mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem
signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järkjärgult ka organismi kasvades. Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit närviraku kehast eralduv jätke. Limbiline süsteem Limbiline süsteemi all mõeldakse piirkonda, mis ühendab aju poolkerasid ning tegeleb muuhulgas lõhnataju, unehormooni tootmisega taalamuste vahel olevas käbikehas, emotsioonide ja mälestustega. · Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. · Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise.
vahendamine eesajju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest: · Talamus toimib vahejaamana tajutud info edastamisel ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus · Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine) · Limbiline süsteem rühm omavahel
e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm
Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia
anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega
Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus. Limbiline süsteem, aju funktsionaalne osa, reguleerib emotsionaalset käitumist. Otsaju on seotud kõrgema närvi talitlusega. Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingimatuid reflekse, mis on kaasa sündinud, ja tingitud reflekse, mis kujunevad elu jooksul.
· Ema ja lapse vaheline suhtlemine. · Nutmine suurendab ellujäämise tõenäosust, annab märku hädaohust. · Positiivsed emotsioonid tagavad sihipärase käitumise püsivuse. · Sündmus põhjustab emotsiooni, kodeerimine, milline see emotsioon on, reageerimine. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused: · Vasak ajupoolkera meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon. · Parem ajupoolkera on seotud negatiivsete emotsioonidega; aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal.
· Ajutüvi asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega
6. emotsioonide regulatsioon; emotsionaalse käitumise üldine regulatsioon; otsene seos hirmu- ja raevutundega, seksuaalse naudingu tajumisega; hüpotalamuse seisundi muutus on ilmselt seotud ka stressist tingitud haiguste tekke ning süvenemiseg, psühhosomaatiliste häiretega 7. une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Limbiline süsteem, mida eespool on mainitud seoses talamuse tuumadega, moodustub suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve. Limbilise süsteemi olulisemad komponendid on vöökäär (vahetult mõhnkeha peale jääv ajukäär), hipokamp, osa talamusest, epi- ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ning neid ühendavad juhteteed. Limbilise süsteemi põhilised funktsioonid on:
Reflektoorne tegevus ning närviimpulsside ülekanne (ajusild), liigutuste koordineerimine ning tasakaal (väikeaju). 3. Keskaju – sensoorsete signaalide ümbersuunamine (orienteerumisrefleks), automaatsed liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem närvitalitus: teadvus, mõtlemine, aistingud, taju, tähelepanu, mälu, õppimine. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku
Poiste ja tüdrukute erinevused Aju Tüüpiliselt meeste aju suurus on 11- 12% suurem, kui naistel. Aju suurusel ei ole absoluutset mitte mingisugust tähtsust intelligentsusega aga on seletatud vahet psühhilises suuruses, meestel kui naistel. Mehed vajavad rohkem neuroneid, kontrollimaks nende lihaselist massi ja suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus
Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis. Olulisemad piirkonnad taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal.
kassid). - Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (toores mugulsibul võib panna inimese küll nutma, kuid mitte kurbust tundma). - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli esinemist (nähes mürkmadu, me algul ehmume ja alles seejärel kahvatume). Nüüdisaegsed käsitlused: valitseb seisukoht, et inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem. KOGNITIIVSED KÄSITLUSED- selle käsitluse esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või südmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Schachter-Singeri teooria: uurisid, kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsioloogiline aktiveerumine. Nad lõid teooria, mille kohaselt sisaldab emotsioon kahte komponenti: 1
Vastikus- Kaasasündinud emotsioon , mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa emotsioone teistel õppida ja omandada, vaid aju või keha tekitavad inimeses
Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust;
.. 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid, panustatakse sõprusele, populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil ,,It's easy to miss something you're not looking for" ( awareness test) TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS Objekti esiletõstmine/eristuvus foonist nt agressiivsuse määr A
Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). 21. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28
Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi
_ Sigimisvõimelised vangistuses _ Suguküpsus saabub varakult _ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta _ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur 9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest _ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast _ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine _ Nucles accumbens- heaolu tunne ja sõltuvuste teke Limbilisele süsteemile allub autonoomne NS _ Seotud eluliselt oluliste käitumistega _ meeleolu, emotsioonid _ Agressiivne käitumine _ "Võitle või põgene" reaktsioonid _ Keskkonnaga kohanemine _ Tegevusvalmidus _ Isu _ Seksuaalkäitumine 11
o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit) o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus) o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon) o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus) Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE? Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese. Tänu ajukoorte kontrollile summutatakse meie see maha loomalikud instinktid
väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käitumine Assotsiatsiooniväljad Laubasagaras toimub informatsiooni säilitamine ja töötlemine, kujuneb intellekt Oimu ja kuklasagaras – mälu Limbiline süsteem Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega Peaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine Limbiline süsteem Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une ja ärkveloleku reguleerimises ning mäluprotsessides
NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS - bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus)
), semantilist mälu( talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust), episoodiline mälu(seotud inimese endaga. Omandamiseks pole vaja tegevust,kuid teadvustatust) o Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida.
Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame) Schachter-Singeri teooria: Emotsioon sõltub, kuidas me märgistame oma kehas toimuvat( füsioloogiline aktivatsioon) e. emotsioonide 2 komponenti: 1)füsioloogiline aktivatsioon, 2) selle märgistamine (N
AJU EHITUS Seljaaju ülemises otsas on ajukivi Kõige ´´pirmitiivsem´´aju ´´kiht´´ :reptiili aju Tagab põhilisi instinktiivseid protsesse Ajutüvi koosneb: Pikliaki(medulla oblongata) reguleerib hingamist Sild(pons) reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum-emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR
Virgatsained 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead Peaaju osad. Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum).Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu
aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse · Tunnetus, emotsioonid, hüpotalamus, hüpofüüs, endokriinsüsteem, hormoonid (hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi
· Une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Joonis: 44. Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired Hüpotalamuse kahjustused tekitavad häireid inimeste motiveeritud käitumistes : söömine, seksuaalkäitumine, temperatuuriregulatsioon, aktiivsusaste. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbilisse süsteemi kuuluvad hippocampus, gyrus parahippocampalis, gyrus cinguli, bulbus olfactorius, tuberculum olfactorium. Lisaks ka corpus amygdaloideum, septum'i tuumad ja nuceleus thalami anterior. 46
Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss) Limbiline süsteem - seotud emotsionaalse motivatsiooniga, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid (rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm,) OTSAJU EX koosneb 2-st ajupoolkerast ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Ajukoor (cortex cerebri)-kõrgeim ns osa, millega seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine,
Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega Otsaju/suuraju Koosneb kahest ajupoolkerast ehk hemisfäärist ja neid ühendavates kommissuuridest Ajukoor cortex cerebri
vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone. Hüpotalamus tagab siseregulatsiooni, ainevahetust, emotsioone, osaleb seoste kujundamises. Ajus sügaval asuv mandeltuum on väga tundlik ohusignaalidele ja suudab ka teadvustamise-eelselt, pelgalt mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID
saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis. Olulisemad piirkonnad taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor · Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal.
- Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine
ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9)Talamus-läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline "maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest. Ajusagarad- 1)Otsmikusagar-liigutuste planeerimine,teostamine ja kontroll 2)Oimusagar- kuulmiskesk,helidele reageerimine,töötlemine 3)Kiirusagar-naha ja lihastundlikkuse reguleerimine 4)Kuklasagar-nägemisprotsessid. Aju funtsionaalsed väljad- Asuvad ajukoorel ja on seotud selle tegevusega
Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine)
kraniaalnärvi motoorsetes tuumades. Ekstrapüramidaalsüsteemi kuuluvad motoorsed subkortikaalsed tuumad ja integratsioonitsentrid. Motoorsed tuumad 1. Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus) 2. Globus pallidus 3. Nucleus subthalamicus 4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra Integratsioonikeskused: 1. Cerebellum 2. Thalamus 3. Formatio reticularis 4. Nuclei vestibulares 5. Nucleus Oliveris 6. Limbiline süsteem Ekstrapüramidaalsüsteemi keskused on ühendatud omavahel arvukate tagasisideringide põhimõttel. Aferentsed impulsid tulevad läbi integratsioonitsentrite (suurajukoor, thalamus, cerebellum, retikulaarformatsioon), mis katkematu vooluna suunatakse lõpuks motoneuronite mõjutamiseks (õpitud, täpsed liigutused ‒ pianist, tikkimine, kirjutamine). Ekstrapüramidaalteid võib jaotada piltlikult 3 korruse vahel: 1
organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. Dendriit rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. 29. Limbiline süsteem. Limbiline süsteemi ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid
tegemine; need sagarad võtavad osa õppimise ja mälu funktsioonidest. Nende sagarate abil suudame erinevates olukordades käituda neile olukordadele sobivalt. Korteksi inhibitoorsetes (ehk pidurdavates) mehhanismides - tänu nendele mehhanismidele suudame oma käitumist reguleerida ning oma emotsionaalseid reaktsioone olukorrale sobivalt välja elada. Limbilises süsteemis - emotsioonide baas on limbilises süsteemis. Kui limbiline süsteem on üle-aktiveeritud, siis võib inimesel olla häirivaid meelolu kõikumisi või kontrollimatuid (või halvasti kontrollitavaid) emotsionaalseid reaktsioone. Selline inimene võib olla üle-erutunud, kiiresti ehmuv, nö. liiga ärkvel. Hästi toimiv limbiline süsteem tagab tavapärased emotsionaalsed reaktsioonid, sobiva energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme.
Näiteks ta kontrollib erinevaid keha funktsioone nagu kasv, söömine, joomine ja vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu
Näiteks ta kontrollib erinevaid keha funktsioone nagu kasv, söömine, joomine ja vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste
Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. 5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga.
· Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem oma erinevate osadega. Seljaaju struktuur · Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid?
Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju Inimese aju koosneb 100 miljardist närvirakust. Täiskasvanu aju kaalub umbes 1,5 kg Aju jaguneb 3 kihti: pealmine osa on ajukoor, keskel asub limbiline süsteem ja all ajutüvi, mis on ühendatud seljaajuga. Aju kasvab seest väljapoole. Ajutüvi Limbiline süsteem Ajukoor Aju areng Imikute aju puhul areneb esmalt parem poolkera ja seejärel järk-järgult vasak. Üheks viimaseks etapiks aju arengus on see, kui neuronite ümber keerduvad närvid kattuvad müeliiniga. Naistel on mõhnkeha kuni 20% suurem kui meestel. Keemilised ja hormonaalsed erinevused
suurendavad selle aktiivsust, retikulaarformatsioonist sôltub une ja ärkveloleku seisund. R.-i aktiivsust tôstab näiteks adrenaliin vôi nuuskpiiritus. R.-i kaudu mõjuvad arvatavasti paljud ravimid. Ärkvelolekuks on vajalik teatud elunditest lähtuvate impulsside miinimum - seega väsimuse korral külma dussi vôttes tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Psüühilisi nähtusi saadavad tavaliselt vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine, hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu
basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks.
Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n.kiud moodustavad juhteteid. SA kui refleksi ja juhteelund
üllatus) 2) füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni (nt kui inimesed usuvad, et sobiv oleks kurvastada, siis nad kurvastavadki) (Eensalu, 2011). Emotsiooni kutsub esile mitte tunnetuslik põhjus, vaid eelkõige selle põhjuse tõlgendamine üldise olukorra valguses nii, nagu inimene seda oma vaatevinklist näeb (autor). Tänapäevased käsitlused Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, teisisõnu emotsioonide aju, mis reguleerib emotsioone ning osaleb ka autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki
mis juba tollal äratas neis vaimustust ja kirge. Et meie anded ja tugevad küljed on meisse neuroloogiliselt väga sügavale kodeeritud, siis annavad äärmuslikud stressiolukorrad andeotsinguiks samuti häid pidepunkte, sest oma põhiandeid saame aktiveerida veel siiski, kui kõik õpitud oskused ja vilumused on ammu unustatud või blokeeritud. Entusiasmitest Kui tahate teada, kas teile palju rõõmu pakkuv tegevus on tõepoolest üks teie suuri kirgi, mille puhul limbiline süsteem on täielikult rakkes ja teeb ületunde, siis raamat ,,Arenda võimeid" annab hulk küsimusi, millele vastata, toon mõned näited: Kas unistate sellest tegevusest? Kas torkate oma entusiasmiga teistele silma või tõmbate teisi kaasa? Kas olete hiljem tulvil energiast? Kas tunnete pärast tegutsemist suurt sisemist rahulolu? Osal inimestel on raske vastata sisemist rahulolu puudutavale küsimusele, sest tegemist on ülimalt subjektiivse kriteeriumiga
annaabi.ee 
