Konspekt arvestuse aluste esimeseks testiks (2)

Kuluarvestus – eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs
Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs
Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele
Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise , rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks.
Maksuarvestus – riiklike või muude maksude arvestamine , analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust
Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine
Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale
Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine
Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel .
Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus
kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg
omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe
tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanike tehtud sissemaksed omakapitali
kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;
kasum – Tulud ületavad kulud
kahjum – kulud ületavad tulud
Eesti hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava
kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu)
Majandusaastaks on kalendriaasta /12 kuud, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti
raamatupidamise sise- eeskiri - kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid
Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema:
1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
AKTIVA Varad : käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks)
PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised – kuni 12 kuud, pikaajalised – üle 12 kuu)
Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital
Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid
majandusüksuse printsiip – rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et RK on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. kui ei jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb märkida arvestusprintsiip;
arusaadavuse printsiip –informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele
olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab RK finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid;
järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip - koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
objektiivsuse printsiip –informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .