Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa liit foorum 4 (0)

1 Hindamata
Punktid
FOORUM 4 VASTUSED
  • Esimene samm riikide tihedama majandusliku koostöö suunas astuti 9 mail 1950 a, mil Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas plaani Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstuse allutamiseks ühtsele kontrollile . Idee väljatöötajaks oli Prantsuse Majanduse Planeerimise Komisjoni juht Jean Monnet. Tema ülesandeks oli Prantsusmaa majanduse sõjajärgne rekonstrueerimine. Ühenduse loomise motiivid olid üsna mitmekesised . Esiteks aitas majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Teiseks allutas leping sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. Samuti muutis söe ja teraseliidu loomine tootmise antud sektoris tõhusamaks ning konkurentsivõimelisemaks. Leping kirjutati alla aprillis 1951 a. Pariisis ning jõustus pärast ratifitseerimist 1952 juulis.
  • Ühenduse sees kaotati terase-ja söekaupade impordi-ning eksporditollid, kaotati hinda ja tarneid mõjutavad piirangud ning riigi toetused. Eesmärk oli tagada stabiilne varustus ja madalaim põhjendatud hind, kindlustada sarnastele tarbijatele ühesugune ligipääs toodetele , julgustada tootmise laiendamist, loodusressursside ratsionaalset kasutamist ja töötingimuste parandamist. Sooviti ka arendada rahvusvahelist kaubandust ja toetada tööstuse moderniseerimist.
    .   3. ESTÜ finantseerimiseks maksustati söe- ja terasetoodan 0,29 protsendiliselt.
    ESTÜ-d juhtis Ülemamet ministrite nõukogu oli vahetalitaja liikmesriikide valitsuste ja Ülemnõukogu vahel. Loodi ka seismeliikmeline kohus, mille ülesandeks oli kontrollida ESTÜ lepingute täitmist ja sellest tulenevaid otsuseid. Kohtu pädevusse kuulusid ka mõned muud tegevused ESTÜ sai ka parlamentaarse assamblee 78 liikmega lisaks sellele oli ka organisatsioonil konsultatiivkommitee.
    4. ESTÜ töö oli tõhus. TA tunnistas Saksamaa taas võrdväärseks partneriks. Terasetootmine kasvas viie aasta jooksul 40 % , lisaks võeti ka vastu deklaratsioon töötingimuste ühtlustamisest.
    5. ESTÜ seos Euroopa Liiduga on see, et ESTÜ-d peetakse  Euroopa Liidu eelkäijaks.  Nii nagu Euroopa Liit tänapäeval baseerub koostööle erinevate riikide vahel niisamuti tugines ka ESTÜ samadele põhimõtetel. Euroopa Liidu maht on aga suurem, hõlmates enda alla rohkem maid kui ka suuremaid  ühendust puudutavaid valkondi.
  • Euroopa liit foorum 4 #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor TENELI Õppematerjali autor
    euroopa liidu kodutöö
    foorum 4 vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liidu lepingud-põhimõtted-õigusvaldkonnad
    9
    doc

    Euroopa Liidu lepingud, põhimõtted, õigusvaldkonnad

    EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa integratsioon
    6
    docx

    Euroopa integratsioon

    Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel

    Euroopa integratsioon
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    28
    doc

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
    50
    doc

    Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Ühiskond
    Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
    24
    doc

    Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Euroopa liit
    Euroopa Liidu vastused
    24
    doc

    Euroopa Liidu vastused

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL ’idalaienemine’-Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    24
    doc

    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

    KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

    Politoloogia
    Euroopa Liidu testid ja vastused
    70
    doc

    Euroopa Liidu testid ja vastused

    TEST 1: Euroopa Liidu kujunemine Question 1 Punktid: 1/1 Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? Vali üks vastus. a. Lõppes II maailmasõda Väär b. Võeti vastu Euroopa Inimõiguste Deklaratsioon Väär c. 9.mail 1950 R.Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa Õige d. Asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 2 Punktid: 1/1 Millal moodustati Euroopa Nõukogu? Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c

    Euroopa liit




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun