[email protected] esindaja: Margo Luberg esinduse alus: seadus ______________________________________________________________________________ 1. Liisinguese Liisinguesemeks on kontorimööbel liisingulepingu lisaks olevates Vara üleandmise-vastuvõtu aktides esitatud koguses, komplektsuses ja hinnaga. 2. Krediidilimiit 2.1 Liisingulepingu krediidilimiit on 300 000 krooni. Krediidilimiidi kasutussevõtmise lõpptähtaeg on 31.08.2008. 2.2 Krediidilimiit on rahasumma, mille ulatuses liisinguandja omandab liisinguvõtja määratud liisingueseme. 3. Liisinguperiood Liisingueseme liisinguperioodi kestvus: 36 kuud ja Üleandmise periood. Liisinguperioodi algus sõltub Liisingueseme üleandmise ajahetkest alljärgnevalt: 1) akteerimiskuupäev 01.09.2007-30.11.2007 Liisinguperiood algab 01.01.2008. 2) akteerimiskuupäev 01.12.2007-29.02.2008 Liisinguperiood algab 01.04.2008. 3) akteerimiskuupäev 01.03.2008-31.05.2008 Liisinguperiood algab 01.07
Liising Olemus ja eripära Liising on leping, millega liisinguandja ehk redileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks. Liisinguperioodil jääb vara omanikuks liisinguandja. Liisinguvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib liisinguandjale täielikult vara seotusmaksumuse või ostab selle vastavalt jääkväärtusele välja. Liisitakse erinevat vallas- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja tehnikat. Autoliisingu tingimuste võrdlus Swedba LHV Coop nk pank Liisingus Alates Alates Alates umma 5000 5000 5000
kasutamise kaudu ese ära tarvitada. Liisingulepingu regulatsiooni aluseks on võetud UNIDROIT 1988. a. konventsioon finantsliisingu kohta, samuti vastavad sätted Vene uues tsiviilseadustikus, Tšehhi kaubandusseadustikus ning Quebec'i tsiviilkoodeksis. Liisingulepingu olemus Liisinguleping on oma olemuselt kasutusleping, mille alusel annab üks isik teisele isikule kasutada eseme ja teine isik kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 361 kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on segaleping, kuna liisinguleping omab endas nii müügilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu), esindusõiguse iseloomu. 1
(VÕS § 350 lg 2) 4) Põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rendileandjal on oma rendilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus rentniku poolt kinnisasjale või ettevõttesse toodud asjadele ning rendilepingu eseme viljadele (nt metsasaadused, rentniku soetatud tehnika) (VÕS § 351). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 9/ 9 Liising VÕS § 361- Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (VÕS § 362): · tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui eset ei anta üle tähtaegselt liisinguandjast tulenevatel asjaoludel - liisinguvõtjal õigus lepingust taganeda.
Finantsterminina mõistetakse liisingu all liisingufirma poolt vallasasjade või kinnisasjade rentimist, kus rendiobjekti omandiõigus on liisingufirmal ning valdus- ja kasutusõigus rentnikul. Peaaegu igasugust vara, mida saab osta saab ka liisida. Ettevõtted liisivad mitmesugust vara nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Näiteks nagu seadmed ja masinad. Liisinguid ei anna ainult liisingufirmad vaid ka pangad. Igal liisingu tehingul on kaks osapoolt  liisinguandja ja liisinguvõtja. Liisinguandja on vara omanik ja liisinguvõtja on vara kasutaja. Liisitud vara tuleb tavaliselt ka kindlustada. Liisinguvõtja peab tegema ka omafinantseeringu, see on mingi protsent vara maksumusest. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma liisingu eseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingu eseme valduse üleandmise ja mitte
Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. 11. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja
näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest Kasutusrent on liisingutüüp, mille puhul ostab liisinguandja kliendi poolt valitud auto ning annab selle talle liisingperioodiks kasutada. Klient ei soovi saada sõidukiomanikuks. Kapitalirent on liisingutüüp, mille puhul saab klient liisinguperioodi lõppedes sõiduki omanikuks lisakuludeta. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on
2.2.2. Rendileping Käesoleva lepinguga kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest renti (VÕS § 339). Rendileping on iseloomult sarnane üürilepinguga: rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 2.2.3. Liisinguleping Antud lepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (VÕS § 361). 9 Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Enamasti ei vastuta liisinguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, v
Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus
Ettevõtte rahandus Kordamisteemad 1. Mis on rahandus? Rahandus on raharessursside juhtimine. 2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3. Millised on ettevõtlusega alustamise probleemid? Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõp...
üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21. peatükk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat. Tasuta kasutamise lepingu järgi tekib ühel isikul eseme kasutamise õigus ning teisel isikul eseme kasutamise võimaldamise kohustus.
E soovitas osaühingut V, mis tootis trükipresse. P valis V juures endale ühe masina välja ja sõlmis E-ga liisingulepingu. E ostis V-lt nimetatud masina ja tasus V-le ostuhinna korraldusega masin P-le välja anda. Kas E saab masina väljaandmisel selle omanikuks? Jah, ostu-müügilepingu alusel, mile E ja V omavahel sõlmisid, sai E asja uueks omanikuks. Kuna P ja E sõlmisid omavahel liisingulepingu, siis on P vaid asja valdaja, kuid omanik on ikkagi E. VÕS § 362 lg 1 Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. 39) V oli antiigihuvilise E-ga ärisuhtes, saates E-le aeg-ajalt antiikesemeid, raamatute esmaväljaandeid, vanu postmarke jms tutvumiseks. E sai V-lt XVII saj. pärineva kästitsimaalitud serviisi hinnaga 18 500 krooni. E kirjutas V-le, et soovib 16 000 krooni eest serviisi ära osta
on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. Hüpoteeklaenuks nimetatakse laenu, mille tagatiseks on kinnisvara. Pikaajaliste laenude erivormiks on sündikaatlaen - mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. Liising on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb
24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab liisinguperioodi lõpus valikuvõimaluse - kas osta sõiduk liisingust välja (liisinguvõtjal on alati eelisostuõigus) või tagastada see lepingus näidatud tagasiostjale. 26)Arvestusliikide omavaheline seos
(arvestatakse normaalset kulumisastet) koos kõigi päraldistega; 3. rendile võib anda ainult asendamatuid ja äratarvitamatuid asju; 4. alati tasuline leping (tasuta vara kasutamise leping on eraldi reguleeritud); 5. alati kahekülgne leping; 6. konsensuaalne leping, pärast kokkuleppe saavutamist on rentnikul õigus nõuda vara rendileandmist. Liisinguleping. Rendilepingu alaliigiks on tänapäeval populaarne liisingleping.Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha
antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring  on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted) 68 Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingutehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all-liike. 20. 69 Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist.
*tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. *töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma *töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liigid:* kapitalirendi tüüpi – liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale *kasutusrendi tüüpi – liisinguvõtjal puudub kohustus liisingueseme omandamiseks 12. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale)
Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine.
Lepingu ülesütlemine – Lepingu lõpetamine (tühistamine) mingi ettenähtamatu asjaolu tõttu, mis teeb selle täitmise võimatuks või ebaseaduslikuks. Liigpakkumine – Turuseisund, kus pakkumine ületab märgatavalt nõudmist. Liising – Tehing, mille korral liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja, küsides selle eest intressi. Liisinguleping – Leping, milles liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse ning liisinguvõtja kohustub maksma kasutatava eseme eest tasu. Linkpiduriefekt – Nähtus, et üldnõudluse kasvades hinnad tõusevad, ent üldnõudluse vähenedes ei lange, vaid jäävad endiseks. Likviidsus – Likviidsus näitab, missuguse ajaga ja kui kergelt on võimalik varasid muuta sularahaks
2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. RENDILEPING Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). LIISINGULEPING Liisingulepingu mõiste. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
VÕS § 292. Kõrvalkulud (1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. (2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (www.riigiteataja.ee VÕS) 159. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja Âvõtja kohustused? · VÕS § 361. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. · VÕS § 362. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud. (KMS § 31 lg 6) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna. (KMS § 31 lg 7) Liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna. Sätet ei kohaldata, kui: (KMS § 31 lg 71) - liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või (KMS § 31 lg 71 p 1) 1 - liisinguandja osutab remondi- ja hooldusteenust. (KMS § 31 lg 7 p 2)
28. KASUTUSLEPINGUD Üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on · Mittenormatiivne õigusakt: kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja subjektile või määratletud subjektide ringile kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades kasutamise eest tasu
maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 52. Lepingud (liisingulepingu mõiste). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 53. Lepingud (laen ja krediit, nende eristamine). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
211. Mis on üüri ja kõrvalkulud? Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. 212. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused? Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused:  Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
Faktooring sobib ettevõtetele, kus: 1. Ostjale tellimused kasvavad ja üha enam nõutakse maksetähtaega 2. Maksetähtaja tõttu on kasvuks vajaminev raha kinni laekumata arvetes 3. Sobivate tagatiste puudumine 4. Maksufaktooring  hulgikaubandusfirmadel käibemaksu tagastamiseks. Käibemaksu saab faktooringufirmast ennem tagasi, hiljem maksuamet tagastab käibemaksu faktooringufirmale. Liisingleping Liisinglepinguga kohustib liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme(liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise ees. Liising  ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus
jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
999 Tallinn, edaspidi nimetatud "liisinguandja), juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 10000000002, asukohaga Tartu mnt.888 Tallinn, edaspidi nimetatud "liisinguvõtja", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt (müüja nimetus, registrikood, asukoht) .............................sõiduato (mark, mudel, tehasetähis)............................................maksumusega............................... krooni, millele lisandub käibemaks. 2. Lepingu jõustumine, kehtivus. Maksed 2.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist ja kehtib kuni "....".................... .a. 2.2
lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa. Lepingu perioodi lõpuks tuleb tasuda lepinguobjekti väärtus ja omandiõigus läheb üle liisijale. Tooteliising, kus toote valmistaja või müüja on ise liisinguandja ja kaudseliisingu korral kasutatakse mingit vahendusfirmat. Positiivse liisingu tunnused: 1) Liisinguvõtja maksevõime ei nõrgene, sest ta saab hankida vajaliku toote, kui seda vajatakse, mitte siis kui ta on suutunud selleks raha koguda; 2) Liisingu puhul ei pea ettevõtte oma kapitali siduma seega on kapitali tase stabiilsem ning ettevõte saab vaba raha rakendada muus majandustegevuses;
Ideaalne tagatis: · kindlaksmääratav ja stabiilse väärtusega  suhteliselt homogeenne, ei ole kellegi vahel jagatud, hind väga ei muutu · kergesti realiseeritav · kontrollitav  iga hetk saab pank vaadata, et tagatis on alles · suurema väärtusega kui laenusumma  ületab tavaliselt laenusumma 1/3 võrra · selline, mis annab pangale eelisnõude õiguse  nt kinnistu tagatiseks hüpoteegi seadmine. 26. Liisingfinantseerimine Liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest. Liising  ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus
eest tasu. // Üüri ja rendilepingut eristab asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür  Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud  Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud. Mis on liisinguleping ja millised on liisinguandja ja Âvõtja kohustused? Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu. // Üüri- ja rendilepingut eristab asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür – Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud – Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud. Mis on liisinguleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused? Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142
liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu, vastutab rendiobjekti kindlustuse, maksude ja korrashoiu eest ning saab liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist - Liisinguandja vastutab rohkem ja leping on katkestatav. - Sooritades tehingu kasutusrendi vormis on võimalik muuta kohustis bilansiväliseks. 25. Nimetage vähemalt 2 liisingu kasutamisega kaasnevat probleemi. Liisingu puudused: • Vara jääkväärtusest tulenevad kohustised jäävad üldjuhul liisinguvõtja kanda. • Liisitud vara ei saa kasutada muude kohustiste tagatisena. • Mõningatel juhtudel võib liisingmaksete praegune väärtus olla kõrgem kui ostuhind.
Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatd eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti
üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi
(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Oma iseloomult on sarnane üürilepingule. Nende eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal on õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 3. Liisinguleping. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kohustusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Üldjuhul ei vastuta liisnguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud kui:
õigus selle viljadele või mitte, rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 158. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür on ruumide kasutamise õiguse eest maksmine, kõrvalkulud on hooldusteenuste-, kütte-, side-, elektri- teiste kommunaalteenuste jms. kulud). Kõrvalkulude summa määramise aluseks on nimetatud kõrvalkulude arved. 159. liisingulepingu mõiste. Liisinguandja- ja võtja kohustused Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisingu võtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueseme sellisena,
õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. [RT I 2008, 59, 330  jõust 1.01.2009] (2) Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. 5. Liisinguandja S on liisinud metsaveotraktori OÜ-le A. Liisingulepingust tulenevaid kohustusi on käendanud A juhatuse liikmed B ja C. A ei suuda liisingulepingust tulenevaid kohustusi täita ning S lõpetab lepingu ja traktor tagastatakse. S realiseerib traktori, kuid nn jääkvõla ulatuses (120 000 krooni) esitab hagi selle summa solidaarselt väljamõistmiseks A-lt, B-lt ja C-lt. Ainsana vastab hagile B, kes vastustab nõutud summat ja leiab, et see on arvestatud ebaõigesti ja nõue on alusetu
reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
-üürileping- üürilenadja kohustub andma üürinikule kasutamiseks ajsa ja üürinik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline). -rendileping- rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja. Rentnik peab maksma selle eest tasu -liisinguleping- liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma selle kasutamise eest tasu. -litsentsileping- litsentsiandjaannab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses , territooriumil, saaja peab maksma selle eest tasu -frantsiisileping- frantsiisiandja kphustub andma võtjale õiguse kasutada f-võtja majandus- või kutsetegevuses f-andjale
laenu). Liisinguvõtja ei tasunud makseid. Kostja on käendajana võlgnevuses. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  VÕS § 42 lg 1 tüüptingimus on ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses  VÕS § 367 Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. RK:“ tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tasuta kasutamise lepinguga kohustub uks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) ule eseme tasuta kasutamiseks. Litsentsilepinguga annab uks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud muujalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Frantsiisilepinguga kohustub uks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus; 8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon (VÕS § 233). Kui krediidiandja võõrandab asju või osutab teenuseid üksnes osamaksete eest, ei ole netohinna ja krediidi kulukuse määra märkimine vajalik (405 lg 2) Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab. Krediidi kulukuse määr Krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul (406 lg 1) 31 Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust
Liisingut kasutatakse seadmete hankeks tootmisettevõtetes ning auto, mootorratta, veesõiduki, elamispinna hankimiseks. Tuleb rõhutada, et liisingusaaja ei saa liisitava objekti omanikuks. Omanikuks on liisingufirma, mis ostab liisitava objekti selle tootjalt või omanikult välja ning annab liisinguvõtjale õiguse hallata ja kasutada seda objekti lepingus fikseeritud ajavahemiku jooksul kindlate ajavahemike tagant laekuvate maksete eest. Liisingu puhul peavad laenumaksed katma kõik liisinguandja kulud ning andma veel täiendavat tulu. Võlgnevus liisingulepingu järgi kustutatakse järgmist liiki maksetega: - avanss (payment in advance), st makstakse lepingu algul kohe teatav summa liisitava objekti väärtusest, - perioodilised liisingu maksed (periodic leasing payments) (kas perioodi lõpul või algul), - väljaostu summa (redemption sum). Avanss ja väljaostu summa ei ole liisingu kohustuslikud elemendid. Tavaliselt kaetakse
on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi
Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. c. Kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4) Kinkeleping Kasutuslepingud 1) Üürileping 2) Rendileping 3) Liisinguleping. Liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja käsutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 4) Litsentileping. Litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulpeitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. 5) Frantsiisileping
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
