Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta (0)

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM
Kristiina Moosel
Juhan Liiv „Sinuga ja sinuta ”
Luulekogu analüüs
Juhendaja : M. Kütt
Tartu 2012
1. Nimeta luuletuste teemasid , mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju.
Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu.

• Esimese teema pealkirjad on: „Ei sinu iludus ”, „Naerata”, „Viimne võimalus”, „Sa oled kui lillekene”, „Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-”, „Elust ja valust”.
  
• Teise teema pealkirjad on: „ Vangis ”, „Varakult”, „Ta lendab mesipuu poole”, „Ma lillesideme võtaks”, „Hing lendab isamaa poole", „Kõik nooruse läikideaalid”, „Kas olete näinud laeva, mis mastita”.
  
• Teema, nimega loodus, pealkirjad on: „Talve öö”, „Järv”, „ Pikne ”, „Mets”, „Tuul mängib pärna lehtedega ”, „Kullerkupp”, „Lumelillekene”.
  
• Neljanda teema pealkirjad on: „ Noorusaeg ”, „Vanaema teeb sängikest”, „Aeg”, „Ema ja tütar”, „Las lapsed teevad”.
  
• Viienda teema pealkirjad on: „Valu”, „Tühi”, „Isakene, emakene,”, „Hing lendab isamaa poole”, „Ei näe enam”, „Emale”.
  

2. Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde?
Mind köitis luuletus nimega „Emale”. See luuletus rääkis palju valust, hirmust ja kaotusest. Ka oskamatusest ja vaesusest. Seda luuletust lugedes tekkis tunne, nagu räägiks see luuletus sinuga. Nagu oleksid sina Ema. See rääkis ka kodumaast . Kui vaene ja abitu see on. Ja kuidas kodumaa Teda maha oli teinud. Ja kuidas kodumaa teda pilganud oli.
3. Millisena näeb autor a)inimsuhteid; b)armastust; c)elu mõtet; d)igapäevaelu;e)aega; f)loodust; g)oma luulet jne? Võid nimetatud märksõnade hulgast valida sobivaid märksõnu ning võid ise leida lisaks märksõnu, millest tahaksid täpsemalt kirjutada. Kirjelda, nimeta luuletuste pealkirju, esita ilmekaid tsitaate.
Autor näeb inimsuhteid nagu üht kallist asja, mille üle peab kaua mõtlema, aga ei suuda, kuna süda käsib üht ja aju teist.Tema silme läbi tekitavad inimsuhted palju valu ja põlgust. Armastust näeb ta kui kättesaamatut asja. Nagu Aadama ja Eeva õuna. Mida ei tohi, aga tahetakse kogu südamest. Tema elu mõtteks pidasin mina vaesusest välja tulemist, kõva tööd ja pere. Igapäeva elu võtab ta kui rasket tööd. Samas see töö ei too piisavalt toitu ja jätab autori vaesusesse. Aega hindab ta lühikeselt. Tal on nii palju teha ja tahta, kuid aega ei ole. Aega on vaid karjas. Aega mõelda ja unistada. Samas hindab loodust ta kui asja, millel on väga palju aega. Ta elab ja on. Loodus on tema arust väga ilus ja kaunis. Oma luulet peab autor heaks, kuigi kõik teised seda ei mõista.
4. Milline on kõige tõsisem / naljakam, igavam/ põnevam, mõistetavam/ arusaamatum, mustvalgem/ värvilisem, vaiksem/ helilisem luuletus? Põhjenda.
Kõige tõsisem luuletus on „Emale”, kuna selles luuletuses rääkis autor oma kurvast elust, mis muutis minu, kui lugeja seda lugedes kuidagi nukramaks. Naljakaid luuletusi mina sellest luulekogust ei leidnud. Kõige igavam luuletus oli „Äraandja”, sest see luuletus ei köitnud mind üldse. Seda lugedes ei tekkinud mul mingitki pilti silme ette, mis tavaliselt tekib. Kõige põnevam aga „Ta lendab mesipuu poole”, sest olen seda kuulnud varem lauluna ja olen seda ka ise laulnud. Kõige mõistetavamaks luuletuseks pidasin mina luuletust „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta”, sest nii see lihtsalt on. Samas aga kõige arusaamatum luuletus oli „Vene vanasõna”. Kõige mustvalgemaks luuletuseks pidasin mina taaskord luuletust „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta”, kuna mõistet mustvalge võib võtta ka terminima selgem või muud sellist. Ja kõige värvilisemaks pidasin mina jällegi luuletust nimega „ Viin ” (2.). Seda sellepärast, et ta tekkitas lugedes väga värviised pildid silme ette. Selle luulekogu kõige vaiksem luuletus oli „Valge aeg”, kuna see räägib Eestis elava inimese nukrast, vaesest ja kurvast saatusest. Samas kui luuletus „Surematus” oli tänu sellele, et ta kauaks peas kummitama jäi kõige helilisem.
5. Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu elust. Kuidas haakub?
Mõne episoodiga minu elust haakub kõige rohkem luuletus „ Lumehelbeke ”. See haakub nimelt ajaga kui ma veel koolis ei käinud ja olin kodus ja haige. Meil olid suures toas suured aknad, mis ulatusid peaaegu põrandani ja tänu sellele oli mul sealt väga lihtne välja vaadata. Ei pidanud kuskile ronima. Ja kui ma olin talvel haige, siis ma võisin seal aknal tunde aknast välja vaadata, kuidas lumi sajab ja kuidas lumehelbekesed lendlevad, ise väga soovides õue nendega mängima minna, kuid ei tohtinud. Ei lubatud, kuna olin veel haige.
6. Milliseid lüürilisi isikuid luuletustes täheldad? Milline on luuletuste vaatepunkt ?
Need luuletused lähtuvad kõik ühest vaatepunktist: elu. Igat luuletust võib taandada sellele vaatepunktile, kuna iga luuletus kirjeldab mingil määral tema elu, tundeid, mõtteid. Kui mitte otseselt, siis kindlasti sügavalt mõttes.
7. Leia luuletustest epiteete , võrdlusi, isikustamisi, metafoore jt. kujundeid. Iga kujundi järel nimeta vastava luuletuse pealkiri.

• Epiteedid :
  

„...kollaselt mehelt...” Kollane hädaoht.

„...üks jääne külm ja teine umbne pime.” Kui harjute – võib sõda kiirem’ tappa.

„Kuulsas Viljandis ...” Kuulsas viljandis vanasti.

„...su õitsvad palged ... kuldsed lokid ...väikesed õrnad käed ...roosihuuled ...sinisilmad ...kerge aste ...vaikne ilus käik ...iluduse ilmad ...puhas lapsemeel ... vaga vaade ...süütu hing ...süütu vaatega.” Ei sinu iludus.

„...vaikne valu ...kurblik hääl...” Sa oled kui lillekene.

„...ärahelisenud hääl ... muretsev ilu...” Mures.

• Võrdlused:
  

„Kui lille unenägu ...kui vaikne armas aim ...kui lillekene ...kui uinuja lille vaim ...kui vari ...kui lille kaitseingel...” Sa oled kui –.

„...kui Iisrael vanast’ ...kui Iisrael prohveti päevil ...just nagu Iisrael ka...” Sa oled kui Iisrael vanast’.

„...kui lillekene ...kui vaikne valu ...kui kauge , kurblik hääl...” Sa oled kui lillekene.

„...kui salanaine ...” Sa oled kui salanaine.

„...kui õhkuv lilleke...” Luulele.

„...nagu päikene ...kui hommik...” Sa tulid (2).

„...kui päike ...kui muusik ...” Sa tulid (1).

„...kui valge luik...” Üle vee.

• Isikustamised :
  

„Eesti kunst - sa valulaps!” Eesti kunst - sa valulaps.

„...silm kaugele, käib üle vee...” Üle vee.

„...ja vastab niit ja karjamaa ...” Hommik.

„...kõneles suine tuul pehmelt...” Suine tuul (1).

„...hällib ja kiigub metsa äär ...lainetab heinamaa käär...” Suine tuul (2).

„...kaugele käib metsa palistus ... kidur põõsas kurdab ...” Üks märtsihommik udune.

„...lootus luikab ...ootus huikab ...kose kohin tõstab häält ...lahti iga lille silm ...nupud rõõmu-silmavees ...eluvaimud lehvitavad...” Kevade lähenemine.

• Metafoorid :
  

„...lahti iga lille silm...” Kevade lähenemine.

„...must lagi on meie ajal...” Must lagi on meie toal.

„...kui maa sees kitsikus...” Vulkaan (1).

„...taevani tõusnud kirge...” Vulkaan (2).

„...läks elutähest mööda..” Üks mälestus.

„...kus õitsed sina...” Sina ja mina.

„... kurbus köitnud mu keele...” Ma kõndisin metsa poole
8. Kas täheldad hääliku- ja kõlamängu, sõna- ja lausemängu? Too näiteid.

• Hääliku- ja kõlamängud:
  

„ Viit , viit!” Taline külaline.

„...Till, tall !...” Üks suvepäev – Hommik.

„...Liirila, liirila!...” Üks suvepäev - Päikese tõus.

„...kluks, kluks, kluks ...Sulps! ...prääk, prääk, prääk! ...vääk, vääk, vääk!...” Algus nii täielik. Väikseke ise.

„...kihkel-kahkel...” Omakasu (1)

„...Till, tall!...” Hommik.

• Sõna- ja lausemängud:
  

„...narrusest narremgi.” Killud nr.9

„...viletsuseõnn, õnneviletsus...” Elu

„...sügav – sügavam ...ilus – ilusam.” Killud nr.75
9. Milline on nende luuletuste riim ja rütm, vorm ja graafika?
Juhan Liiv on väga palju kasutanud oma luuletustes algriimi ehk rütmilist kõne:

„...Põhjas peeglikarsked ...su südamekald ...toredam tema ...ununeb umbne...” Björnsonile.

„...paastun ja pahandan ...kuid kui ta koguni kustub ...rahva rinnast ...Tiituse tööd ei teha...” Kas näitad?
Kuid tema teosetes leidub ka lõppriime:

„...jutt – nutt ...nõrgemaks – kõrgemaks ...kahvatas – jahvatas ...tõi – lõi ...jumalust – rumalust...” Krokodillid..

„...Võid – tõid ...lumelillekene – tähekene ...maalt – ra’alt ...võid – jõid...” Lumelillekene.
Ja muidugi ei puudu tema luuletustest irdriime:

„...eest – südamest ...kahvatab – saab ...vahele – alale.” Nii kevade põgeneb.

„...kodumaa – kõnelda ... tumm – kuum ...eest – käest...” Vangis.
Mitmel korral esines ka koondumist vormiliselt või sisuliselt. Seda luuletustes Viin, Otsatus, Moor, Riim, Inimene jpt.
10. Tutvusta luulekogu kaaslastele. Anna luulekogule kokkuvõttev, kuid põhjendatud hinnang.
Seda luulekogu on huvitav lugeda, kuna selles ei ole järjest väga palju sama teemaga luuletusi. Tänu sellisele vaheldusele luulestuste seas on teda põnev lugeda. Siin on palju luuletusi, mis räägivad armastusest, loodusest ja väga palju neid, mis räägivad isamaast. Mina hindan selles luulekogus kõige rohkem just vaheldust. Ja mitte ainult selles vaid kõikides luulekogudes . Kuna ise ei ole just eriline luule huviline, oli see üks terminitest, mis teeb selle luulekogu lugemise natukenegi hõlpsamaks. See luulekogu rääkis ennekõike ikka sellest mida autor nägi, tundis, arvas ja teadis.
11. Leia luulekogu autori kohta elu- ja loominguloolisi andmeid.
Luulekogu autor, Juhan Liiv, sündis Alatskivil, Peipsi ääres, kehvas ja lasterohkes taluperes aastal 1864 seitsmenda lapsena. Ka tema vanem vend, Jakob Liiv, oli luuletaja. Nooruse aegadel mäletatti teda kui kehva tervisega üksildusse kalduvat poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade kirjanduslikkele huvidele üppis Juhan neilt päris palju. Kui ta varem oli harjutanud viiuli- ja klaveri mängu, siis nüüd hakkas teda huvitama luule. Paljud Juhan Liivi luuletused on suunatud Liis Goldingule, kellega oli tal pikaajaline kiindumussuhe. Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan Liivi luule „Maikuu öö” ja samal aastal oli ta ka saanud sama lehe toimetusse tööle. 1886 . aastal püüdis Liiv oma teadmisi täiendada H. Trefneri eragümnaasiumis, kuid ei saanud seal hakkama. Vahepeal töötas Viljandi Sakala ajalehe juures ja 1890. aastal sai tööd Tartu ajalehes Olevik . 1882. aastal otsustas Liiv tegeleda vaid oma loominguga ja hakata vabakutseliseks luuletajaks. Tänu ülepingutusele ja füüsilisele kurnatusele hakkasid Liivil ilmnema luulud ja hallutsinatsioonid. 1894. aastal põletas meeltesegaduses olev Liiv oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi ägedama järgu skisofreeniast. Hiljem läks tagasi pere juurde ja avalikkusele midagi ei kirjutanud. Pere oli talle hankinud toetusi vallalt. Kuid Liiv jätkas kirjutamist ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil.
1902 . aastal hakkas ta taas kirjutama avalikkusele Tartus ja Tallinnas. 1904 . aastal avaldas Liiv „Kirjatööde kogu”, mis sisaldas luuletusi ajast kui ta veel haige ei olnud. 1909. aastal ilmus tal valikkogu „Luuletused”, mis sisaldas ka hilisemaid luuletusi. Elu lõpul Liivi tervis taaskord halvenes ja tekkisid suurusluulud kuninglikust seisusest. Arenes ka tiisikus. Suri 1913. aastal pärast ränka külmetust. Ta maeti Alatsivi kalmistule.
Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka palju kordusi ja algriimi.
12. Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes?
Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda oli lihtne lugeda, kuna seal olid segamini erinevate teemadega luuletused. Muidugi oli osades kohtades ka paar sama teemaga luuletust järjest, aga see väga ei häirinud. Luuletusi oli ka erinevate pikkustega. Leidsin ka luuletusi, mida olin varem kusagilt kuulnud või lausa teadsin ise peast . Selliseks on näiteks luuletus „Ta lendab mesipuu poole.”
13. Uuri järele, kas mõni luuletustest on ka viisistatud. Kes on laulu autor või esitaja ?
Mina leidsin viisitatud luuletuse, nagu „Ta lendab mesipuu poole”. Selle viisistajad on Miina Härma ja Peep Sarapik, ning esitamisel on see olnud erinevatel laulupidudel. See on üks tuntumatest lauludest Eesti kooride seas.
14. Vali välja kaks kõige rohkem meeldinud luuletust, illustreeri need käsitsi või kujunda arvutil.
Kaks minule kõige rohkem meeldinud luuletust olid „Viin” (2.) ja „Ta lendab mesipuu poole”.