– 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi.
Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised
Eduard Vilde AJALOOLINE TRILOOGIA (1902-1908) Ajaloolise triloogias kirjeldab Vilde ühiskondlikke olusid, sotsiaalsest viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist ja ümberasumist, talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid
mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine.
Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Eestisse jõudis gooti stiil 13.-14. Sajandil koos ristirüütlitega.
klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse populaarsuse saavutasid hispaania romansid Euroopa romantismis, Neid mugandasid ja jäljendasid paljud kuulsad romantikud (nt Byron ja Heine). Victor Hugo nimetas. romansseerot hispaanlaste "Iliaseks", Veel XX sajandi alguses kirju tas suur hispaania poeet García Lorca sürrealistlikest metafooridest sädeleva "Mustlasromansseero". Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja ka lihtrahva seas populaarseks fabIiood - Iühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest (faabula-jutt). Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel
linnas. Ta karakteris domineerivad kinnisus ja umbusaldus. Tööliste hulgas jääb ta omaette. Ta pole streikide ja revolutsioonide mees. Tema juhtivaks karakteriomaduseks on kohusetunne. Kuid elu poolt osakslangev ülekohus ei jää talle märkamatuks. Jüri Säävel on vähenõudlik ning elu pakubki talle vähe. Ümbritsev maailm surub pidevalt teda, kuid ei jaksa teda siiski alistada. Ta suudab säilitada oma sisemise mina. Romaani "Võõras majas" (1940) põhiteemaks on linnakodanluse hulka pürgiva agulinoormehe võitlus koha eest elus oma loomuse parimate külgede hävitamise hinnaga. Romaanis "Rohtaed" (1942) tähistab Ristikivi loomingulise küpsuse saavutamist. Vaatluse all on sajandivahetuse tüüpilise haritlase saatus, kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus. Kuid ta püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. Neid
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase
1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis aga paastiga kokkuleppe, mille tulemusena nimetas kuningas inimesed kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ja paavst kinnitas nad ametisse. Kuigi ei olnud vastuolusid kuninga ja paavstivõimu vahel, siis tekkisid siiski poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale. Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas. Ta tõlkis Piibli prantsuse keelde. Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta
Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist
käsitles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäiku läbi kolme põlvkonna, esimese auhinna. Teos oli traditsiooniliselt realistlik, tavatu, maailmanägemiselt varavana, kuid siiski teistest konkurentidest peajagu üle nagu meistrile kohane. See auhind oli esimene tõsine kirjanduslik tunnustus, millele andis kaalu A.H. Tammsaare avaliku kirja vormis kiiduavaldus. Romaan ,,Tuli ja raud" järgnesid ,,Õige mehe koda" (1940) ning ,,Rohtaed" (1942). Neist esimene räägib linnakodanluse hulka pürgiva agulinoormehe võitlusest koha eest elus oma loomuse parimate külgede hävitamise hinnaga ning teine tüüpilisest haritlasest, kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus, kuid püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. 4 Huvitav on see, et teos ,,Õige mehe koda" esmatrükk ilmus 1940. aastal pealkirja all ,,Võõras
o Loomingu III periood loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn 1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei
Võim riigis läks nõukogude kätte, kus enamuses oli kommunislikku partesisse kuuluv tööstus- ja maa proletariaat. Pannud riigis maksma ühe partei diktatuuri, asus Lenin valjude abinõudega maha suruma neid, kes teda ei pooldanud. Korralagedus ja kohalike nõukogude omavli muutus seetõttu väljakannatamatuks. enamlaste terrori vastu astusid aktiivselt välja Vene kodanlikud ringkonnad, eesotsas ohvitseride, aadli, linnakodanluse ja jõukamate talupoegadega, kelle juhtimisel puhkes riigis kodusõda. Enamlusvaenlikud ollused kognesid Vene valgete nime all suurel arvul Lõuna-Vemenemaale ja Siberisse. Seal moodustati suuri relvastatud jõude Vene kindralite juhtimisl eesmärgiga kukutada Nõukogude võim Venemaal. Enamlaste vägivalla ja omavoli vastu astusid otsustavalt väja ka endise Venemaa vähemusrahvused- eestlased, soomlase, poolakad ja teised rahvad. vähemusrahvaste
Loomingu III periood · loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis
kirjanikunimesid, kuna Koidulal oli see, nt Tundela. Ilmusid väga ilutsevate pealkirjadega luulekogusid. Kirjutasid peamiselt Jaan Bergmann, Jakob Tamm, Jakob Liiv. Vilksatasid ka Anna Haava, Juhan Liiv. Neid eristati teistest natuke rohkem. Sajandi alguses tõstis pead noorpõlvkond Noor-Eesti Rühmitus Noor-Eesti 20. sajandi algus. Aeg, kus pead hakkas tõstma uus põlvkond noori. Paljud jätkasid õpinguid ülikoolides. Postimees kujunes N-E toetajaks. 20. Saj algust iseloomustab Eesti linnakodanluse kujunemine. Sakslaste jõudude üleüldine kokkukuivamine. Eestlaste rahvuslikud püüdlused olid takistatud venestamise tõttu. Uut hoogu sai emakeelne haridus, 1906 Tartus Eesti Noorkasvatuse Selts, esimene eestikeelne keskkool asutati 1906 Tartus Tütarlaste Gümnaasium (Miina Härma Gümnaasium). Rahvuslik intelligents hakkas 20 sajandil välja kujunema. Viidi läbi ka rahvuslikud ettevõtted, 1909 Eesti Rahva Muuseum, Estonia teater 1913, Tallinnas peetud 1910 aastal peetud laulupidu
Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.aastal tekkinud Maarahva Liidust. Organistatsioon muutus aja jooksul talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas üks huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid K.Päts, J.Laidoner, J.Teemant, J.Hünerson. 30.novembril 1918. aastal ühinesid Eesti Demokraatlik Erakond ning Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond Eesti Rahvaerakonnaks. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii inteligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli
Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik. Eesti Tööerakond - kaitses riigiametnike ja väikeettevõtjate huve. Tuntuim liider Otto Strandmann. Asunike Koondis - ühendas asundustalude omanikke. Juhid Otto Köster, Rudolf Penno. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei - esines tööliskonna huvide kaitsjana. Tuntuim juht August Rei. Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud.
Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'. Keskaja kirjanduse kõrgajastu, 12- 13. sajandi hilisemaks silmapaistvamaks avalduseks on linna- ja rahavakirjandus, mis jätkub hoogsalt 15. sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel kajastub tekkivas linnakirjanduses. Kui rüütlikirjandus upub keskaja lõpul fantaasiasse, siis linnakirjandus püsib elulähedasena. Esitab tavalist argipäeva, kasutatakse kõnekeele lähedast väljenduslaadi. Käsitlusaineks on elu pahupoole nähtused, inimestevahelised elusuhted. Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega,
õhtumaa ajaloos, mis ulatub 14. sajandi algusest 16. sajandi keskpaiga ja lõpuni. Renessansi all mõistetakse murrangulist liikumist vaimse kultuuri kõigil aladel, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas tugevasti keskaegset mõttemaailma ja elutunnetust. 1.3. Renessansi tekkimise eeldused Renessansi tekkimise eeldusteks olid feodaalkorra lagunemine, kapitalistliku majandussüsteemi tekkimine ja arenemine, linnakodanluse kujunemine ning võitlus oma vabaduse ja poliitilise võimu eest. 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuuri traditsioon, puhkesid õitsele mitmed suured ja rikkad linnad. Kaubandusele, eriti kaugkaubandusele Idamaadega olid oma rikkuse eest tänu võlgu Veneetsia ja Genova; Firenze tähtsaimateks majandusharudeks olid pangandus ja tööstus. Roomas asus paavst, kes kogus makse kogu katoliiklikust maailmast.
Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa linnades- Gentis, Antverpenis, Brüsselis- elas tol ajal 50 000- 100 000 elanikku. Nagu enne linnust, ümbritses nüüd ka linna linnamüür, et olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne. Gooti elamu näiteks võib tuua Põhja- Euroopa Hansa Liidu linnade nn diele-dornse tüüpi elamuid. Selle struktuuri määrasid kaks ruumi 1. diele(alam saksa k eeskoda), Kõrge talalaega ja kütmata kivipõrandaga ruum, mille seesmises nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada
Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides "täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab". Enamasti mängitakse võõrkeelsete näidendite mugandusi. Tollane teater on kaasaegsete sõnul näitelava ja saali naeruerkude kõdistamine. Nii tõlkijad kui näitlejad käivad ka klassikaliste tekstidega vabalt ringi - peaasi, et nalja saab! Ka publik peab end väga koduselt ja vabalt ülal. Puhvet, mis on lava ja saali kõrval, teeb oma töö. Nagu mujalgi, on ka Pärnus saanud seltsist jõukama linnakodanluse kooskäimiskoht. Vastukaaluks tekivad karskusseltsid, kus käivad koos töölised ja talupojad. Karskusseltsist "Valgus", kus alustavad tööd ka näiteseltskond ja laulukoor, saab allakäivale "Endlale" tugev konkurent. "Valgusesse" tuleb 1894 teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka "Endla" esinäitleja Lukowski. Samal ajal, kui "Valguses" tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab "Endla" Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu,
Enam ei kutsutud kokku generaalstaate, vaid Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament. Maksukoormuste suurenemine. Rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse piiskoppe ametisse määrata. Puudusid vastuolud kiriku ja kuninga vahel. Ometigi olid sotsiaalsed pinged. Protestantism levis linnakodanluse, käsitöölaste seas. Katolliklasteks jäid talupojad. Poliitilised hugenotid tahtsid maavaldusi, seisid vastu kujunevale absolutismile. Hugenottide juhid L-Prantsusmaal: Antoine de Bourbon, Henri, Louis de Conde, Gaspard de Coligny. Nende vastu oli perekond Guise(Francois de, Charles de). Mõlemad olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga, kuid veel enam olid nad üksteise vastu. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. 1562
wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde#Looming; K. Mihkla, 1972) 1902-1908 ilmus Vildel ajalooline triloogia: ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" ja ,,Mahtra sõda". Neist tuntuim ,,Mahtra sõda". Ajaloolises triloogias kirjeldab kirjanik ühiskondlikke olusid, sotsiaalset viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist jpm. ,,Mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega, romaanis ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,Prohvet Maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Mahtra sõja ainestikuga oli Vilde juba varasemalt kokku puutunud. Siis oli teda õhutatud sellest romaani kirjutama. Selle teose jaoks on ta kasutanud nii kuuldusi talupoegadelt, lugenud kohtutoimikuid, erinevaid raamatuid jm. ,,Mahtra sõja" sündmustik algab hilissuvel, jätkub 1857. a kevadel, mil Mahtra mehed saavad teada, et uus seadus on tulemas. Asi lõpeb
kuda just näitlema peab". Enamasti mängitakse võõrkeelsete näidendite mugandusi. Tollane teater on kaasaegsete sõnul näitelava ja saali naeruerkude kõdistamine. Nii tõlkijad kui näitlejad käivad ka klassikaliste tekstidega vabalt ringi - peaasi, et nalja saab! Ka publik peab end väga koduselt ja vabalt ülal. Puhvet, mis on lava ja saali kõrval, teeb oma töö. Nagu mujalgi, on ka Pärnus saanud seltsist jõukama linnakodanluse kooskäimiskoht. Vastukaaluks tekivad karskusseltsid, kus käivad koos töölised ja talupojad. Karskusseltsist "Valgus", kus alustavad tööd ka näiteseltskond ja laulukoor, saab allakäivale "Endlale" tugev konkurent. "Valgusesse" tuleb 1894 teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka "Endla" esinäitleja Lukowski. Samal ajal, kui "Valguses" tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab "Endla" Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu, võidutõstmise, köie
Tallinnas käisid" ette valmistama. Teadaolevatel andmetel olevat romaani idee ja põhiline sisu juba 1902, aasta sügisel valmis olnud. Romaan ilmus jälle ,,Teataja" joonealusena nagu ,,Mahtra sõdagi". ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" on ,,Mahtra sõjast" erinev sellepoolest, et selle raamatu tegevus ei rullu lahti mitte maal, vaid tegevus areneb hoopis linnamiljöös. Kirjanik püstitab endale ülesande valgustada linnakodanluse elu 19. sajandi keskel Tallinnas. Kui Mahtra ülestõusu uurimiseks oli Vildel käes rikkalik materjal, siis Anija meestega seotud sündmuse puhul tuleb tugineda vaid puudulikele andmetele. Dokumentaalsed andmed olevat piirdunud ainult väikese protokolliga Anija ja Kurisoo talupoegade karistamise kohta. Kujutades siinjuures eelkõige ja peamiselt käsitööliste protesti, jõudis Vilde siiski õige lähedale ajaloolisele tõepärale. Kuid kas andmete puudulikkusest või
reaalselt kiriklikud kohustused ei huvitanudki. Samuti võis kuningas jätta ametikohad täitmata ja võtta näiteks piiskopkonna maadelt kogunevad sissetulekud endale. Kuigi Prantsusmaal ei olnud vastuolusid riigi ja katoliku kiriku vahel, tekkis ka seal ühiskonnas poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid, mis andsid aluse reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Eriti levinuks osutus protestantism linnakodanluse ja käsitööliste seas, samas kui talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks. Martin Lutheriga sarnaseid vaateid omav prantsuse humanist Jacques Lefèvre d'Étaples rõhutas juba 1512. aastal Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. 1523-1528 aastatel tõlkis ta Piibli prantsuse keelde, millega läks oma kodumaa kultuurilukku. Kui 1520. aastatel jõudsid Lutheri ideed Prantsusmaale, peeti vajalikuks ohule
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused
Väljakuulutatud 1438 nn pragmaatiline sanktsioon vöttis paavstilt öiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sölmis 1516 paavstiga kokkuleppe, millega kuningas sai köiki kandidaate nimetada. Prantsusmaal ei olnud küll kuninga ja paavstivöimu vahel nii suurt pinget kui Inglismaal, kuid tekkis ka poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid, mis löid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis linnakodanluse ning käsitööliste seas ja katoliiklus talupoegade seas. REFORMATSIOONI ALGUS Enne Martin Lutherit valjendas samasugeseid mötteid prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples. Ta tölkis Piibli prantsuse keelde (1523-1528). Kuigi esimene osa oli määratud avalikule pöletamisele, ei jätnud ta tööd pooleli, ta leidis palju toetajaid humanistide ja teoloogide hulgast. Kuigi kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja
· Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik · Müüri sees laskepilud · Keskse tähtsusega peatorn donjon · Enamasti ka eeskindlus o Muldvall ja puutara · Kaitsefunktsiooni kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka elamistingimustele · Kodanlik arhitektuur o Linnakodanluse rikkus väljendub monumentaalsetes avalikes hoonetes Raekojad Kohtumajad Tsunftide hooned jne kohtupaleed 10. Gooti arhitektuur Inglismaal, Saksamaal, Itaalias. · Inglismaa o Gootika võeti suhteliselt varaku vastu o Prantsuse mõjud töötatakse ümber saavutatakse omapäraline värk o Canterbury katedraal esimene gooti stiilis hoone inglismaal
Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel. Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas eksisteeriv ideed, institutsioonid, kultuuriväärtused, veendumused on "tagasiviidav" majanduslikule baasile. Ühiskonna kõiki probleeme saab seletada ja lahendada ainult klassiprintsiipi järgides. Marx'i teooria oli suhetest lähtuv stratifikatsiooni eooria(omandisuhted, tootmissuhted, jaotussuhted). See pole ainus või malus stratifitseerimiseks
leidub vastasleeris õnnestunud karaktereid ja realistlikke situatsioone. 9 Linnaelu kujutavad ajaromaanid Tendents vastandada maainimeste töökust, nende terveid, kohati veel patriarhaalseid eluviise linnaelu pahelisusele oli juba omane Rohu varasemale loomingule. 20-ndate aastate lõpupoole, majandusliku kitsikuse ja sotsiaalsete vastuolude teravnemise tingimustes, kujuneb linnakodanluse mentaliteedi paljastamine kirjaniku keskseks huviobjektiks. Eelnenud temaatikaga seob seda ,,haritud" talulaste maaelu ning töö põlguse küsimus. Täieluikult on neile probleemidele pühendatud romaanid ,,See, millest avalikult ei räägita" (1928) ja ,,Nauding" (1929). ,,See, millest valikult ei räägita" (1928) on süüdistus kodanliku moraali, eriti seksuaalse lodevuse, noorsoo vildaka kasvatamise, poliitilise elu korruptsiooni, ajakirjanduse ostetavuse
· põllumajandussaaduste rekvireerimine · elatustaseme langus, kaardisüsteem (päevanorm 130 g leiba) · küttepuudus Kultuuripoliitika · saksastamine · koolide sulgemine · koloniseerimiskavad 27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub "igaveseks ajaks" Eestist ja Lätist). 3.3.3 Balti Hertsogiriik 9. IV 1918 rüütelkonna otsusel koguneb Eestimaa Maakogu (16 mõisnikku, 16 vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid
Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab
Euroopas ringi liikunud ja haritud osa Venemaa kõrgklassist mõistis loomulikult oma maa mahajäämust. Kui osa aristokraatiat püüdis iga hinna eest euroopalike ideede sissevoolu takistada (kartes sellega iseenda võimutäiust ohtu seada), siis osa pooldas liberaalseid reforme ja väike osa ka revolutsiooni. Keskvõimu suutmatus riiki reformida kasvatas seda revolutsioonilist osa 19. sajandi jooksul üha arvukamaks, samuti võtsid radikaalseid ideid sageli omaks tärkava keskklassi (linnakodanluse ja haritlaskonna) noored liikmed. Sotsialismi-, kommunismi- ja anarhismiideede kõrval levis Venemaal ka rahvuslus, mille võttis omaks konservatiivne osa ühiskonnast. Seetõttu on 19. sajandi vene mõtlejad jagatud tihti ka slavofiilideks (ehk siis vene traditsioonilise elulaadi ja absolutistliku valitsemisviisi pooldajateks) ja läänlasteks (ehk liberaalideks).Esimesed pooldasid senise süsteemi püsimist, teised jagunesid omakorda liberaalse demokraatia ja sotsialismi pooldajateks.
Seepärast oli gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist.
Sel põhjusel valiski ta talupojad ja talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema
armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka
Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, st kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist
kui teiste maade kirikud. Kuninga ediktiga 1438. aastal võdeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. · Francois Esimene sõlmis 1516. aastal paavstiga konkordaadi andis kuninga pädevusse nende ametisse kinnitamise. · Poliitilised ja sotsiaalsed pinged lõid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Seevastu talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks ja usuvõitlustest kõrvale. REFORMATSIOONI ALGUS · Enne Lutherit Jacques Lefevre d'Ètaples. Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides rõhutas ta juba 1512. aastal piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. · Tõlkis piibli prantsuse keelde esimene käsikiri määrati põletamisele, autor põgenes, kuid tööd ta ei jätnud pooleli
Sel põhjusel valiski ta talupojad ja talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama
raehärradele. Põhjapoolsete alade raekojad olid kõrge teravatipulise torniga ja raeväljakule, mis oli ühtlasi ka linna keskne turuplats, avaneva kaaristuga. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas. Tsunfti- ja gildihooned püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Keskajal olid eriti hansalinnas levinud diele-dornse tüüpi elamud. Ruumikujundus. Gooti katedraali interjöör on kõrge, hele ja pidulik, see on liigendatud ühtse ruumina, tervikuna, mis on jagatud väiksemate vormide abil. Kogu liikumine on suunatud ülespoole,
populaarsemaks kui rüütlikirjandus. Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik- poliitiline temaatika. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid
loominguliselt Arhitektuuris sambad ja kuplid ümbertöötamine Müüdimotiivid kirjanduses ja Antiikaja ladinakeelsete käsikirjade kunstis aktiivne Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, kogumine, kopeerimine ja 1597) parandamine Merovingide-aegsete moonutuste Renessanss kõrvaldamine keelest, selle 13. saj-st linnakodanluse lähendamine tugevnemine, klassikalistele normidele majanduslik kasv Karolingide minusklite Lahtiütlemine keskaja teoloogiast, kasutuselevõtt maise Üldine teadmiste ja hariduse tõus, ja inimliku osa rõhutamine valitsevaks It. uomo universale sai kristlik suunitlus `universaalinimene' Linnade, vürstiõukondade (nt
probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus
- iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva - maapäeval oli esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis - maapäev jagunes rahvuste kaupa Poola, Leedu ja Liivimaa (saksa) kuuriasse: iga kuuria saatis 2 esindajat üleriiklikku seimi Sotsiaalne jaotus Poola Liivimaal · 1. Võimukandjad enamuses katoliiklastest poolakad ja leedulased · 2. Linnakodanluse moodustasid luterlastest sakslased ja ka õigeusu vene kaupmehi · 3. Talurahva moodustasid eestlased ja sisserändajad (kes assimileerusid): - Sigismund II (kuni 1572) oli olnud veel usuliselt salliv, Stefan Bathory (kuni 1586) talus veel luteri usku katoliikluse kõrval, aga tõi jesuiidid Liivimaale - Sigismund III Vasa (1587-1632) oli fanaatiline katoliiklane ja eesmärgiks katoliikluse tagasitoomine Liivimaale Liivimaa rekatoliseerimise taotlused
Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist
toredus. Uusaeg renessansist valgustuseni Renessanss (14.-17.saj) · Sai alguse Itaalias Firenzes Veneetsias ja kandus siis edasi teistesse Euroopa piirkondadesse. · Pr k reneissance taassünd · Bütsantsi impeeriumi langus ja türklaste sissetung oli olulise tähtsusega ka Ameerika avastamine, trükikunsti leiutamine, Lutheri reformatsioon (16.saj algus). Võimaldavad rääkida pöördes Euroopa ajaloos. Linnade tekkimine ja areng, linnakodanluse areng uus sotsiaalne kiht). Loodusteaduste areng. · Vabanemine keskaegse feodaalühiskonna ja religiooni (ka kiriku) poolt seatud piirangutest. Jumalakeske maailmapildi järk-järguline murenemine inimesekesksema maailmapildi poole. Jumalakesksus hakkab kaduma. · Liikumine inimesekesksema maailmapildi poole (isiksuse vaba, vastutustundlik ja tegus areng, mis tipnes humanismiga). · Antiikkultuuri taasavastamine ja väärtustamine
seda leevendada. Eriti populaarsed on kristlikud demokraadid olnud Saksamaal. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Nt Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele. Katoliiklikes maades olid liberaalid lisaks vaenulikud kiriku suhtes. Praegu on kiriku mõju vähenenud, samuti liberaalide vastuseis kirikule. Tänapäeva liberaalsed erakonnad seisavad samuti isikuvabaduse ja kodanike poliitiliste ja tsiviilõiguste
inimsuhete analüüsi, uudsema ainevaliku probleemidega. Pagulasena jälgis ka mujal Euroopa toimuvat realismi arengut, võttes omaks uusi esteetilisi suundumusi. "Mäeküla piimamees" (1916) - parimaid psühholoogilisi romaane. Näidendid kuuluvad samuti kolmanda perioodi kaalukamasse ossa, algatades uue arenguetapi eesti näitekirjanduses. Tõi esile päris uue ainevaldkonna - hakkas kriitiliselt vaatlema eesti noore ja traditsioonivaese linnakodanluse elulaadi ja selle kujunemist. Rajas eesti näitekirjanduses linna- ainestikulise psühholoogilise näidendi, mis oli kujutluslaadilt lähedane uusima aja näitekirjandusele Euroopas, käsiteles eelkõige eesti intelligentsi suhtumist ja osa rahvusliku kultuuri arengus. "Tabamata ime" (1912) - eneseuhkete tõusikute kultuurpoltiika, kaasaegse kultuurielu pahupool, omakasupüüdlik sahkerdamine kunstiga.
annaabi.ee 
