Tallinn kui gootika linn (0)

Tallinn kui gootika linn
Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. – 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil.
Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur . Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres.
Gootikat iseloomustab vertikaalsus , püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega . Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt.
Eestisse jõudis gooti stiil 13.-14. Sajandil koos ristirüütlitega.
Tallinn on üks paremini säilinud gootikalinnu.
Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne , s t kiriklik kunst .
Tallinnas on mitu vaatamisväärset gooti kirikut.

Toomkirik – Toomkirik on Tallinna kirikutest vanim, ehitatud 1219. aastal.
Toomkiriku praegune välimus on ulatuslike ümberehituste tulemus. Esialgne ajutine puidust kirik ehitati Toompeale ilmselt 1219. a ning ürikutes on seda mainitud esmakordselt 1233. a. Kivist kiriku ehitamine algas kümme aastat hiljem. Kiriku torn pärineb barokkajastust ja mitmed kabelid koguni hilisematest perioodidest.
Kiriku sisustusest väärivad suurimat tähelepanu 13. - 18. sajandist pärinevad hauaplaadid ja 17. - 20. sajandist pärit 107 aadlike vapp- epitaafi .
Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie 'd ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greigh'i ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni.
Kui astuda Toomkiriku peasissekäigu juurest kolm sammu lõunapoolse löövi suunas, leiate suure kivitahvli järgmise tekstiga : "Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D." Legendi järgi oli Thuve eriti lustlik ja liiderlik mees, kes jumaldas ohjeldamatuid pidusid, kus saatjaks vein, naised ja laulud. Surivoodil lebades valdas teda aga patukahetsus ja ta palus matta end Toomkiriku lävele, et inimesed, kes enne kirikusse sisenemist palvetama põlvitavad, päästaksid ta hinge patuteedelt.

Pühavaimu kirik – see oli seegi ja raehärrade kirik. 14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel .

Oleviste kirik – nime on see kirik saanud ristiusu levitaja , Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika . Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud.

Niguliste kirik - Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230 . aastal. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. Sissepääs oli redeliga 8m kõrguselt. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste kirikus võib näha Berndt Notke maali „Surmatants“ 7.5 m pikkust alguslõiku. Kiriku peaaltar on Saksa kunstniku Herman Rode töökojast. Selle keskosas on 76 puidust nikerdatud pühakuju ja äärtes pildid pühakute elust.