemaksu. Sellisteks ametiteks peeti timukaabilisi, prostituute, hobusetallide puhastajaid jne. Erilised abinõud olid väidetavalt selliste jõukate kodanike jaoks, kes astusid mõne tsunfti liikmeks, kuid ei
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad
milles solidaarse finantseerimise põhimõtteid kasutatakse. Paternalismiga seoses esitatav küsimus on järgmine: kui aksepteerida statistilist seost suitsetamise ja teatud haigustesse haigestumise sageduse ning nende ravimisega seotud avalike kulutuste vahel, millised on need meetmed, millega antud probleemi puhul sekkuda? Teisiti öeldes, kuhu maale võib ulatuda riigi paternalistlik hoolitsus? Paternalistliku seisukoha äärmuslikud pooldajad väidavad, et suitsetamine tuleks ära keelata isegi kodus, sest kui seda tehakse ainult ühiskondlikes kohtades, on mõju suhteliselt tühine. Arvestatava osa ööpäevast veedab inimene privaatses sfääris. Samas, inimesele ettekirjutuste tegemine selle kohta, kuidas ta peaks käituma oma kodus, on väljaspool kaasaegset oksidentsiaalset nägemust vastuvõetava paternalistliku sekkumise ulatuse kohta. Selle probleemi üks lahendus on lasta suitsetajatel oma võimaliku ravimisega seotud kulud kinni
Olles otsustanud ühe või teise lähenemise kasuks peame me kindlaks määrama ka selle, et mida käsitleda maksustamise alusena ehk maksu objektina, mille alusel määratakse maksukohustus. Näiteks, kas MAJANDUSTEADUSE ALUSED 50 maksustamise aluseks peaks olema inimese võime makse maksta või inimese majanduslik heaolu. Seega on küsimus, millele lugeja peab vastama, et kas õiglasem on maksustada inimesi selle järgi mida nad majandussüsteemilt saavad või selle järgi mida nad majandussüsteemile annavad. See tähendab, et kas maksustama peaks sissetulekute või tarbimise alusel? Sõltumata sellest, mida me maksustamise alusena õiglasemaks peame vajab riik oma funktsioonide täitmiseks raha mida kogutakse elanikkonnalt erinevate maksudena. Sellisel juhul saame rääkida maksukoormusest, mis näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus
1. fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist, sest maksumäärade muutmise ja maksusoodustuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse vajalikus suunas.4 Üheks võimaluseks kilekottide tarbimise vähendamiseks oleks kilekotid maksustada. Saadud tulu läheks riigieelarvesse. Maksu kehtestamisel suureneb maksu haldamisega seotud halduskoormus ja riigi järelevalve (Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon). Eeldatavalt on plastkandekottidest saadav maks küllaltki väike ja seega tuleks analüüsida kulusid, mis on seotud maksu haldamisega ja vastavalt ka saadavaid tulusid. Euroopa Komisjon alustab ulatuslikku võitlust kilekottide vastu. Alates järgmisest aastatest algusest maksustakse Küprose kauplustes kilekotte
Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. 1
Näide: kui valitsus otsustaks Vilsandi looduskaitseala nafta rafineerimisvabrikule maha müüa, vastanduks enamus inimesi kindlasti sellele otsusele. Väärtus, mis läheks kaotsi Vilsandi looduskaitseala muutumisega tööstuslikuks territooriumiks, oleks suur ka nendele, kes Vilsandit kunagi ei ole külastanud. 12. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind kajastada sotsiaalseid väärtusi ja füüsilisi kitsendusi. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
Kõik kommentaarid