Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 (Eestis) (0)

Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991

Mario Märtson
TP10
Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu 2012

Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991

Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus-tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus-tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium . ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html )
Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusminister.
Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus-_ja_Kommunikatsiooniministeerium#Ajalugu_1918.E2.80.931940 )
Majandusministeeriumi alla kuulus neli osakonda : maksudevalitsus, rahandusosakond, tööstusosakond ning kaubandusosakond. Viimase ülesandeks oli nii välis- kui sisekaubanduse korraldamine, kaalude , mõõtude, vihtide ja väärismetallide proovimine ja taatlemine. Selle osakonna direktoril, kaheksal kaubandusameti ning neljal proovikoja töötajal tuli hoolitseda riigi äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute võistluste ja muude lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äride lahtioleku aegadesse ja äriteenistusse puutuvaid küsimusi, koordineerida riiklike omavalitsuste ja ühistute ning eraettevõtete äritegevust, arendada kaubandus- ja tööstusringkondade omavahelist koostööd, propageerida kodumaist toodangut. Kaubandusosakonna ülesandeks oli ka jälgida Eestis ärialal tegutsevate välismaalaste tegevust ja avaldada arvamust neile teenistusloa andmise kohta, pakkuda abi kaubandushoonete väljaarendamiseks, lahendada transpordiküsimusi kaubanduse huvides, teha ettepanekuid tariifimäärade muutmiseks, instrueerida kodukäsitöö müügi organisatsioone ja toetada nende tegevust. Veel tuli luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html )
Suurim väljaveoartikkel oli lina – see kuulutati riigi monopoliks ning anti üle kaubandusosakonna kätesse.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html )
Kuna Eesti oli välisturgudel uus ja algaja kaubapartner ning seda olukorras,kus enamik riike oli kehtestanud kaupade sisseveole kõrged kaitsetollid ,oli rahvusvahelisel kaubaturul raske edu saavutada.Tollitõketest ülesaamiseks oli peamine võimalis riikidevaheliste vastastikku kasulike kaubanduslepingute sõlmimine.Eesti alustas nende sõlmimisega 1920.aastal.Esimesteks riikideks olid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa.Mõni aasta hiljem Ungari,Taani ja Island .Järgnesid Ameerika Ühendriigid,Norra, Holland jt.( www. emta .ee/doc.php?18962)
1930.aastal,mil sõlmiti leping ka Leeduga,oli Eesti lepingupartneriteks 25 riiki.Nende lepingute põhiliseks eesmärgiks ja iseloomulikuks jooneks oli vastastikune enamsoodustusreziim.Lepinguosaliste riikide kaupu maksustati miinimumtariifidega.Samas nende riikide kaupu,kellega leping puudus,maksustati põhitariifidest 50% kõrgemalt.Soodustustariifidega sisseveetavate kaupade nimustus oli 30-ndate aastate algul veidi üle kuuekümne kaubaartikli.Eesti peamiseks kaubanduspartneriteks olid Saksamaa ja Inglismaa.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940 aastal purustas kogu seniks väljaarenenud riigi juhtimisaparaadi kui ka üksikute majandusharude ülesehituse, mis oli rajatud eraalgatusele.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html
Uus okupatsioonivõim rakendas Eesti tolli suhtes samasuguseid repressiivmeetmeid nagu seda pandi toime Eesti jõustruktuurida-kaitseväe ja politsei suhtes.Eesti tolli arhiiv viidi peaaegu täielikult ära Venemaale.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Nõukogude perioodil tegutses Eesti-NSV Liidu läänepiiril(merepiir,sadamad,lennuväljad) keskvõimule alluv nõukogude toll .Formaalselt allus toll NSV Liidu Välismajanduse Ministeeriumile,kuid tegelikult omas küllalt selgeid sõjaväestatuse tunnuseid.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Tollikoodeksis olid sätestatud tollikontrolli liigid kaupade ja reisijate liikumisel üle riigipiiri ning tollimaksustamine.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Kuna väliskaubandusega oli lubatud tegeleda üksnes riiklikel asutustel ja organisatsioonidel,siis oli tollimaksu tähtajaks kehtestatud küllatki pikk aeg-üks kuu.Tollieeskirjade rikkumised,millele järgnesid karistused ja trahvid olid jagatud kolme põhikategooriasse.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Salakaubanduseks loeti nii kauba ebaseaduslikku liikumist üle riigipiiri kui ka kaubanduse varjamist tollikontrollis,ladudes või transportimisel Nõukogude Liidu territooriumil.Selle eest määrati trahv administratiivkorras,erandjuhtudel ka kriminaalkorras.Viimast rakendati juhul,kui kaup toimetati üle riigipiiri salajaste vahendite abil ja spetsiaalselt ehitatud peidikutes või kui tollile esitati valedokumente.Kriminaalkaristus järgnes ka siis ,kui salakaubavedu organiseeris grupp inimesi,kasutades selleks ametiseisundit;samuti kõigi keelatud,sealhulgas narkootiliste ainete üle riigipiiri toimetamise eest.
Avastatud salakaup ja abivahendid nende veoks, samut kaubad ,mis olid mõeldud sajala üle piiri toimetamiseks ,konfiskeeriti sõltumata avastamise kohast ja ajast.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Kaubanduses natsionaliseeriti kõik suuremad kauplused ja hiljem ka väikesed nn. perepoed, mis varustasid elanikkonda igapäevaste toidu- ja tarbekaupadega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html )
25. augustil loodi Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, kelle juhtimisele allutati kaubandus. 1940. aasta sügisel moodustati kaubanduse kohapealseks juhtimiseks kuus kaubastut: TALLINNA TOIDUKAUBASTU, TALLINNA TÖÖSTUSKAUBASTU ja segakaubastud TARTUS, NARVAS, VILJANDIS ja PÄRNUS .( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html )
1944. aasta septembris kui Vene väed vallutasid Tallinn alustas tegevust Tallinna Toidukaubastu. Kuni 1944. aasta novembrini varustas Toidukaubastu elanikkonda ainult leivaga, alul tasuta, hiljem kaardisüsteemi alusel. 1. novembrist 1944 viidi sisse kaardisüsteem lisaks algselt leivale ja seejärel ka liha- ja kalatoodetele, rasvainetele, suhkrule ja teistele toiduainetele. Kaardisüsteem kehtis kuni 1947. aasta detsembrini, mil viidi läbi rahareform ja mindi üle vabakaubandusele. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html )
Kuni 1991. aasta lõpuni korraldas Eesti kaubandust täielikult Nõukogude Liidu tsentraalplaanimajandussüsteem. (www.mtk.ut.ee/doc/Eesti%20majandus%2020%20sajandil.doc)