RAAMATUPIDAMINE (0)

Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine , kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD- omanikud ,juhtkond,teised otsuste tegijad . VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad, ostjad , maksu ja tolliamet , valitsus, statistikaamet . Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil-> finants .tõlgendada.
Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine.
Maj.arvestuse osised: finants,maksu, kuluarvestus , finantsaruannete analüüs, sisekontroll , juhtimisarvestus , eelarvestamine , audiitorkontroll .
Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel.
Maj. arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus, maksuarvestus ,kuluarvestus,finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll.
ÄRIÜHING-täisühing, usaldusühing , osaühing ,aktsiaselt,tulunudühistu. Äriühing kantakse äriregistrisse .
ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu voi teenuseid ning kaupade müük voi teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.
ETTEVÕTE on äriseadustiku tähenduses majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
KONTOPLAANI KOOSTAMISEL-lähtutakse ettevõtte põhitegevusest ning majandustehingute olemusest, ettevõtte klientide ning kreeditoride arvust ning asukohast, ettevõtte tulude liikidest ning tulude struktuurist, ettevõtte kulude liikidest ning kulude struktuurist, ettevõttes kasutavast kasumiaruande skeemist.
VARAD ->PÕHI JA KÄIBEVARA . Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, .
KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida hoiatakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähemas 12 kuu jooksul bilansipäevast.
VARA=kohustused+ omakapital voi omakapital=vara-kohustused
KOHUSTUS- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg , mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. Kohustused liigitatakse bilansis lühi-ja pikaajalisteks.
OMAKAPITAL e.netovara- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeba seisuga.
TULU- aruandeperioodi sissetulekud,millega kaasneb varade suurenemine voi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali.
KULU- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine voi kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali,netovara.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid ;
7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik-õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad , kohustused ja omakapital (Bilansi valem?)

• Aktiva ja passiva
  
• Käibevarad ja põhivarad
  
• Võõrkapital , omakapital
  
• Lühiajalised ja pikaajalised kohustused
  
• Bilansi maht
  

Bilansi maht suureneb, kui

• Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel
  

Bilansi maht väheneb, kui

• Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende
  

Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile

• äritegevus
  
• investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük
  
• finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus.
  
• P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu
  

KONTODD

• Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot
  
• Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot
  
• Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest
  
• Konto saldo
  
• Deebetkäive
  
• Kreeditkäive
  
• Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod
  

KAHEKORNE KIRJENDAMINE

• Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis
  
• Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus
  
• Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige
  

RP ARVESTUS

• Kasutusiga üle ühe aasta
  
• Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades)
  
• Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul
  
• Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ?
  

• Töötasu (palk) - kui lähed tööle ja teed ära tööandjaga eelnevalt kokkulepitud tööd (mis on fikseeritud töölepingus), siis saad selle eest kokkulepitud töötasu.
   
  
• Brutopalk  on välja teenitud palk. Sellest lähevad maha maksud ning sinule kätte jääb netopalk.
   
  
• Töötuskindlustusmakset makstakse töötajale väljamakstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu ehk töötaja (2014. aastal 2%) ja teist tööandja (2014. aastal 1 %) töötuskindlustusmakseks.
   
  
• Tulumaksuvaba miinimum on see summa (2014. aastal 144 eurot) , mille pealt ei pea tasuma tulumaksu.  
   
  
• Kohustusliku kogumispensioni makse on Sinu igakuisest palgast, mis arvatakse palgast maha ning see läheb sinu pensionifondi. Kogumispensioni makse määr sõltub sellest, kas esitasid 2013. aastal avalduse kogumispensioni makse omapoolse osa suurendamiseks 2%-lt 3%-le aastatel 2014- 2017 (2014. aastal on kogumispension kas 2% või 3%).  NB! Joonisel on kogumispension 2% ehk omapoolset osa ei ole suurendatud. 
   
  
• Tulumaks  on sissetulekult/töötasult võetav maks (2014. aastal 21%).
   
  
• Sotsiaalmaks  on makse, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt (2014. aastal 33%). Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstes töötajale 1 euro, peab ta sellele lisaks maksma 33 senti.
   
  
• Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus. Kui sa töötad täistööajaga, siis tööandjal ei ole lubatud sulle maksta sellest väiksemat summat. (2014. aastal on tunnipalga alammäär 2,13€ ja kuupalga alammäär 355€).
  
• Sotsiaalmaksu 33% brutopalga suurusest , lisandub brutosummale.
  
• Tööandja töötuskindlustusmaksu 1,4% brutopalga suurusest, lisandub brutosummale.
  
• Töötaja töötuskindlustusmaksu 2,8% brutopalga summast.
  
• Tulumaksu 21% brutopalga suurusest, millest on enne maha arvatud tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni.