Maailm kahe maailmasõja vahel (1)

5 VÄGA HEA

Maailm kahe maailmasõja vahel
1. Versailles rahuleping :
Saksamaa tingimused:

Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra.
Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon.
Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
Saksamaa loovutas kõik oma asumaad , mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)
Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest.
Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse.

Vesailles’ rahuleping Saksamaaga-1919
Neist tähtsaim oli Versailles’ rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel.
Versailles’ rahlepingu sätted:

Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest )

Reinimaa demilitariseeriti

Reparatsioonid

Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti)
2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel:
1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu . Üritati suuri sõdu vältida.
1924-28 kuldsed kahekümnendad.
Pariisi rahukonverents 1919-1920

Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele.
Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
Prantsusmaa – Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa „murust madalamaks“
USA – leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta
Suurbritannia – Saksamaad tuleb „õiglaselt“ karistada . Seisukort Pr. ja Usa vahel
Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud

3.Sõjakolded:
Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia
Hiina-Jaapani sõda:
Põhjused:

20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng.
Ühiskondlik struktuur muutus
majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv,
rahvastiku enneolematu juurdekasv
poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas.
hirm Nõukogude Liidu mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse.
1931 alustab Jaapan Manžuuria okupeerimist (Hiinas)
Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi sisemine nõrkus.
Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks.
1930. aastateks olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga.
sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kōdōha fraktsiooni mõjujõudu.
Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandžuuriat.

Abessiinia ( Etioopia ) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust.
1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks.

Fašistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas:

Benito Mussolini – territooriumi laiendamine
Abessiinia (Etioopia)
1937 – leping Hitleriga, 1939 „Teraspakt“

Hispaania kodusõda-1936-1939. vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri kehtestanud fašismimeelsete vahel. Sõda lõppes vabariiklase lüüa saamisega . Võimule tuli kindral Francisco Franco . Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid.
Hispaania kodusõda

Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi

Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks:

Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele.
NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias.
Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemisega, mis viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägede käest.

4.Saksamaa sammud sõja suunas:
1933- Hitler tuleb võimule.
1935-kehtestati üldine sõjaväekohustus (wehrmacht)
1935- Suurbritannia - Saksmaa mereväekokkulepe
1936-okupeeris Saksamaa Reini demitaliseeritud tsiooni
1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit
1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu)
1939-Hispaania kodusõda
1938-Anšluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa.
1938-Müncheni konverents
Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse)
23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt
01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda.
5.Demokraatia tunnused

Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss
Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad , kes pole võimul, ametlikult on lubatud
Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine
Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus
Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused
Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti
vabad valimised
võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim)

Prantsusmaa

tihti vahetuvad valitsused
kõrged maksud -tasuta haridus , sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha
inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem
alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi
rahva hulgast kerkinud poliitkud ja juhid jõudsid kõrgematele võimutasanditele

6. Totalitaarse diktatuuri tunnused

Ainult üks partei ja üks liider, keda ümbritseb isikukultus.
Partei omab võimu kogu ühiskonna üle, eriti noorte.
Üksikisik on sunniviisiliselt allutatud riigi huvidele (vaimne või füüsiline terror )
Kodanike meelsust valvab salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse
Selgelt eristatakse üks ja ainus ideoloogia – kogu ühiskond on sellele allutatud, see katab kõiki eluvaldkondi. Kõik peavad ühtemoodi mõtlema.
Propagandal suur roll (haridus, kunst , kirjandus, muusika )
Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle.

Natsi Saksamaa

Kõik parteid peale natside keelatud
Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad
Rahva esinduskogu ei omandanud enam mingit rolli
Inimeste kontrollimine ja nuhkimine – Gestapo – sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni
Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all
Kogu haridus allutatud natslikule ideoloogiale, nt. matem. ül. seotud Poola pommitamisega
Hitler

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toitss123 Õppematerjali autor

Lahti on seletatud: Versailles' rahuleping, Pariisi rahukonverents ja üldiselt rahvusvahelised suhted 20-ndatel-30-ndatel.

versailles rahuleping pariisi rahukonverents rahvusvahelised suhted jaapan hiina hitler saksamaa demokraatia diktatuur

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

· Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted 1930

aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini

Ajalugu

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.

Ajalugu

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende

Ajalugu

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik

Ajalugu

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)

Ajalugu