Jaan Krossi elulugu (0)

(19. veebruar 1920 Tallinn – 25. detsember 2007 Tallinn)
ELULUGU
Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat.
Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris.
Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas.
Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks . Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971 . aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks.
Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk , julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele.
1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba järgimisel aastal loobus ta parlamendiliikme tööst.
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule.
LOOMING ja STIIL
LUULE
Kross on üks neist vähestest kirjanikest, kes oli luuletajana sama tähtis, kui proosa kirjanikuna. Ta luuletas enamasti tulevikust , sest nagu ta ise ütles tasuski tollal ainult tulevikus elada, sest olevikku ei olnudki olemas. Tihtipeale olid tema luuletused iroonilised. Ta oli üks Eesti meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see skandaalne.
LUULEKOGUD:
„Söerikastaja“ (1958)
„Kivist viiulid“ (1964)
„Lauljad laevavööridel“ (1966)
„ Vihm teeb toredaid asju“ (1969)
„ Voog ja kolmpii“ (1971)
„Põhjatud silmapilgud“ (1990)
„Maailma avastamine“ (2005)
NOVELLID
1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides , hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing , Kristjan Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriajaloo kroonik . Oma novellides jutustab Kross alati kellegi teise loo nt. koolivenna või sõbra.
NOVELLIDE LOETELU:
„Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ (1970)
„Michelsoni immatrikuleerimine“ (1971)
„Pöördtoolitund“ (1972)
„Rist“
„Stahli grammatika“
„Vandenõu“
„Väike Vipper “
„Järelhüüd Kuusiku peremehele“
„Minu onupoja jutustus“
„Tuhatoos“
„Pulmareis“
„Eesti iseloom“
„Põgenemine“
„Vürst“
„ Morse “
„Onu“
„1941“
ROMAANID
Jaan Kross kirjutas oma romaanides peamiselt Eestist – see oli tema südameasi. Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa.
ROMAANIDE LOETELU:
„Kolme katku vahel“ I-IV (1970-1980)
„Keisri hull“ (1978)
„Rakvere romaan“ (1982)
„Professor Martensi ärasõit“ (1984)
„Vastutuulelaevad“ (1987)
„Wikmani poisid“ (1988)
„Silmade avamise päev“ (1988)
„Väljakaevamised“ (1990)
„Tabamatus“ (1993)
„Mesmeri ring“ (1995)
„ Paigallend “ (1998)
„ Tahtamaa “ (2001)
Jutustused:
„Mardileib“ (1973)
„Kolmandad mäed“ (1975)
„Taevakivi“ (1975)
„Kajalood“ (1980)
„Ülesõidukohad“ (1981)
„Silmade avamise päev“ (1994)
Näidendid:
„ Doktor Karelli raske öö“ (2000)
„Vend Enrico ja tema piiskop“ (2000)
Mälestusteosed:
„Kallid kaasteelised“ (2003)
„Kallid kaasteelised II“ (2008)
TUNNUSTUSED
Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal „Paigaltlennu“ eest ning 2006. aastal pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest.
Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan Kross selle auhinna laureaadiks siiski saanud ei ole.
Neljandal korral võitis Kross Friedeberg Tuglase novelliauhinna.
1989. aastal sai Kross Tartu Ülikooli audoktoriks ning 1966. aastal teenis ta välja Riigivapi esimese järgu teenetemärgi.
LUULETUSED
Kui sa kutsuksid mind nii kui meri
põhja põhjatuisu voogudest,
siis ma astuksin hardalt alla
ranna raugetest roogudest…
Lainete luiludes ümber jalge
kederluini ja põlvini,
ainult ühete ma tunnetaks tunnet
valge laotuse võlvini:
Nüüd ma tunnen ja nüüd sa saad mu
päästmatumalt ja päriseks…
Nüüd ma tulen… Ja õnn mu kurgus
ehmund linnuna väriseks…
Ümber õõtsuksid laiad lained
vahu valgetes kuppudes:
Tule! Tulvil me hõlm on õndsust,
mille leiad vaid uppudes!
Siis ma tuleks, teokarbid kaelas,
sinu sügava süleni
kuni vood minu vaate mataks
näkijuustega üleni…
Luuletuse *** analüüs
Luuletus oli tundeline .
3 epiteeti – ranna raugetest roogudest
ümber õõtsuksid laiad lained
vahu valgetes kuppudes
3 metafoori – valge laotuse võlvini
vahu valgetes kuppudes
näkijuustega
3 võrdlust – kui sa katsuksid mind nii kui meri
Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks
3 isikustamist - Lainete luiludes ümber jalge
Tulvil me hõlm on õndsust
kuni vood minu vaate mataks
3 väljendit – kui sa kutsuksid mind nii kui meri
õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks
kuni vood mu vaate mataks näkijuustega üleni

Kallis vihm
Õhtu on pime ja soe.
Ja suurest pehmest pilvest
sabiseb
kallis vihm.
Heledad aknad on rõõsad ja märjad.
Tumedad puud on rõõmsad ja märjad.
Ja suurest pehmest pilvest
sabiseb kallis vihm.
Sinu lõhn, mis hommikul jäi
mu kätele,
silmile,
näole
ja suule,
niisutab kallis vihm
uuesti lõhnama.
Luuletuse „Kallis vihm“ analüüs
Luuletus räägib armastusest.
3 epiteeti – õhtu on pime ja soe
heledad aknad on rõõsad ja märjad
tumedad puud on rõõmsad ja märjad
3 metafoori – suurest pehmest pilvest
3 võrdlust –
3 isikustamist – tumedad puud on rõõmsad ja märjad
heledad aknad on rõõsad ja märjad
niisutab kallis vihm uuesti lõhnama
3 väljendit – sinu lõhn, mis hommikul jäi mu kätele, silmile, näole ja suule
sinu lõhn, mis hommikul jäi …. Niisutab kallis vihm uuesti lõhnama
suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm
Hetk
Lihtsalt olla
Lihtsalt olla
lihtsalt seista
kinnisilmi kuulates
teineteise südant
Paljad varbad kivil rahnul saarel
suure halli voolamise keskel
paljad varbad pilvel vikerkaarel
hiiglasuure voolamise kohal
Lihtsalt olla
kuulatades teineteise südant.
Luuletuse „Hetk“ analüüs
Luuletus räägib armastusest.
3 epiteeti – kinnisilmi kuulates
suure halli voolamise keskel
lihtsalt olla
3 metafoori – paljad varbad pilvel vikerkaarel
hiigelsuure voolamise kohal
suure halli voolamise keskel
3 võrdlust –
3 isikustamist –
3 väljendit – lihtsalt olla kuulates teineteise südant
paljad varbad kivil rahnul saarel
suure halli voolamise keskel
Imeline aas
Sealt künkalt algas imeline aas,
näis vastu taevasina sünk ja paljas .
Seal hiirekõrvul rohi oli maas ,
nii imevärske ja nii igihaljas .
Sealt künkalt algas imeline aas.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi
ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
ja vaikne rohi sosistas: ei tohi.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost,
et sellest laanest tagasi ei tulda.
Me läksime ja oksad läksid koos
ning värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis.
Neist õitest algas imeline aas,
nüüd kõik need õied õitsevad meis endis
ehk küll me ümber kivist linn on taas.
Luuletuse „Imeline aas“ analüüs
Luuletus on elujanuline.
3 epiteeti – näis vastu taevasina sünk ja paljas
nii imevärske ja nii igihaljas
ning värskes õhus lõhnas sooja mulda
3 metafoori – seal hiirekõrvul rohi oli maas
me kuulsime, kuis puude süda lõi
ehk küll me ümber kivist linn on taas
3 võrdlust – me kõnnime, kui kõnniks me legendis
3 isikustamist – me kuulsime, kuis puude süda lõi
puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
ja vaikne rohi sosistas: ei tohi
3 väljendit – me kõnnime, kui kõnniks me legendis
kas tõesti kord saab tõde muinasloost
me kuulsime, kuis puude süda lõi
Luiteliivadel joostes
Luiteliivadel joostes
tuli sinine meretuul
ja ütles mulle:
Tõeline armastus on olemas.
Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal.
Sinu kujuteldav hing on olemas.
Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes
helerohelisel männikasvul.
Aga su süda
on vaigupisar,
mis saja tuhande aasta eest nõrgus
tohutus laanes
tohutust tüvest.
Vaigupisar, millele laskus
läbipaistvate tiibadega kärbes,
millele ta kinni jäi
ja millesse ta mattus
nagu kollasest klaasist kirstu.
Tohutu laanega koos
vajus see merre
ja sai merevaiguks,
kuni mina,
sinine meretuul, täna hommikul
puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.
Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad
päikese käes
helerohelisel männikasvul.
Luuletuse „Liivaluidetel joostes“ analüüs
Luuletus on sügavamõtteline.
3 epiteeti – tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal
helerohelisel männikasvul
tohutus laanes
3 metafoori – aga süda on vaigupisar
tuli sinine meretuul
tohutust tüvest
3 võrdlust – millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu
3 isikustamist - tuli sinine meretuul ja ütles mulle
kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle…
3 väljendit – nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes
tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks
Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus