toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi.
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõduki...
• levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg • kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in. tingimused. ebasoodsad
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus:
muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
PEDOSFÄÄRI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Mulla tähtsus: Taimed kinnutuspinnas Taimede kasvupinnas Loodusfilter Elupaik mullaorganismidele Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont ...
Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes · Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed
Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe, troopiline siseosades, puuduvad, või kaamel, lõgismadu, velvetša, datlipalm, kliimavööde mäestike varjus, esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, külmade hoovuste hallmullad või kõrbehiir joosuapuu punamullad ligidal Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad elevant, kaelkirjak, palm, ananass, mussoonmetsade ninasarvik, flamingo, sõrmrohi,
maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus , näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Põhilised mullatekketegurid on : Kliima, mis määrab paljude mullatekkeprotsesside kulgemise. Lähtekivim, millest sõltub mulla tahke osa koostis. Taimestik ja loomastik, kelle elutegevuse jääkidest moodustub viljakas huumuskiht. Reljeef, millest sõltub muldade läbiuhtumine.
Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest e...
Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Kõrbes valitseb troopiline kliima Kairo Ööpäevane temperatuuri mm ºC kõikumine on suur. Päeval on hästi palav kuni 50 kraadi, öösel jahe (isegi alla 0 kraadi). Küllaltki suur on suvise ja talvise õhutemperatuuri erinevus. Sademete hulk väga väike , auramine ületav sademeid mitmekordselt Mullad kõrbes Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes Punamullad troopilistes kõrbetes Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia
Suur osa Hiinast on mägine ja metsik. Lääne-Hiinas on suvi kuum(25°-48°), talv külm(-10° kuni-15°, madalaim -27°), sajab väga vähe, kevadeti tekib tolmutorme. Ida-Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene, suvi soe ja mõõdukalt vihmane. Lõuna-Hiina mererannikul on lühike soe talv ja niiske kuum suvi. Augustis-septembris on Ida-Hiinas taifuune. Lääne-Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun-ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Looduslikku metsa leidub ainult kirde-ja edelapoolseis mäestikes, põhja pool okasmetsa ja liigirohket segametsa, lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa.. Ida-ja Lõuna-Hiina taimestik on väga mitmekesine. Maa-ala suuruse ja looduse mitmekesisuse tõttu on loomastik liigirikas. Hiia naaberriigid on: Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam.
troopiline mäestike varjus, puuduvad, või lõgismadu, kilpkonn, varaan, velvetsa, datlipalm, kaevandamine, põllumajandus väljakurnamine, kõrbete kliimavööde külmade hoovuste esinevad kõrbehiir viigikaktus, joosuapuu laienemine, nafta- ja ligidal hallmullad või põhjaveereostus punamullad Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, elevant, Baobab, akaatsia, palm, Põllumajandus, turism, Ülekarjatamine,
troopiline siseosades, puuduvad, kaamel, lõgismadu, velvetsa, datlipalm, maavarade muldade kliimavööde mäestike varjus, või esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, kaevandamine, väljakurnamine, külmade hallmullad kõrbehiir joosuapuu põllumajandus kõrbete laienemine, hoovuste ligidal või nafta- ja punamullad põhjaveereostus
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülev...
Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite p...
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veeg...
Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva
aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Mullastik: Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused. Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi
Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa leetmullad. kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima. Kanada lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa
o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis,
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Mulla veerežiim on tasakaalus ning paksus üle 1m. Kõige viljakamad mullad, millel on kõrge poorsus, hea sõmeraline struktuur ja suur toitainete sisaldus. Mullaprotsess on kamardumine, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini. Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke. Vaevumärgatav huumushorisont, soolarikas sisseuhtehorisont ning lähtekivim. Protsessiks on sooldumine, mille käigus soolad kuhjuvad mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub ning soolad jäävad. Vihmametsade lateriitmullad – kliima on soe ja niiske, arub palju, kuid sademeid rohkem. Mulla paksus 6-10m
ja söödavaid karpe. Kõrb Kuivemad alad. Pöörijoonte Mullad kas puuduvad, või Kõrbe loomastik kohastunud Kõrbtaimed kohastanud elama Inimasustus hõre, ümbruses, kus aasta läbi valitsevad esinevad hallmullad või eluks maa all ja enamasti öise kuumas ja kuivas kliimas ning Peamine rõhk kõrgrõhkkonnad ja laskuvad punamullad. Paraja niiskuse eluviisiga. Sügavastes taluma mulla kuivust. Eri liiki maavarade õhuvoolud. Päeva temperatuur üle korral võimalik saada orgudes pole päeval kuum. kaitse süsteemid mis kaevandamisel, paarikümne kraadi
Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili
Lääne Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. 5 MULLASTIK, TAIMKATE Lääne Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla ja punamullad, kohati lateriitmullad. Lääne Hiinas on ülekaalus hõre stepi, poolkõrbe ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb.
Küllaldase niiskuse puhul võiksid lössil areneda väga viljakad mullad. Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud tugevasti sademeid või kunstlikku niisutust, siis aga kadunud. Suure auramise tõttu tõuseb niiskus põhjaveest maapinnale, tuues maapõuest kaasa lahustunud mineraalsooli. Vesi aurub kuumuses, soolad aga jäävad pinnase ülemistesse kihtidesse, muutes mulla taimedele kõlbmatuks. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Vahel sajab kõrbeteski hoovihma. Kuna taimi, mis oma juurtega pinnast kinni hoiaksid, kasvab seal vähe, uhub vihmavesi selle minema. Nii tekivad sügavad orud ehk vadid, mille põhjas voolavad vihmaperioodil ajuti ojad. Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust.
Mandrite kuivades sisepiirkondadesse, neid on ka külmade merehoovuste naabruses. Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias. 2.Kliima: Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad. Savikõrb- savikas muld, muutlik veereziim, poolpõõsas-valgepuju Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
Jõgedele on rajatud hüdroelektrijaamu. Suuri järvi Rumeenias ei ole, Doonau deltas Musta mere lähedal on väiksed turistide seas populaarsed ravimudaga järved. Samas leidub ka väävliallikaid. Mullad Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on stepi ja metsastepi mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Jõelammidel on alluviaalmullad (lammimullad), mägedes ja küngastel on vähem viljakad hallmullad ja leet-pruunmullad.. Kliima Kliimat mõjutavad eelkõige Karpaadid, mis takistavad Atlandi sooje õhumasse.Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm, kuid see on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes (1200-1400mm), kus ka talved on karmimad, kõige vähem sajab rannikul ja Doonau deltas. Kliima on põllumajandusele suhteliselt soodne. Pealinnas Bukarestis
pruunid vihmaperioodil ( suvi) mullad orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale niiskuse defitsiit (talvel- kuivaperioodil)- taimed kõdunevad osaliselt, tekib huumus viljakad Kõrbed hallmullad vähe huumust, palju mineraalaineid sooldumine Rohtlad Mustmuld temp. soodne sademete hulk tasakaalus auramisega niiskuse defitsiit suvel- seetõttu ei jõua taimejäänused täielikult
Keskosa lähisarktilises vöötmes ja lõunaosa parasvöötmes. Vegetatsiooni perioodi pikkus on 5-6 kuud ja temperatuuride summa 1000°- 2000°, kliima on niiske ja aastas saadakse üks saak. Kanadas on suurele riigile iseloomulikult väga mitmekesine mullastik. Kaugel põhjas on arktiline kõrb, põhjas on gleistunud ja turvastunud kamarmullad. Lõunapoolsetel aladel on keltsa- ja gleistunud keltsamullad, soomullad, sooldunud mullad, leetmullad ja kamar- leetmullad, metsa hallmullad ja metsastepi ning stepi mustmullad. Arvatavasti ei ole nendes piirkondades, kus põllumajandusega tegeletakse eriti vaja maaparandus töödega tegeleda, kuna vihma sajab piisavalt. Mõnel kuivemal alal võib- olla niisutatakse natuke aj väheviljakatel aladel väetatakse. Põllumajandusega saab Kanadas tegeleda väga väikesel maaalal riigi kogupindalast. Enamus maaalasid on lihtsalt põlluharimiseks kõlbmatud või on liiga viljatud mullad.
· 75 % biomassist maa all · Karukell preerias Kõrbed · Laiuskraad : 30-40 · Sademeid alla 250 (300) mm/a · Potentsiaalne evapotraspiratsioon (aurumine maapinnalt + veekadu taimedest) suurem kui sademete hulk · Sademeid vähe, seegi ebaühtlaselt ja ebareeglipäraselt · Fantoomvihmad · Talved külmad vs. kogu aasta kuum · Ööpäevased temperatuurikõikumised · Evolutsiooniliselt vanad, konkreetsed kohad "noored" · Hallmullad · afüllia e. lehitus, fotosünteesib roheline koor · juured kas laiuvad, sügavale minevad või efemeersed ( · Kõrbeloomade konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal! · granivooria seemnetest toitumine Savannid · laiuskraadid : ~25 · sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad
Gruusia alad asuvad nii lähistroopilises kui ka parasvöötmes, mägedes asub kontinentaalne kõrgmäestikukliima.Lähistroopiline kliima on läänes kuni 650 m kõrguseni, sellest ülalpool läänes ja ka madalamatel kõrgustel idas ja riigi keskosas on niiske ja keskmiselt soe ilmastik. Alates 2100 m kõrguselt algab mäestikukliima ning alates 3600 m kõrguselt on aastaringne lumi ja jää. Gruusias on levinud metsapruunmullad ja leetpruunmullad, paakunud must- ja hallmullad ning alluviaalmullad. Kõik need mullad on viljakad, loodustingmused on põllumajanduse arenguks soodsad. Kliima on suhteliselt soe, augustis võib tõusta temperatuur 40°C-ni. Musta mere ääres on talve keskmine temperatuur 5°C ja suve keskmine 22°C, selles piirkonnas kasvavad ka mõned palmiliigid, sademeid on seal 1000-2000 mm aastas, Batumi sadamas isegi 2500 mm aastas. Ida-Gruusia suve keskmine temperatuur on 20-24°C ja talve keskmine on 2- 4°C
toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja- Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused.
8 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Mullastik Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla- ja punamullad, kohati lasteriitmullad. Lääne- Hiinas on ülekaalus hõre stepi-, poolkõrbe- ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
