Ususõjad prantsusmaal (1)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ususõjad Prantsusmaal

Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja ­ Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse

Ajalugu

15

doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

....................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal.............................................................................................7 Henry VIII............................................................................................................................7 Vastureformatsioon..............................................................................................................9 Reformatsioon Prantsusmaal........................................................................................10 Hugenotid.............................................................................................................................11 Ususõjad...............................................................................................................................11 Pärtliöö...........................................................................................................................

Ajalugu

4

doc

Louis XVI

Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile

Ajalugu

2

doc

Prantsuse renessanss kokkuvõte

Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise

Ajalugu

3

doc

Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal

Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? Pariis sai alguse Cite saarelt. Selle saare 2 tähtsaimat ehitist olid kuningaloss ja Notre Dame. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? 11. sajandil (1066.a.) vallutas Normandia hertsog Inglismaa, sellega sai ta kuningaks ning hakkas laiendama Normandia alasid. Seda sama süsteemi järgisid ka järgmised kuningad. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Inglise valdused Prantsusmaal laienesid oluliselt Henri II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? 1. Ta saatis laiali Templirüütlite ordu 2. Kutsus kokku generaalstaadid 3. Ta lasi mitu paavsti mürgitada 4. Saatis rikkad juudid riigist välja ning konfiskeeris nende varanduse 5. Väga sõjakas kuningas 6. Riigikassa oli tühi 7. Müür Pariisi ümber Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv.

Ajalugu

4

docx

Usu reformatsioon

ARMULAUATÜLI Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Üheks teravmaks kujunes armulauatüli. Luther leidis, et armulaual muutub leib Kristuse ihuks ning vein tema vereks. Karlstadt aga väitis, et armulaud on ainult sümboolne. Armulauda puudutavad küsimused ei lasknud neil kahel usupuhastusel liituda üheks protestantlikuks refermatsiooniks. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl V soovis usuküsimused lahendada, et rahvas saaks asuda sötta Prantsusmaa ja sissetungivate türklastega. Selleks kutsuti 1530 kokku Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määrasa luterluse pöhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused.

Ajalugu

1

doc

Ususõjad Prantsusmaal lühikonspekt

Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott, keeldus Pariis koos suure osa Prantsusmaaga teda tunnistamast. Kuid ajajooksul jõuti Prantsusmaal siiski kokkuleppele, et Henri IV saab kuningana tunnustuse, kui

Ajalugu

15

doc

Keskaeg III

· Nö ,,aken loodusess". Figuure hakati modelleerima varju ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus kuldne pühapaiste. · Stseenid paigutati reaalsesse ruumi: trepid, kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud, ruuduline parkett, kompositsioon sümmeetriline ja rahulik, hakati kujutama alasti keha. Uued teemad: portree ja mütoloogiline maal, tempera asemel õlivärv. LEONARDO DA VINCI · 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano ­ 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Püha õhtusöömaaeg" ­ 4,2x8,8m; Milano kloostri söögisaali otsaseinal. Loonud mulje nagu stseen leiab aset seal söögisaalis. Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. · ,,Mona Lisa"- arvatavasti Firwnze siidikaupmehe Francesco del Giocondo naine, kauneim nasiprotree kavala naeratusega.

Ajalugu

Kommentaarid (1)