Majandus (0)

Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid ).
Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu."
Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg . Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused:
- eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest.
- kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse.
- turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.
- vaba konkurents - kauba mitmekesisus , ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub.
- riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse.
Vabaturumajanduse peamised puudused:
- ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott , tehaste sulgemine ja tööpuudus;
- ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused;
- monopolide tekkimine.
Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis.
Plaanimajanduse tunnused:
- riik dikteerib tootmist,
- peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand ,
- tootja töötab etteantud plaani järgi,
- riik määrab kaupade ja teenuste hinnad,
- töö tasustamine on normatiivne ,
- tööpuudust ei ole.
Plaanimajanduse peamised puudused:
- konkurentsi puudumine,
- planeerimisvead,
- tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub,
- inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest.
Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine.
Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist:
- eraomandi,
- konkurentsi,
- vaba ettevõtluse,
- turusuhted.
Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise , vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud , takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest.
Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu.
Ressursid tuleb suunata selliselt , et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim.
Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
Majanduse põhisektorid: 1) hankiv 2)tootmis 3)teenindus
Majandusressursid:
1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium , maavarad )
1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud.
1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine .
2. Kapital (masinad, seadmed , tehased, raha)
1.1 Rikkalikud tagavarad
1.2 Ei jätku, raha ei ole .
3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused)
1.1 Haritud ja teotahteline tööline
1.2 Napib , vähe harituid inimesi.
4. Ettevõtlikkus
1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides .
1.2 Napib
Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2) maksupoliitika 3)hinnapoliitika
Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks - suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3) regressiivne - madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in.
Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2) sotsiaalpoliitika
Maksud: Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 3)sotsiaalmaks
Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan /tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast) 2) Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol , tubakas) 3) Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt )
Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 % töötuskindlustus
Kõik need maksud maksab tööandja. Kokku : 33,3 % Töötaja maksab töötuskindlustusmaksu 0,6%
Riigimaksud : tulumaks, käibemaks
Kohalikud maksud (kehtestatud seadustega): müügimaks, reklaamimaks, parkimistasu, lõbustusmaks, paadimaks
Riigieelarve - koosneb tuludest ja kuludest .
Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulutab välja president .
Riigieelarve jaguneb: tasakaal, ülejääk, defitsiit
Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel .
Riigieelarve tulud: 1)maksud 2)riigiettevõtted 3)riigivarade müük
Riigieelarve olulisemad kulud: 1) riigi valitsemise kulud 2) sotsiaalhooldus. 3) tervishoid 4) haridus
Tööturg
Aktiivne rahvastik : töötaja, tööandja Mitteaktiivne rahvastik: lapsed, vanurid
Tööandja- Tööandjate Keskliit
Töövõtja/Töötaja- ametiühingud
Tööleping- tööandja/ töötaja kohustused ja õigused, palk
Riigi sekkumine: 1)seadused, tööseadusandlus 2)töölepinguseadus 3)töötukassa- kui inimesel pole tööd, siis ta registeerib end. -100 päeva tuleb 50% palgast, edasi 40%
Tööturu probleemid: 1) paindlikkud ja jäikus 2)ümberõppe ja täiendõppe võimalused 3)rahvastiku vananemine 4)võõrtööjõu sissetoomise pos ja neg küljed 5) kõrgaharidusega inimeste liiga suur osakaal 6)tehniliste-ja reaalainetega seotud erialade alatähtustamine 7) keskastme spetsialistide, lihttööliste puudus 8)kutsehariduse halb maine ja kvaliteet
Sotsiaalpoliitika
Sotsiaalne risk- töötuks jäämine, haigestumine , alaealiste laste kasvatamine, puue , toit ja kaotus, vanadus, kodutus
Riik paneb paika teatud põhimõtted, seadused, õigused. Tööandja peab hoolitsema sotsiaalse turvalisuse eest nt maksab sotsiaalmaksu, hoiab töökohta.
Sotsiaalkindlustus: 1) pensionikindlustus 2)tervisekindlustus 3)töötuskindlustus
Sotsiaaltoetused: 1) peretoetused 2)toimetuleku toetused 3)puuetega inimeste toetused 4)lastekodud, hooldekodud, varjupaigad
Alternatiivkulu- Loobumsie tõttu saamata jäänud kulu. Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida, sh tehes ühe valiku, tuleb loobuda teisest.
Inflaktsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes.
Inflatsioon- keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad. Probleem: raha väärtus langeb, sellega koos ostujõud.
Käibemaks- kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse. 20%
Lisanväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine.
Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.
Nominaalne SKP- jooksevhinnad - kõik turuhinna muutused
Rahapoliitika- raha väärtuse säilitamine e rahalise stabiilsuse tagamine ja soodustada riigi majanduskasvu.
Reaalne SKP- püsivhinnad- keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule.
Riigilõivud- kaudes riigimaksud. Teenustasud, mis lähevad riigile, et riik teeks inimesteke mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine.
RKP- riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigiresidentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust.
SKP- sisemajanduse koguprodukt- Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade aj teenuste koguväärtus.
SKT- sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud sh vahetoodangu müük.
Tulumaks- maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21%
Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmiseks.
Ühishüvis e ühishüve- teenus, rajatis , põhimõte, mis aitab kaasa heaolu tagamiseks, riigi toimiseks.