Loodusvööndid (1)

Loodusvööndid

• Jää- ja külmakõrbed.
  

Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks.
Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika : talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised , elustik on liigivaene, kasvavad vetikad , mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal , morsk , hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika : kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad , plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid , pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad.

• Tundrad ja metsatundrad .
  

Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts . Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk . Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed . Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid (nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas.

• Parasvöötme metsad .
  

Asuvad parasvöötmes. Kaks korda vähem päikesekiirgust kui troopikas . Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad . Piirnevad tundra ja metsatundratega ning rohtlatega. Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad , seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad . Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad , mis on aastaläbi parasniisked. Loomadest on seal kitsed , jänesed, nugised jt., taimedest kasvavad seal kask , paju, vaher , tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine.

• Rohtlad
  

Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid , preeriakoer, koiott , hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias - stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav , niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee- erosioon . Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei , veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt ). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid , tulekahjud, happevihmad.

• Poolkõrbed ja kõrbed.
  

Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga. Asuvad lähistroopilises- ja troopilises vöötmes, pöörijoonte lähedal asuvate kõrgrõhualadel. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus . Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt 50 kraadi. Allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid - vähese taimkattega rohelisemad alad. Kõrbetes on vähe järvi ja needki on soolajärved. Taimedest on kõige rohkem maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Paljudel taimedel on sügavale ulatuvad juured ja väikesed lehed(osadel lehed puuduvad). Iseloomulikumad kuivalembesed taimed on saksauulid,
agaav, aaloe , kaktused, velvitšia. Loomadest on seal skorpion, punakänguru, kõrberebane, varaan. Inimesed tegelevad enamasti rändkarjakasvatusega. Tähtsaim keskkonnaprobleem on kõrbestumine.

• Vahemerelised alad.
  

Kliimale on iseloomulik kuum(24-25 kraadi) ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid. Kuna sademeid on vähe, on ka jõgesid neil aladel vähe. Sageli ohustavad asulaid ja teid varingud ja mudavoolud. Esineb ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Loodusolud on sobivad inimestele. Idaosale on tüüpiline kõvalehine taimkate . Peamine taimekasvu aeg on talv. Levinud on pruunmullad(väga viljakad).

• Niisked lähistroopilised metsad.
  

Üheks tunnuseks on igihaljus. Talved on suhteliselt jahedad, kuivad ja selged ilmad. Suvel on väga soe ja vihmane. Sellise kliima põhjuseks on mussoonid . Omapärased on mangroovtihnikud, kus tõusu ajal paistavad ainult puude võrad. Seale elustik on rikkalik, seal on kalu, kahepaikseid, linde ja krabisid. Taimedel on hea soolataluvus, harunev õhujuurestik. Loomadest on seal tiiger, haigur , panda, puuma , alligaator, madukael.

• Savannid, lähisekvatoriaalsed metsad.
  

Asuvad lähisekvatoriaalses vöötmes. Nende alade kliimat kujundavad suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised õhumassid. Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske perioodi vaheldumine mõjutab muldade teket(punakaspruunidmulad). Loomadest elutsevad seal lõvi, kaelkirjak, elevant , ninasarvik, sebra , jaanalind, vöölane. Taimedest on akaatsiad , ahvileivapuu. Veel on seal rändtirtsud(Aafrika) ja termiidid (Austraalia).

• Ekvatoriaalsed vihmametsad.
  

Paiknevad ekvatoriaalses vöötmes. Kliimat iseloomustab igavene kuumus ja niiskus, kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29 kraadi. Sademete hulk on 1500-2000mm aastas. Seal on püsiv madalrõhukeskkond, mille tõttu sajab palju. Tuuled on passaadid. Ekvatoriaalsed õhumassid. Vihmametsades on ferralliitmullad(vähe viljakad). Üheks iseärasuseks on liigirikkus. Taimedel on õhu- ja tugijuured. Vihmametsade omapära on liaanide ja epifüütide rohkus. Loomadest on seal boa, laisik , tuukan, šimpans, gorilla, jaaguar , okaapi, koolibri. Taimedest kasvavad seal orhideed, kakaopuu, kägipuud. Inimesed tegelevad seal alepõllundusega. Keskkonnaprobleemiks on vihmametsade hävitamine.