14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased.
· Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti, laulis ja mängis pilli. Palju tehti ka muusikat kodus omalõbuks, palgati ka proffesionaalseid muusikuid (mungad). Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit
muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)
Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika KÕIK UUS AVALDUS MUUSIKAS JUST ILMALIKES ŽANRITES Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust) Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus” Hüppeliselt arenes loodusteadus 15-16 saj vahetusel leiutati nooditrükitehnika – Petrucci (leiutaja) Kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest
Kõik kommentaarid