Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liising (0)

1 Hindamata
Punktid
Li sing
Olemus ja eripära

Li sing on leping, mil ega li singuandja ehk redileandja ostab li singuvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib sel e li singuvõtjale 
kokkulepitud ajaks ehk li singuperioodiks.

Li singuperioodil jääb vara omanikuks li singuandja.

Li singuvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib li singuandjale täielikult vara seotusmaksumuse või ostab sel e vastavalt 
jääkväärtusele välja.

Li sitakse erinevat val as- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja  tehnikat .
Autoliisingu tingimuste võrdlus
Swedba
LHV
Coop  
nk
pank
Liisingus
Alates 
Alates 
Alates 
umma
5000 
5000 
5000 
eurost
eurost        
eurost        
( ilma 
                  
                  
käibemaks
      ( ilma 
  (sh 
uta)
käibemaks
käibemaks 
uta)
Intressi
1% 
Liisingu  
Intressimä
määr
lepingu 
intressimä
är on 
jäägist, 
är on 
inviduaaln
vähemalt 
seotud 
e ja seotud 
65 eurot
pankadeva
6 kuu 
helise  
euriboriga
intressimä
äraga 
euribor
Võimalik 
on valida 3 
või 6 kuu 
tagant 
muutuv 
euribor. 
Euribori 
väärtusele 
lisandub 
intressimar
ginaal.Intr
essimargin
aal võtab 
arvesse 
maksevõi
met, 
valitud 
auto 
vanust  ja 
likviidsust.
Sissema
alates 10 
 alates 10 
Alates 
kse
% sõiduki 
% sõiduki 
10% 
hinnast
hinnast
sõiduki 
hinnast
Liisingu 
kuni 7 
kuni 7 
kuni 6 
periood
aastat
aastat
aastat
Kindlust
kasko- ja 
kasko- ja 
kaskokindl
us
liikluskindl
liikluskindl
ustus on 
ustus 
ustus 
kohustusli
k kogu 
liisinguperi
oodi
Lepingut
Lepingutas
Personaal
1 % 
asu
u 1,5% 
ne liisingu 
seotusmak
seotusmak
pakkumine
sumustest, 
sumusest, 

min 180 
min 100 
standardhi
eurot
euro
nd on 225 
eurot
Liisinguga kaasnevad kulud

Lepingutasu. Autoliisingu vormistamisel  tuleb maksta lepingutasu, mis on määratud protsendina liisingusummast või on fikseeritud summa.

Kindlustus. Sõidukile tuleb  vormistada  lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kaskokindlustus. Liisinguandja võib pakkuda võimalust tasuda 
kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse eest koos igakuise liisingmaksega.
Soovitused laenajale

Arvuta, kui kal ist autot saad lubada (  Kasutage  autoli singu kalkulaatorit, et leida enda võimalustele sobiv hinnaklass. Li singu taotlemine ei 
ole mõttekas autole, mil e igakuist li singumakset te tasuda ei suuda.)

Valige li singu tingimustele vastav auto 

Valige välja konkreetne auto ( Mitme kaalumisel oleva autovariandi li singu küsimise puhul  võite  anda li singutaotluse menetlejale 
valesignaali, justkui te pole lõplikuks ostuotsuseks veel valmis ja et teil ei ole taotlemisega ki ret. )

Pangaga suhtlemisel  olge  avatud ja aus 
Rühma hinnang
Auto liisimine on hea otsus, sest: 

liisingu lõpul saad auto endale

Liisinguga sõiduki kindlustus on enamasti  soodsam  kui erasõidukil, kuna liisingufirmadel on koostöölepingud paljude kindlustusseltsidega

Keskmine esialgne maksumus (10%-20% koguväärtusest)

Document Outline

  • Slide 1
  • Olemus ja eripära
  • Autoliisingu tingimuste võrdlus
  • Liisinguga kaasnevad kulud
  • Soovitused laenajale
  • Rühma hinnang
Liising #1 Liising #2 Liising #3 Liising #4 Liising #5 Liising #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Sooberg Õppematerjali autor
Power point esitlus liisingu teema kohta.

Sarnased õppematerjalid

FINANTSMATEMAATIKA
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

Majandus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun