FOORUM 2 VASTUSED 1. Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad järgnevalt: Primaarne õigus ( esmane õigus) Teisene ehk sekundaarne õigus Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga. Acquis Communautaire- EL-s kehtiv õiguskord. Terminit kasutatakse EL kõikide õigusaktide
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigu
FOORUM 1 VASTUSED 1. Euroopa Liit on rahvusvaheliste suhete uus vorm, omab riigi tunnuseid ning ei samastu rahvusvahelise õigusega. Eristub ka rahvusriigi õigussüsteemist. Rahvusriikide õigussüsteemiga on kaitstud EL-i kodanikkonna põhiõigused. Euroopas märgatakse seda ka igapäevaelus, nagu näit seoses euro käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt. Loob raamistiku õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele. 3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroopa Majan
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk.
91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks!
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine.....................
alia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poo la, Portugal,Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Euroopa Liit 1992 Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa
suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
22 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid