intress, kuid kes ei ole valmis võtma väärtpaberituru langusega seotud riski. Üleöödeposiit Üleöödeposiit on hoius, mille leping sõlmitakse määramata tähtajaks. Pank kannab lepingu kehtivuse ajal iga päeva lõpul lepinguga määratud summa automaatselt deposiiti ja järgmise kalendripäeva hommikul tagasi arvelduskontole. Sellele hoiusele on võimalik paigutada suuri summasid tulutoovalt ning maksimaalse likviidsusega. Üleöödeposiidilt teenitavad intressid kantakse arvelduskontole deposiidi lõppemisel ehk iga kalendripäeva hommikul. Üleöödeposiidi puhul on oluline teada: Hoiuse summa: minimaalne hoiustatav summa on 1 000 000 Eesti krooni, 100 000 eurot või 100 000 USA dollarit. Hoiuse valuuta: üleöödeposiiti saate paigutada Eesti kroone, eurosid ja USA dollareid. Hoiuse intressid: hoiuse intressimäär väljendatakse protsentides aastas. Intresside
kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%)
Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv. Liitintress - intressi kogub ka eelmistele perioodidele arvestatud intress (perioodi lõpus ei maksta intressi välja, vaid investeeritakse põhiosale lisaks ja kannab edaspidi sama intressi mis senine põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Limiitorder - Order, mis määrab ära piirhinna. Ostuorderid täidetakse kas piirhinnaga või alla selle, müügiorderid piirhinnaga või üle selle.
Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks.
äritegevust. Emitendid võivad olla kodu- või välismaised valitsused, ettevõtted või kinnised investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad. Fond (Fund) kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Likviidsus (Liquidity) näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud
Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist Näiteks vaadata üle nõuded. Kas ikka kõik arved on ostjate poolt tasutud. Likviidsuskordaja langemine ei tähenda kohe, et firma muutus halvaks, sest see on hetke seis. ajaliste kohustuste vahel vähen a likviidsust, sest materjalid ei ole kõrge likviidsusega n suurem kui 0,9, siis on iga kohustuse euro kohta peaaegu sama palju likviidseid vara rmal endal oleks selleks raha ol äkki on võimalik rahalist olukorda ise para t see on hetke seis. Selle informatsiooni põhjal ei saa nõu anda. Et nõu anda peaks teadma, mida tootma hakatakse, kui materjalimahukas on uus toode ja kas neid m Võib-olla on vajadus palgata täiendavat tööjõudu st. on vaja alustamiseks laenu palga maksmiseks e
6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d
Levinuimad: A Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste kohustuste kate e Current ratio (CR) KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6 Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S
Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog
0,9 < CR< 1,19 = mitterahuldav CR< 0,90 = nõrk Suhe alla 1 näitab, et ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsiit. Käibekapitali 10% puudujäägi korral kohustustest on ettevõtte maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgneda pikemaajline maksevõimetus. · maksevõime kordaja ehk kiireloomuliste maksete tase (quick ratio) Näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Kordaja arvutamisel võetakse aluseks ettevõtte likviidsed varad ehk siis valemisse pandult Maksevõime kordaja = käibevara kauba ja tootmisvarud / lühiajaliste kohustused 6 Käibevarana arvestatakse siin raha, lühiajalisi väärtpabereid ja lühiajalisi nõudeid
reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu, missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud. Pankade varad: · Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell · Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid.
Dividende või välja maksta puhas ehk netokasumi arvelt. Eestis brutokasumilt tulumaksu kinni ei peeta, seega brutokasum võrdub netokasumina. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 14.02.2013 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi. Sageli koostatakse rahavoogude aruanne prognoosina, sest ettevõte peab tuleviku väljamaksed tagama ressurssidega. Kasumiaruanne ei iseloomusta reaalse raha liikumist, sest kasum võib tekkida ka
Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on 4 madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi. Sageli koostatakse rahavoogude aruanne prognoosina, sest ettevõte peab tuleviku väljamaksed tagama
Sissemaksmata osakapital -8000 Kokku 2000 RAHAKÄIBE ARUANNE Rahakäibe aruanne- kajastab raamatupidamiskohustuslase rahajäägi muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. ... on kassapõhine. Mis on raha ja mis on rahalähend? Raha on maksevahend ja väärtuse mõõt. Raha on: sularaha ja raha pangas. Rahakäibe aruandes esitatakse raha ja rahalähenditemuutumist aruande perioodil. Rahalähenditeks (ekvivalentideks) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteeridateadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk Rahakäibe aruande struktuur Rahakäibe aruanne koosneb kolmest osast: põhi(äri)tegevuse rahakäive, investeerimistegevuse rahakäive ja finantseerimistegevuse rahakäive. Põhitegevuse rahakäive Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka rahakäibest.
Lühiajalised kohustused seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi. Teisisõnu saame hinnata kui mitme tuste tasumiseks 5 6 7 Kõrge likviidsusega varad (käibevaravarud) 4,50 5,24 4,76 Lühiajalised kohustused appetesti näitaja esti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii ega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta.
Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks. Rahavahendusasutused - - Hoiu- ja laenuseltsid - - Säästuühistud - - Krediidiühingud Pangateenused Hoiustamisteenused
dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond. c) Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. (Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond; Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) - madala riskitasemega fond; Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse; Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse; Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu; Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse; Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse). NAV - fondi osaku puhasväärtus (Net Asset Value) 13.Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad 1
muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruande näidis. 36. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2). Rahavood äritegevusest 37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (SME IFRS 7.7). 38
standardvormil kontserni nõukogule. Kvartaliaruanded esitatakse aasta esimese kolme kuu, kuue kuu ja üheksa kuu kohta. Lisaks kuuaruannetes esitatavatele andmetele kajastatakse kvartaliaruannetes lisaandmeid, kasutades täiendavaid aruandevorme. 3.2 Rahaliste vahendite arvestus Kontserni bilansi ja rahavoogude aruande mõistes käsitletakse raha ja selle ekvivalentidena lühiajalisi (soetamisest arvates kuni kolmekuulise tähtajaga) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike, sealhulgas kassas olevat raha, pankades olevaid arveldusarveid, tähtajalisi hoiuseid esialgse tähtajaga kuni kolm kuud ning rahaturufondide osakuid. 3.2.1 Pank Rahalisi vahendeid hoitakse pangas Selveri arvelduskontodel. 3.2.2 Sularaha Sularaha liigub Selveris igapäevaselt. Kassapidajatele jaotatakse kätte kassapõhjad, valmistudes müügiprotsessiks
riskide tase seotuna võimalike tuludega. Jaotades nimetatud viis riskigruppi nende mõjude alusel panga pikaajalistele ja lühiajalistele finantshuvidele, saab välja tuua kaks peamist valdkonda, mille tasakaal panga oodatava kasumlikkuse osas on kõige olulisem. 1. Tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel, mis on määravaim panga lühiajaliste positsioonide haldamisel. Siin seotakse lühiajalises kasumlikkuse perspektiivis likviidsusega kõik viis CAMEL mudeli valdkonda. a. Pank võib olla liiga likviidne, kui ta investeerib suurema osa oma varadest lühiajalistesse väärtpaberitesse või laenudesse. Sellise strateegia kasutamisel hakkab määrama investeeritud raha alternatiivväärtus, sest pikema tähtajaga laenude ning väärtpaberite tulusus on reeglina märgatavalt kõrgem kui lühiajaliste tulusus. a
laekumisel oli vahetuskurss 1 EUR = 8,82 SEK. Aruandeaasta lõpul on kurss 1 EUR = 9,21 SEK. Kursimuutus kajastatakse: raha laekumisel 10 000 SEK / 8,82 SEK/EUR = 1133,79 EUR aruandeaasta lõpul 10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085,78 EUR pangakonto jääk eurodes vähenes 1133,79 EUR 1085,78 EUR = 48,01 EUR Raamatupidamiskanne: D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01 K Pangakonto välisvaluutas 48,01 Rahalähendid ... on lühiajalised (kuni 3 kuud), kõrg-likviidsusega investeeringud, mida saab koheselt konverteerida eelnevalt teada-olevateks rahasummadeks ja mille puhul väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Rahalähenditeks on näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid. Väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad.
, kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühivõl- gade kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated
kvaliteetaktsiatesse, väiksema riskitasemega fond. Väärtusfond paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond - madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond - paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV),
Tegemist on vanema ettevõttega, sest ta maksab tagasi võetud pikaajalisi laene ja müüb oma vara. 3. Põhitegevusest ja laenude võtmisest laekuvat raha kasutatakse laienemiseks. Võib järeldada, et see on kasvufaasis olev ettevõte, mis kasutab enda loodud ja väljastpoolt tulnud raha oma kasvuks ehk investeerib endasse tuleviku nimel. 4. Põhitegevusest ja investeeringute müügist laekuvata raha kasutatakse reservide suurendamiseks. Kõrge likviidsusega firma. 5. Kasutatakse oma rahareserve tootmismahu languse katmiseks ning pikaajaliste võlgade kustutamiseks. 6. Raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest korvatakse investeeringute müügi, laenude võtmise ja aktsiaemissioonidega. Kehv äritegevus, sest ettevõte müüb oma vara ja hangib raha võlausaldajatelt ja/või omanikelt, et elus püsida. 7. Ettevõte kasvab kiiresti ja raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. 8
vastu võtta piiramatult mistahes maksete sooritamisel (samas võivad olla ka mõned piirangud..nt eesti krooni ajal oli piirang, et majandustehingutes ei pea võtma vastu üle 20 metallmündi. Samas tobe piirang, sest olid ju ka 5-mündised. Piirangud on ka rikutud raha puhul. Krooni ajal loeti rikutuks seda kui rahatäht ei olnud säilinud vähemalt 51%) - Kõik ülejäänud maksevahendid on need, mis on rahast väiksema likviidsusega, kuid mida on võimalik kasutada maksevahendina. Teised maksevahendid ehk alternatiivrahad. Likviidsus – tähendab seda, kui kiiresti ja ilma erilise täiendava kuluta on võimalik mingit vara rahaks muuta. Kõige likviidsem on raha, see on mõõdupuu. Muud maksevahendid eristatakse omavahel likviidsuse alusel. Alternatiivrahad: välisvaluuta, tšekid, plastikraha (maksekaardid, kinkekaardid), sularahata ülekanded. Mündi esikülg – avers Tagakülg – revers
Samas 2010. ning 2012. aastal on näitaja hea. Kuid 2011. aastal oli näitaja 2,22, mis võis juba viidata sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt. 3.2 Likviidsuskordaja ehk happetest ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja näitab firma võimet tasuda kiireloomulisi makseid. Likviidsuskordaja puhul on käibevarast maha lahutatud väiksema likviidsusega käibevarad. Varusid ei loeta likviidseteks varadeks ja seepärast iseloomustab kiireloomulist maksevõimet paremini likviidsuskordaja, sest tootmisvarude ja valmistoodangu müük võib olla seotud raskustega eriti siis, kui puudub nõudlus toodangu järele. Mida kõrgem on likviidsuskordaja näitaja, seda kiiremini suudab ettevõte maksta oma lühiajalisi laene, tasuda õigeaegselt arveid tarnijatele, maksta õigeaegselt välja oma töötajate
maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 21
RP089 investeeringuid, kajastatakse jaotamata kasumina. Kasum küll näitab ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust kuid kasumit ei saa investeerida ega välja jagada. Rahavoogude aruanne tegemist on kõige noorema aruandega (seda enne kajastati lisades). See on ainuke aruanne, mis näitab tegelikku olukorda. Seda koostatakse kassapõhiselt. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Veel on olemas rahaekvivalendid need on lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida saab kiiresti rahaks muuta ning mille väärtuse muutumise risk on madal. Positiivseks rahavooks on raha ja selle ekvivalentide laekumine, ning negatiivseks rahavooks on nende väljamaksed. Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruandeperioodi reaalseid raha liikumisi. Aruandest on huvitatud nii investorid kui ka kreeditorid, sest ükski teine aruanne ei kajasta raha reaalset liikumist.
selle riigi valuuta väärtuse vähenemise; kui aga üldine hinnatase langeb, siis valuuta väärtus suureneb. 7. Fisheri efekt: intressimäärade erinevus Fisheri efekt seisneb selles, et inflatsioonitaseme erinevusest tulenevad ka riigiti erinevad intressimäärad. Raha liikumisel riigist riiki on jäänud piiranguid vähemaks kui neid oli eelmisel sajandil ning käesoleva sajandi alguses. Eeldades, et eri valuutades väljaantud võlainstrumendid on võrdse riski ja likviidsusega, võib järeldada, et raha liigub kiiresti just sinna riiki, kus intressimäärad on kõrgemad. 8. Intressimäärade pariteedi tingimus, kattega ja katteta arbitraaž Kaetud arbitraaz - arbitreerimise alustamisel on juba ette teada teenitav kasum. Katteta intressiarbitaaz - selline olukord, kus panus tehakse hetkekursi muutumisele investorile soodsas suunas. Erinevalt kaetud intressi-arbitraažist on see strateegia seotud
riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks.
kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks.
Jooksevkonto hoiuste selline kohtlemine lahendab põhilise probleemi, mis intressivaba pangandusega seoses inimestel esile kerkib. Selle hoiuse kategooria fondidest tehtud laenudelt ei võta pangad mingit tasu. Pangad saavad klientidelt teenustasudena sisse nõuda mõõduka summa, mis kataks raamatupidamiskirjete ja teiste lühiajaliste laenude protsessis tehtavate vältimatute toimingute kulud. Kui pankadel on peale seda, kui on arvestatud rahavahendite keskpanga nõutud kohustusliku likviidsusega, ikka veel üleliigset likviidsust võivad nad selle kategooria fonde kasutada rahaasendajates nagu riigi võlakirjades. Riigi võlakirjade intress on üliväike ning üleminek praeguselt süsteemilt intressivaba panganduse süsteemile ei too endaga kaasa tõsiseid probleeme. Hoiuste selle kategooria üleliigsest likviidsusest saab anda ka lühiajalisi pankadevahelisi laene. (Ahmad 1980:50) Intressivaba pangandusstruktuuri pildi põhjal võib selgelt näha selle majanduslikku
6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt realiseeritavad investeeringud ehk kõrge likviidsusega varad. Raha ja selle ekvivalentide laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi. Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist tulevaste ehk oodatavate rahavoogude liikumisega. Kuna rahavoogude aruanne iseloomustab tegelikku raha on huvi selle vastu mitmetel ettevõtte huvigruppidel, investorid on huvitatus
Likviidsuskordaja (QR) 1,28 1,43 1,33 Kiire maksevalmiduse kordaja (CAR) 0,87 0,15 0,53 Allikas: autorite koostatud. Ettevõtte lühiajaliste võlgnevuse katte- ja likviidsuskordaja asuvad 2009. ja 2010. aastal esimese I kvartiili ja mediaani vahel, millest järeldub, et reisibüroo Estravel AS kuulub keskmiselt halvema likviidsusega ettevõtete hulka. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid ja selle arvutusvalem on järgmine: EBIT (2.10) TIE = , I kus EBIT ärikasum (eurot), I intressikulu (eurot). 2009. aastal puudusid ettevõttel igasugused laenud, seega oli intresside kattekordaja 0. 2010. aastal võeti laenu ning intresside kattekordaja oli 4,9 ja 2011. aastal 5,5.
Rahavoogudearuande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks. Lühiajalisi, üldjuhul 3 kuud, kõrge likviidsusega investeeringuid mida on võimalik konventeerida teadaoleva rahasumma vastu ja millel puudub turuväärtuse muutuse risk. Raamatupidamise ajalugu Arvepidamine tekkis siis, kui tekkisid suuremad mahud. Tuli kirja hakata panema kes kui palju ning millal tasus. Staatiline arvepidamine tähendab lihtsalt ülesmärkimist 1. Sumerid 400 e.m.a Linnade tekkimine ja kaubavahetuse laienemine Materjalid: savi, pilliroog
o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6– 2. 23 o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks.
· Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,62. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud
· Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,62. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu
Tegemist on vanema ettevõttega, sest ta maksab tagasi pikaajalisi laene ja muub oma vara. 3) Põhitegevusest ja laenude võtmisest laekuvat raha kasutatakse laienemiseks. Võib jareldada, et see on kasvufaasis olev ettevõte, mis kasutab enda loodud ja valjapoolt tulnud raha oma kasuks ehk investeerib endasse tuleviku nimel. 4) Põhitegevusest ja investeeringute muugist laekuvat raha kasutatakse reservide suurendamiseks. Kõrge likviidsusega firma. 5) Kasutatakse oma rahareserve tootmismahu languse katmiseks ning pikaajaliste võlgade kustutamiseks. 6) Raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest korvatakse investeeringute muugi, laenude võtmise ja aktsiaemissioonidega. Kehv aritegevus, sest ettevõte muub oma vara ja hangib raha võlausaldajatelt ja/või omanikelt, et elus pusida. 7) Ettevõte kasvab kiiresti ja raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega.
Likviidsussuhtarvud o Näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks: o Lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime tase näitab mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat o Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused o Maksevõime taset hinnatakse heaks kui saadud tulemus on vahemikus 1,6–2. o Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt käibivate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud
maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20
maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20
maksumus lühiajaliste kohustuste summat. ja see arvutatakse käibevara lühiajalis e võla kattekordaja = lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. Kui maksevõime tase on madal, võib ettevõttel tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Likviidsuskordaja e happetest näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. Kõrgema likviidsusega varade summa leidmiseks on käibevarade kogusummast lahutatud varud ja ettemaksed.Likviidsuskordaja arvutatakse käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = lühiajalised kohustused 20
rahanduse vahel. 37 Rahanduses väärtusest mõeldes ei saa me enam erinevatel aegadel laekuvaid summasid lihtsalt liita. Mida pikemad on ajaperioodid, seda olulisemaks muutuvad raha ajaväärtusest tingitud erinevused. Kommertspanga finantsjuhtimine Pankade finantsjuhtimise hindamiseks peaksime teadma millest kujunevad panga tulud, kulud, varad, kohustused. I Peamine finantsseisundit kajastav dokument: Bilanss Panga varad ·Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell ·Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb
ei maksa kauba eest . Samas ettevõtte raamatupidaja andis teada et suured nõuded ja ettemaksed ostjate vastu, mis on märgatud Bilansis(vt Lisa 6), on nii suured mitte selle pärast et ostjad ei maksa, vaid et saadetud arvete tähtajad ei ole veel kätte jõudnud. Lahtudes selle näitaja analüüsist, antud aruanne autor võib pakkuda ettevõtte juhatajale korrigeerida laologistikat. Likviidsuskordaja e. maksevõime kordaja(QR) Näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat. käibevara - varud - ettemaksed likviidsus kordaja = (11) lühiajalis ed kohustused Hindamisskaala üle 0,8 - hea 0,6 - 0,8 - rahuldav alla 0,6 mitterahuldav 29 Joonis 3 OÜ Abilis maksevõime kordaja
– finantseerimistegevuse rahavood Rahavoogudearuande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks. Lühiajalisi, üldjuhul 3 kuud, kõrge likviidsusega investeeringuid mida on võimalik konventeerida teadaoleva rahasumma vastu ja millel puudub turuväärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruannet on võimalik koostada kahe meetodi alusel 1. otsemeetod – otsemeetodiga koostatud rahavoogude aruanne koostatakse kassapõhiselt. Kassapõhine koostamine tähendab raha laekumiste ja väljamaksete esitamist, põhitegevuse investeerimis- ja finantseerimistegevuste lõikes a
10. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kolme osa kokkuvõte peab võrduma raha ja raha ekvivalentide (lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida raha vastu) jäägi muutumisega aruandeaastal. Rahavoogude aruanne on kassapõhine, ta võtab kokku aruandeaasta need majandustehingud, mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku, jättes kõrvale kasumi arvutamise ning tulude ja kulude vastavuse printsiibi. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast. Rahavoogude aruandes
pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski vähenemist, kuid samas vähendab see ka tema rentaablust. Järelikult pole ettevõtte liigne likviidsus hea (Van Horne 1995, lk 359, 760). Maksevõimet võib samastada likviidsusega siis, kui likviidsust mõistetakse, kui maksekohustuste tähtaegse tasumise võimet. Kui likviidsust defineeritakse, kui ettevõtte varade omadust transformeeruda maksevahenditeks, ei saa likviidsust otseselt samastada maksevõime mõistega, kuid see on maksevõimega tihedalt seotud, sel juhul on likviidsus maksevõimet iseloomustav suurus (Järve, Kastan 1998, lk 85-86). Maksevõimet saab käsitleda lühi ja pikaajalisena. Lühiajalise maksevõime all mõeldakse
majandustehingutest tulenevaid raha tegelikke sissetulekuid ja väljaminekuid. Rahavood koostatakse kassapõhisena, mitte tekkepõhisena, nagu bilanss ja kasumiaruanne. Rahavoogude aruanne peaks andma ülevaate sellest, kust pärinevad organisatsiooni rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab s t ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides). Rahavood e rahakäibearuanne koosneb: rahavood põhitegevusest (äritegevusest); rahavood investeerimistegevusest; rahavood finantseerimistegevusest. Põhitegevus (äritegevus) ettevõtte põhilisest tegevusest saadud tulu, mis ei kuulu
annaabi.ee 
