MÕISTED: MAJANDUSTEHING: Raamatupidamis kohustlase tehtud tehing kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta.
2. Kes on rmp kohustuslane? Iga Eestis registreeritud juriidiline isik, FIE. 3. Mis on Eesti hea rmptava? Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev rmptava. 4. Mis on rmp korralduse põhinõuded? 1) Korraldama rmp nii et oleks tagatud aktuaalse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine rmpkohustuslase finantsseisundist. 2) Dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. 3) Kirjendama algdokumentide või koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid rmpregistrites. 4) Koostama ja esitama majandusaasta aruande. 5) Säilitama rmp dokumente. 5. Mida tähendab tekkepõhine arvestus? Majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinu toimumisele, sõltumata sellest, kas raha on välja makstud või laekunud. 6
kinnipidamise määr 21%, maksuvaba tulu 144 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu pensioni 3 korral 192 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral 64 eurot kuus, sotsiaalmaksu määr 33%, töötuskindlustusmakse määrad töötajale2%, tööandjale1%, kogumispensioni makse määr 2%. Sellega seoonduvalt tekib ettevõtjal maksude maksmise kohustus. Ta peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning kirjendama algdokumentide (või viimaste põhjal koostatud koonddokumentide) alusel neid raamatupidamisregistrites. Alljärgnevas ainetöös uurin, mis on algdokumendid, miks on vaja ettevõttel algdokumente ning mis on kokkuvõtvalt raamatupidamissüsteemi eesmärgiks. 4 1 Raamatupidamisdokumentide liigitamine Kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised ühinguel on kohustus korraldada raamatupidamisarvestust
Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes
Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva. Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist. Kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt, siis alates mai kuust kuni oktoobrini eksisteerib majandustehinguid rohkem. Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab algdokument, mis vastab RPS-s sätestatud nõuetele. Kõik majandustehingulised dokumendid esitatakse raamatupidamise büroole, kus nad programmi sisestatakse. Majandustehingud aktsepteeritakse juhatuse liikmete poolt. Majandustehingu aktsepteerimisega annavad juhatuse liikmed nõusoleku kirjendada majandustehing
võimalik hinnata. 2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. 3. Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamis- kohustuslasel seoses majandustehingu toimumisega
moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu). 13) majandusaasta aruande taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. 2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE §4. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded · raamatupidamise korraldamine nii ,et ettevõte oleks teadlik oma finantsseisundist · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · majandustehingute kirjendamine algdokumentide või koonddokumentide alusel . · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. §5. Tekke- ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on seotud raha laekumisega või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine
valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik ning füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud finantsseisund, majandustulemused ja rahavood; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks. Majandus-tehing raamatupidamise seaduse tähenduses on
Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu majandusarvestusest väljendub koos teiste kasutoovate tegevusaladega. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest ning igal majandusinfo tarbijal on info suhtes omad spetsiifilised nõuded tulevavalt sellest, kas
51. 52. Kontode liigitus detailiseerituse astmest lähtuvalt: 1. Sünteetiline konto on info kogumina. TTÜ nõuded üliõpilaste vastu. 2. Analüütilised kontod – detailne info. Täpselt iga õpilase kohta eraldi andmed, kes kui palju õppimise eest tasuma peab 53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus
Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne ·Majandusaasta pikkus on 12 kuud. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Raamatupidamiskohustulase kohustused 1. korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatus aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamapidamistavast 2. dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 3. kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid ramatupidamisregistrites 4. koostama ja esitama aastaaruande 5. säilitama raamatupidamise dokumente, arvestusregistreid ja aruendeid Raamatupidamise korraldamine ettevõttes Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes, asutuses, organisatsioonis vastutab ettevõtet juhtiv omanik või volitusega juht. Raamatupidamise korraldamiseks
· tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otsetoetused, investeeringutoetused jm) koostavad rahavoogusid; · hindavad riske; · analüüsivad statistilist informatsiooni; · määravad tootmissuundi- ja mahte; · viivad läbi tulude-kulude arvestusi. Põllumajandusettevõtte bilanss Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga, et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ja finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet. FIE kassapõhine arvestus Füüsilisest isikust ettevõtja kassapõhine arvestus
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused: n puudub ülevaade varadest ja kohustustest n probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel Finantsarvestuse printsiibid · Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; · Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
RPS eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. RPS on kohustuslik: riigile, KOV üksusele, juriidilistele iskutele ja FIE'dele. RPS põhinõuded: 1) korraldama raamatupidamist nii, et see võimaldaks olulise ja võrreldava informatsiooni saamise RPK finants-seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid RP registrites; 4) koostama ja esitama vajalikke aruandeid; 5) säilitama RP dokumente. 6. Algdokumendi nõuded, millised nõuded peavad olema täidetud dokumendi jõudmisel RP-sse, mis RP-s juurde kirjutatakse, lisanõuded käibemaksukohustuslasel. Kui dokument ei ole nõuete kohaselt koostatud, siis mida võib ise juurde kirjutada.
rahaliikumine, mis on kassapõhise arvestuse aluseks. 2. Majandustehingute õige ja õiglane kajastamine- Majandustehingute õige kajastamine tähendab, et kõik toimingud peavad olema kooskõlastatud seadusest tulenevate dokumentidega. Õiglane kajastamine tähendab, et varad tuleb hinnata nende õiglasesse väärtusesse. 10 KEHTIVAT PRINTSIIPI 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus kõigist teistest vara kohustustest ja tehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse printsiibist, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning et tal ei ole kavatsust tegevust vähendada ega lõpetada. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes avaldatav info tuleb esitada selliselt, et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel
tegevuse tagajärgede eest jagada: Tsiviilõiguslikuks vastutuseks Karistusõiguslikuks vastutuseks Haldusvastutuseks. 10. Äriühingute raamatupidamisarvestus ja vastutus raamatupidamise üle. Raamatupidamisseaduse järgi on raamatupidamiskohustuslane (Eestis registreeritud juriidiline isik või ettevõtlusega tegelev füüsiline isik) on kohustatud: arvestust pidama; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama aastaaruandeid; säilitama raamatupidamise dokumente. Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks. Juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega. Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete
Kohustuste maht bilansis on 1256.- kr. Milline vastus on õige? a) varad 718.- ja omakapital 538.- b) varad 684.- ja omakapital 1940.- c) omakapital 684.- ja varad 1940.- d) omakapital 718.- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684) 2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330
teenuseid; 3) pidada ise raamatupidamisarvestust. 7. Majandustehingud Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks. Majandus-tehing raamatupidamise seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehi ng või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupi damiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteer ima kõiki majandustehinguid (RPS § 6) ning kirjendama neid raamatupidamisregistrites tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisdokumendid liigitatakse alg- ja koonddokumentideks ning raamatu- pidamisõienditeks. Ettevõtte raamatupidamissüsteem põhineb eelkõige algdokumentidel, milleks on arved, saatelehed, kassadokumendid (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid), pangadokumendid
tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja Nõudlus vs pakkumine Tarbijad maksimaliseerivad oma kasumilikkuse, tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi · 15. Majanduse väärtuste mõõtmine SKP sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste väärtust · 16. SKP arvestamine Lõpptarbimine - kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel Lisandväärtus tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine · 17
sisekontroll- firma tegevuse kontroll, inventuuride ja revisjonide korraldamine. 3 audiitorkontroll- väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele. Kui käsitleda mõistet raamatupidamine sõna-sõnalt, siis on tegemist raamatuga, kuhu tehakse pidevalt sissekandeid. Nõnda tegelikkuses toimitakse, sest raamatupidajad registreerivad ettevõtte majandustehinguid ning kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Raamatupidamist nimetatakse "ärikeeleks, mida on tarvis mõista selleks, et iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid; hinnata ettevõtte tegevust, planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. 2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus 1. Raamatupidamise seadus (kehtib alates 01.01.2003) Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt
kohustusi ja omakapitali). AKTIVA Varad: käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks) PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised kuni 12 kuud, pikaajalised üle 12 kuu) Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid majandusüksuse printsiip rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et RK on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. kui ei jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb märkida arvestusprintsiip;
maksude arvestamine ja deklareerimine, sisekontrolli süsteemi ülesehitamises osalemine ning ettevõtte või asutuse finantsolukorra hindamine. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Majandustehingute toimingud Raamatupidaja töö on korraldada ettevõtte raamatupidamist, näiteks pidada arvet kõigi sissetulekute ja väljaminekute üle, hoida korras
Raamatupidamiskohustulase kohustused 1. korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatus aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamapidamistavast 2. dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 3. kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid ramatupidamisregistrites 4. koostama ja esitama aastaaruande 5. säilitama raamatupidamise dokumente, arvestusregistreid ja aruendeid Raamatupidamise korraldamine ettevõttes Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes, asutuses, organisatsioonis vastutab ettevõtet juhtiv omanik või volitusega juht. Raamatupidamise korraldamiseks
Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materjaalne põhivara (maa, ehitised, Muud reservid masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja Eelmiste perioodide jaotamata kasum, ettemaksed jne) aruandeaasta kasum (kahjum) Immaterjaalne põhivara (nt litsensid) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU → Kõiki majandustehinguid kajastatakse raamatupidamises kahel kirjel. Nt kui ettevõte võtab eraisikult laenu ja see laekub pangakontole, siis: raha pangakontol suureneb ja võlg eraisikute ees suureneb. Seega varad suurenevad ja kohustused suurenevad. (Aktiva suureneb ja passiva suureneb). Nt kui ettevõte tasub sularahas ühe oma ostuarve. Selle tulemusena sularaha kassas väheneb ja tarnijatele tasumata arved vähenevad. Seega varad vähenevad ja kohustused vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb).
12 2. Valikuvabadus finantsarvestust peab läbi viima. Juhtimisarvestuse läbiviimise otsustab seevastu info tarbija ise (missugust infot, kui palju, millal). Seejuures tuleb jälgida, et juhtimisarvestuse aruanded oleksid kuluefektiivsed tuleb võrrelda nendest saadavat kasu aruandluse saamiseks vajaminevate kuludega. 3. Ajaline fookus finantsarvestus kajastab toimunud majandustehinguid, juhtimisarvestuses on rõhk tulevikul. Mineviku andmeid kasutatakse vaid selleks, et paremini prognoosida tulevikku. 4. Reglementeeritus juhtimisarvestus on paindlikum kui finantsarvestus. Finantsarvestus on reglementeeritud erinevate normatiivaktidega ning hea raamatupidamistavaga, et kaitsta info välistarbijate huve vastasel juhul ei ole nad kursis arvestusmetoodikaga ega suuda teha õigeid järeldusi. 5
kasvu · Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima b) Negatiivne mõju avaldub: · Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine · Sageli elatustase langeb · Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt · Seotud tööpuudusega · Ressursside vale jaotus 21. Maksebilanss Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga 22. Tollimaks - Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine
6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
Deebetkäive Kreeditkäive - - Kontoplaaniks nimetatakse kôigi ettevôtte raamatupidamises kasutatavate kontode süstematiseeritud loetelu. Raamatupidamise seaduse kohaselt koostab iga ettevôte ise oma kontoplaani. 3. KAHEKORDNE KIRJENDAMINE RPS §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile
Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam, lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks
majanduskasvu. Reaalne SKP- püsivhinnad- keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. Riigilõivud- kaudes riigimaksud. Teenustasud, mis lähevad riigile, et riik teeks inimesteke mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine. RKP- riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigiresidentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust. SKP- sisemajanduse koguprodukt- Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade aj teenuste koguväärtus. SKT- sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud sh vahetoodangu müük. Tulumaks- maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21% Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmiseks. Ühishüvis e ühishüve- teenus, rajatis, põhimõte, mis aitab kaasa heaolu tagamiseks, riigi toimiseks.
aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast 10.1.13 Mai Takkis 14 Nõuded raamatupidamisele RPS § 4 Säilitama Asutus on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama EA Raamatupidamise Dokumenteerima kõiki oma korraldamise eeskirjad majandustehinguid Kontoplaan Kirjendama algdokumentide või Kontoplaani rakendamise nende põhjal koostatud juhised koonddokumentide alusel kõiki Maksuseadused oma tehinguid Riigi poolt kehtestatud maksude raamatupidamisregistrites arvestamine ja tasumine Koostama ja esitama (tulumaks, sotsiaalmaks, perioodilisi ja aastaaruandeid käibemaks jt.) 10.1.13 Mai Takkis 15
Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 3 ,,Mõisted" Joonis 3 MÕISTED ETTEVÕTJA ETTEVÕTLUS ETTEVÕTE on isik on tegevus on tegutsemisüksus Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 4 ,,Ettevõtja" Joonis 4 ETTEVÕTJA FÜÜSILISEST ISIKUST ÄRIÜHING ETTEVÕTJA Isik, kes pakub oma nimel kaupu ja teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks
6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva
* Reet Rebane - ametipalk 1 200 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 30 toodet 12 EUR/tk Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) 12)28.02. kantakse arveldusarvelt veebruarikuu palgad ( märtsikuus on firmas kollektiivpuhkus) NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud. Raamatupidaja täitis kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas vajalikud maksuülekanded tähtaja saabudes.. Kajastage pearaamatus tähtajaliselt maksuülekanded . Tähtaja peame ise välja nuputama. Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine:
teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus- Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
kui ka Tartus alates 1992. aastast. Nende peamiseks tegevusalaks on audiitor- ja raamatupidamisteenuste osutamine. Ettevõte võimaldab raamatupidamise korraldamist soodalt Online üle Interneti. Teenus on peamiselt suunatud äsja alustanud või juba tegutsevatele väike ja keskmise suurusega ettevõtetele üle Eesti. Äsja alustanud ettevõtte puhul aidatakse sisse viia korrektne raamatupidamine, juba tegutseva ettevõtte puhul jätkatakse seniste saldode alusel. Finantskindlustus OÜ kajastab majandustehinguid, koostab bilansi- ja kasumiaruandeid lähtudes heast raamatupidamistavast, esitavad maksuametile igakuised maksudeklaratsioonid ning teevad palgaarvestuse. Samuti võimaldab osaühing erilahendusi vastavalt ettevõtte juhtkonna vajadustele. Finantskindlustuse OÜ üheks suureks plussiks on see, et nad koostavad ka tagantjärele eelmiste aastate aastaaruandeid ning korrastavad ettevõtte eelmiste perioodide raamatupidamist. Ettevõttel on kodulehel saadaval ka hinnakiri, mis täielikult
tsükliline töötus. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid? Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss.
- Aktsiakapital 50 000.- Ülesande lahend ja muud asjad peaksid ka olema siin . ! :D Kasumiaruanne · Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. · Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. · Kasumiaruande skeem nr1 ja skeem nr2 · Majandustegevuse lõpptulemuse (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina. Kontod Kuna ettevõtte tegevuses toimub majandustehinguid palju ja pidevalt siis sellest tulenevalt on vajalik sisse seada igale bilansikirjle eraldi arvestus, mida tehakse kontodel. Raamatupidamisregistrid Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Algddokumendid kajastatakse kronoloogilises järjekorras. Peale perioodi viimase tehingu kandmist tehake kokkuvõtted kontodel ning tuuakse välja kontode lõpppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss.
ja võrreldava informatsiooni saamine eelarve täitmise finantsseisundi ja majandustegevuse kohta, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamises kasutatakse raamatupidamisprogrammi Pmen. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud. 2.2 Raamatupidamisregistrid Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras ja kõiki majandustehinguid dokumenteeritakse tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisprogrammis Pmen kasutatavad raamatupidamisregistrid toon välja alljärgnevalt:
Auditeerimine 08.10.10 Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast. 1) Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui raamatupidamisaruanne pole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, tuleb aruandes ära näidata rakendatud arvestusprintsiip.
(4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Majandustehing: (1) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5)
finantstulud kontoklass 48 Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59) kaubad, toore, materjal kontoklass 51 muud tegevuskulud kontoklass 52 tööjõukulud kontoklass 55 põhivara kulum kontoklass 56 muud ärikulud kontoklass 57 finantskulud kontoklass 58 [12] 3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõiki majandustehinguid tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Selles alapunktis võib välja tuua dokumentide süstematiseerimise ja kajastamise raamatupidamises [1 : 34]. Igal sissekandel kronoloogilises registris peavad olema märgitud: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debeteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debeteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu kirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12]
Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põhjust oma tegevust lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Juhul kui rmp aruanne ei ole kooskõlas antud printsiibiga, siis peaks juhtkond seletama milliseid arvestuspõhimõtteid rakendati ja kuidas jätkuvus tagatakse
kes on pearaamatupidaja nime all, kuid teeb ka sekretäri ja personalijuhi tööd. Tema on see, kes mind praktika vältel on õpetanud tutvuma raamatupidamisprogrammiga SAF 6.6 ja tegema igasuguseid raamatupidamistöid. 4 5. Raamatupidamisdokumendid. 5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine Andmete registrisse kirjendamine on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid ja algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu - ja elukoha aadressid; 7. majandustehingute kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku
Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. 9. Raamatupidamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad.
raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
annaabi.ee 
