RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ (0)

RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ
Sisekorra eeskirjad
1. ÜLDSÄTTED
Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine
Raamatupidamise sise- eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil.
Raamatupidamise korraldus
Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist..
Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires.
Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud .
Raamatupidamisel peab olema märgitud:
tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed.
Raamatupidamise seadus
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§1. Seaduse eesmärk - õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.
§2. Raamatupidamiskohustuslane - (Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.
Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President , Riigikontroll , õiguskantsler ja Riigikohus .
§3. Seaduses kasutatavad mõisted
1) vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;
2) kohustus – raamatupidamiskohustuslase rahaline võlg;
3) omakapital ( netovara ) – varade ja kohustuste vahe;
4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine .
5) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine .
6) kasum (kahjum) – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe;
7) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava
8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid , rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid;
9) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board ) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations );
10) rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid ( IPSAS – ingl international public sector accounting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Avaliku Sektori Komitee ( Public Sector Committee ) poolt kinnitatud standardid;
11) tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus);
12) kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu).
13) majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
§4. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded

• raamatupidamise korraldamine nii ,et ettevõte oleks teadlik oma finantsseisundist
  
• dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
  
• majandustehingute kirjendamine algdokumentide või koonddokumentide alusel .
  
• koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
  
• säilitama raamatupidamise dokumente.
  

§5. Tekke- ja kassapõhine arvestus
Kassapõhine arvestus on seotud raha laekumisega või väljamaksmisele.

• Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
  

Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud .
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt .
§6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites õigeaegselt .

• Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
  

Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid : majandustehingu kuupäeva; raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosd ja vastavaid summasid; majandustehingu lühikirjeldust;algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit .
§7. Algdokument
Raamatupidamise algdokument kinnitab majandustehingu toimumist , millel peavad olema järgmised andmed:
dokumendi nimetus ja number;koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed;tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber .
Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
§8. Raamatupidamise kontoplaan - kontode loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.
Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid .
§9. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
Raamatupidamisregistreid võib vormistada :
käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus .
§10. Parandused dokumentides ja registrites
§11. Raamatupidamise sise-eeskiri
§12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus4
3. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE
§13. Majandusaasta
§14. Majandusaasta aruande koostamine
§ 141. Majandusaasta aruande taksonoomia
§15. Raamatupidamise aastaaruanne
§16. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid
§17. Rakendatav raamatupidamistava
§18. Bilanss ja kasumiaruanne
§19. Rahavoogude aruanne
§20. Omakapitali muutuste aruanne
§21. Raamatupidamise aastaaruande lisad
§22. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus
§23. [ Kehtetu – RT I 2009, 19, 116 – jõust. 01.07.2009]
§24. Tegevusaruanne
§241 Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne
§242 Ühingujuhtimise aruanne
§25. Majandusaasta aruande allkirjad
§26. Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel
4. peatükk KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE
§27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused
§28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
§29. Erandid
§30. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne
§31. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne
§311. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne
§312. Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne
5. peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE
§32. Raamatupidamise Toimkond
§33. Toimkonna liikmete nimetamine ja tagasikutsumine
§34. Toimkonna juhendid
6. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED
§35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine
§36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri
§37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne
§38. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne
§-d 39--40. [Kehtetud - RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]
7. peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED
§41. Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne
§42. Erisused Eesti Panga raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamisel
§43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused
§44. Filiaali raamatupidamise erisused
§45. Täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale
§ 451 [Kehtetu RT I 2009, 54, 363 – jõust. 01.01.2010]
8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
§-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale
§60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
§61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine
§611. Erisused eurole üleminekul
§62. Seaduse jõustumine
Lisa 1 - BILANSISKEEM
Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID
Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD
Ettevõtte maksud

• tulumaks - 21%
  
• sotsiaalmaks - 33%
  
• töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ;
  2% (töötaja bruto summast )
  
• käibemaks - 20%
  
• erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel.
  ÜLESANDED ÕPIKUST
  

ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud
Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult.
Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse
tulumaksuvaba tulu ja ta on liitunud pensioni II sambaga.
Arvutage ka maksmisele kuuluv palk ning tööandja tööjõukulud kokku.
töötuskindlustus
10 000*0,06=600 kr
kogumispension
10 000*0,02=200 kr
kinnipeetava tulumaksu arvutamine
(10 000-600-200-2250) *0,21=1459,95 ≈1460 kr
netopalga arvutamine
10 000-600-200-1460=7740 kr
Tööjõukulud on 10 000 ja Karinile makstakse 7740 kr .
ÜLESANNE 5-12 Ettevõtte tulumaks .
Ettevõte otsustas maksta dividende 35 000 kr. Kui palju peab maksma
tulumaksu ning kui suur on raha väljaminek kokku dividendide maksmise
tõttu?
35 000 - 79%
tulumaks - 21%
100%-21%=79%
ristkorrutist kasutades :
tulumaks =35 000*21/79=9303,79≈9304 kr
Ettevõte peab välja maksma 35 000+9304=44 304 kr
35 000 krooni on raha väljaminek ja 9304 krooni on tulumaksu summa .
ÜLESANNE 5-13 Käibemaks, tulud ja kulud.
Ettevõte ostis toiduaineid, millest valmistas salati . Toiduainete eest esitati
ettevõttele arve 400 kr + käibemaks 72 kr, kokku 472 kr. Toiduainetest
valmistatud salati müüs ettevõte hinnaga 550 kr + käibemaks 99 kr =
649 kr.
Kui suur on riigieelarvesse makstav käibemaks?
Kui palju tekkis ettevõttel tulusid ja kulusid ?
raha mis e/v küsib ostjatelt
550+99 (käibemaks)=649
E/v ostab salati
400+72 (käibemaks) =472
550 (müügihind) -400 ( soetushind ) =150 (lisandunud väärtus)
lisandunud väärtuselt
20%*150=30 kr
TULU
649-472+30=207 kr
KULU
400+72=472 kr
KÄIBEMAKS
72+99=171 kr
Vastus :
1)Riigi eelarvesse makstav käibemaksu summa on 171 krooni .
2)Ettevõttel tekkis kulusid 472 krooni eest ja tulusid 207 krooni eest .