Närvisüsteem (0)

NÄRVISÜSTEEM
NÄRVISÜSTEEM
Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt 
jagada kaheks osaks:
q kesknärvisüsteem (KNS),
§   peaaju      1,3-1,4 kg 
§   seljaaju     u 40 cm ja 35 g;
q  perifeerne  närvisüsteem 
§  närvid so närvirakkude jätked
§  närvirakkude kehad, mis moodustavad  
kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi 
(ganglionid) 
Kesknärvisüsteem tegeleb:
q Organismi välis­ ja sisekeskkonnast saadud 
informatsiooni kogumise ja töötlemisega.
q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise 
ning algatamisega. 
q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka 
erinevad psüühilised protsessid. 
Peaaju koosneb vi est osast ja juhib kogu organismi 
tegevust. 
Vasak aju pool juhib 
parema kehapoole 
tegevust ja parem aju 
pool vasaku kehapoole 
tegevust.
Selle põhjuseks on 
ajusse saabuvate 
närvikiudude 
omavaheline  ristumine . 
Enamasti on juhtivaks vasak  ajupoolkera  ja seetõttu 
on enamasti inimesed paremakäelised.
PEAAJU
SUURAJU
kuklasagar
q Ajutüvi
kiirusagar
§ Piklikaju
laubasagar
§  Keskaju
§  Vaheaju  
oimusagar
q Väikeaju
q Suuraju
VAHEAJU
VÄIKEAJU
KESKAJU
PIKLIKAJU
PEAAJU
Piklikaju: 
q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi 
( hingamine , südametegevus). 
q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste 
toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist.
q Refleksikeskused:
§ Seedetalitlus
§ Hingamine 
§ Vasomotoorne ja südame talitlus
§ Higistamiskeskus 
Piklikaju
PEAAJU
Keskaju: 
q  närviimpulsside li kumine pea­ ja 
seljaaju vahel.
q  tagab lihase pingeseisundi ehk 
toonuse.
q  akustilised orienteerumisrefleksid.
q  optilisted orienteerumisrefleksid.
Keskaju
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg 
Vaheaju: 
PEAAJU
q  reguleerib ainevahetust, 
q  reguleerib paljunemist, 
q  reguleerib kehatemperatuuri.
q  Aju peamine informatsioonikeskus:
teadete  vastuvõtmine
sorteerimine
koordineerimine
Vaheaju
HÜPOTALAMUS
v  Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda 
reguleeriv ajupiirkond.
v  Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on 
oma ehituselt jäänud suhteliselt 
konstantseks.
v  Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad 
vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid 
funktsioone.
v   Muuhulgas  mõjutab hüpotalamus 
termoregulatsiooni, janu ja nälja 
regulatsiooni, endokri nset regulatsiooni ja 
une­ärkveloleku rütmi regulatsiooni. 
v Tekivad neurohormoonid
PEAAJU
Väikeaju:
q  Teiste  motoorsete  keskuste 
tegevuse  toetamine  ja 
koordineerimine.
q  Reguleerib lihaste koostööd ja 
tasakaalu.
q  Reguleerib kehahoiakut ja 
li gutusi.
Väikeaju
PEAAJU
Suuraju:
q Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis 
kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja 
seal paiknevad mitmed keskused. 
q Ajukoore funktsiooniga on seotud:
§  inimese teadvus,
Suuraju
§  mõtlemine,
§  meeleelundite tegevus,
§  tajud, 
§  õppimine, 
§  mälu, 
§  sihtmotoorika 
Suuraju koores paiknevad keskused:
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. 
liigutuskeskus
naha- ja 
lihastundlikku
mõtlemiskesk
se keskus
us
kõnelemiskesk
us
maitsmiskesk
us
nägemiskesku
s
haistmiskesku
s
kuulmiskesku
s
Mäluvormid:
Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime  salvestada , 
säilitada ja taasesitada informatsiooni. 
Inimestel domineerivad erinevad mäluli gid, näiteks 
kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. 
Noorematel  on aktiivsem tavaliselt nägemismälu.
LIMBILINE SÜSTEEM
q Fülogeneetiliselt vanim ja  struktuurilt  lihtsam ajukoore 
osa ning koorealused  tuumad , mis on seotud 
organismi  bioloogiliste  vajaduste rahuldamise ja 
emotsioonidega
q  Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja 
tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis­ ja 
mäluprotsesse.
q  Kujundab inimese sise­ ja väliskeskkonnast  saabuva  
info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku 
käitumise.
Limbiline süsteem
q  Limbiline süsteem parandab üldist            
adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
NÄRVISÜSTEEM
Seljaaju
q Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult 
piklikajuks.
q Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli 
kõrgusel koonusja teravikuga – 
ajukoonusega.
q Seljaaju ülesandeks on 
vahendada informatsiooni peaaju ja 
keha vahel ning juhtida tingimatuid 
reflekse (li gutusi). 
Seljaaju
Läbilõikelt on 
seljaaju H 
tähe kujuline.
§ Perifeerne närvisüsteem 
koosneb:
§  12 paari kraniaalnärve
§  31 paari seljaajunärve
See närvisüsteemi osa on 
vahendavaks lüliks 
(välis)keskkonna ja KNS vahel. 
§ Perifeerne närvisüsteem 
jaguneb:
§  somaatiliseks
§  autonoomseks 
e.vegetatiivseks
§ Somaatiline närvisüsteem on seotud:
Juhib tahtele alluvaid tegevusi
q  info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS 
poole (aferentne e.  sensoorne  osa)
q  kesknärvisüsteemist lihaste, li geste, mõningate 
näärmete või muude efektororganite suunas 
( eferentne  osa). 
Autonoomne närvisüsteem reguleerib:
silelihaste, südamelihase, kopsude, mõningate 
näärmete tööd.
§ Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt 
inimese  tahtliku  kontrolli all. 
Autonoomne 
närvisüsteem 
jaguneb:
§  Sümpaatiliseks ­ 
ülesanne on 
valmistada 
organism ette 
tegutsemiseks, 
§  Parasümpaatiliseks 
­ loob sobiva 
olukorra energia 
kokkuhoidmiseks. 
fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19