Geograafia loodusvööndite tabel (0)

Loodusvöönd
Geograafiline asend
Kliimavööde
Mullad
Elustik
Inimtegevus
Probleemid
Taimed
Loomad
1.Jää ja külmakõrbed
a) Arktikas
Põhjapoolkera ümbruses.(hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete väikeste ja suurte saartega. Väike riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikut) Arktika lõunapiiri tähistab maismaal 100c ja merel 50c isojoont.
Polaarvööde
Igikelts
Taimestik on kidur . Elustik on Antarktikas liigivaene. (lumejääväljadel taimed ei kasva. Taimedest on kõige vastupidavamad sammal , samblikud , vetikad ja plaaton .
Morsk , jääkaru, Weddeli hüljes, Gööni hüljes, merileopard, sinivaal , polaarrebane , sinivaal. (Kohastumiseks paks rasvakiht ja loomad on loomtoidulised
Eskimod sooritavad toidu otsinuil retki. Töötavad vahelduvate meeskondadega polaarjaamad. Jaamade jälgitakse ilmastikku, jääväljade triivimist, mereomadusi jne.
Hiiglaslikud jääkamakad ohustavad laevu, seal on palju laevahukke olnud. Talved väga külmad ning karmid.
b)Antarktikas
Lõunapoolkeral. Asub 48 ja 62 lõunalaiuskraadi vahel. (Vaikne ookean, Altandi ja India ookean)
Polaarvööde
Igikelts
Samblad , samblikud, vetikad ja plankton . Suuremas osas siiski taimestik puudub.
Pisivähid, kalad , pingviinid (nt. Adeelia pingviin ), tormilinnud, mustatäpiline merileopard.
Püsiv inimasustus Antarktikas puudub. Seal on poraaljaamad, kus tegeletakse loodusuurimisega. Meeskonnad vahetuvad.
Polaaralade kohal esinevad osooniaugud . Mandritel ei ole mingisugust majandustegevust. Kõige karmima kliimaga maailmas
2. Tundrad ja metsatundrad
Tundrad asuvad põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel.
Lähispolaarne vööde
Igikelts(samuti polügonaalpinnas.)
Lõuna pool kanarbik , kääbuskask, pajupõõsas, metsatundrates: lisanduvad kidur mänd, tundrakask
Põhjapõder, muskusveis , punakurk- kaur , lemming, lumekakk
Kasvatatakse põhjapõtru, kaevandatakse maavarasid ( nafta , kivisüsi, vasemaak, apariit , forsforiit, kuld )
Tudra loodusele tekitavad kahju roomikautod, traktorid. Tasked masinad vajutavad tundrapinnasesse jäljed. Nii hävib taimkate .
3.Parasvöötme metsad.
a) okasmetsad
Põhjapoolkeral. Okasmetsad laiuvad Põhja-Ameerikas ja Euraasias .
Parasvööde
Leetmullad .
(Lubivaesel lähte-
kivimil tekkinud kuiv muld , millel esineb väljauhtehorisont.)
Kuused, männid, nulud, lehised.
Pruunkaru , põder, ilves, orav, ahm, valgejänes, kobras, läänepüü, musträhn, mänsai, käbilind.
Tselluloosi- ja paberitööstus, jahindus , kaubandus, loomakasvatus , vähesel määral põllumajandus, maavarade kaevandus .
Siberi okasmetsa aladel on suur soostumine ja esineb laialdaselt igikeltsa-pinnase aasta ringi külmunud olekut, mis mõjutab veeringet ja taimede veevarustust-
b)Sega ja lehtmetsad
Lõunapoolkeral. Asub Euraasias Läänemere ning Vaikse ookeani aladel ning Põhja-Ameerikas
Parasvööde
(kultuurmaasik, mitmerindeline mets)
Sarapuu, kikkapuu, paakspuu , korgipuu , korea seedermänd, sidrunväändik, aamuri viinapuu ja pärn, kask , haab , tamm, pärn.(mitmerin.)
Metskits, hirv , metsnugis, halljänes, pesukaru, vapiti, skunk , vesihirv, vöötorav, ussuri tiiger, amuuri roninastik .
Metsavööndis kasvatatakse rukist , nisu, kartulit , otra, lina. Siin on püsiv inimasustus juba mandriäätumiste lõpust. See piirkond on inimeste tegevustega tugevalt muudetud.
Lehtmetsad on inimtegevuse tagajärjel kõige rohkem kannatanud ning seetõttu säilinud killustunult ja väiksematel aladel kui näiteks okasmetsad.
4.Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
Lõunapoolkeral
Argentina (pampa)
Põhja-Ameerikas preeriad, Venemaa ja ukarina( stepid ), Ungari(pustad)
Parasvööde
Mustmullad (suur huumusesisaldus ja tüseda huumus horisondiga)
Kõiksugu kõrrelised, ka salvei ja hiirehernes , samuti pojengid , krookused, tulbid , stepirohi
Piison, stepi-vaskuss, stepi- tuhkur , närilised, koiott, saiga , marmortõhk, preeriakoer, suurhüpik
Põlluharimine(mais, nisu), karjakasvatus, maavarade kaevandamine.
Erosioon (Lahtise pinnakatte ära kandumine tuule või vee mõjul), muldade ülesooldumine, liigne maavarade kaevandamine.