Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse(või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused- kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo
Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Lichentstein, Holland ning Belgia Rahaühik: Euro (15,64 EEK) 2 Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16 3 Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes
Koostas: Kätlin Tops Juhendas : õp. Lembit Alamets VanaVarinurme 2012 Riigiorganid Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina. Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. 14.
wordpress.com/austria/ Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast Rahvusnõukogust ja Liidukantsleri määrab Liidunõukogust riigipea Liidunõukogu koosneb liidumaade maapäevade valitud saadikuist Ajalugu Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist Iseseisvaks sai 10 sajandil Liitus Euroopa liiduga 1995 aastal 1918 kuulutati Austria vabariigiks Valitsejaid Marie Theresia 17401780 Joseph II 17801790 Leopold II 17901792 Franz II 17921835 Ferdinand I 18351848 Franz Joseph 18481916 Karl I 19161918 Kantslerid
ummikseise. Kuid tegelikult poliitika radikaliseerumisele ja lõpuks poliitiliseks vahendiks Hitleri jaoks, kes hakkab tühistama Weimari riigi seaduseid. Liidumaad kaotavad monarhistliku olemuse (piirkondlik separatism, sh. Hitleri juhitud Müncheni putš 1923). Saksamaa kui unitaarne riik. Ametist kõrvaldatakse väiksemate Saksa riikide monarhistlikud valitsejad. Luuakse liidumaade administratsioonid. Algavad Liidumaade parlamentide loomise aeg. Weimari Vabariigi parteiline süsteem Parteiline süsteem hakkab sarnanema Prantsusmaa ja Inglismaaga; suur killustatus, eriti liberaalide, konservatiivide. Saksamaa on hea näide, kuidas toimub kiire radikaliseerumine. 1930ndatest on Riigipäev halvatud- kommunistide ja natside koostöö. Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid), - Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), - Tsentrum (katoliiklik),
jaekaubandusse. Eestist Saksamaale tehtud investeeringud moodustasid 31.12.2016. a seisuga 69,1 mln EUR (1,1% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, töötlevasse tööstusse, ehitusse ning hulgi- ja jaekaubandusse (Välisministeerium, 2017). 1.3 Valimised Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik. Riigipea on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu, mis koosneb Liidupäeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel
konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega liidumaad kannavad osa ressursse üle vaesematele liidumaadele. 2) Ameerika Ühendriikide maksusüsteem on samuti mitmetasandiline, kuid erineb osariigiti üsna palju. Üldiselt kehtib USA-s 11(!)-astmeline tulumaksusüsteem, mis on küllaltki keeruline ning raskesti haaratav, palju on arutatud selle lihtsustamist. Mõlemas riigis kehtib astmeline tulumaksusüsteem, mille väljatöötamisel on lähtutud ideest, et suurema sissetulekuga kodaniku suurem
Saksamaa jagati NSV Liidu, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. • Ida-Saksamaa aladel, mis kuulus NSV Liidu okupatsiooni alla kehtestati totalitaarne riigikord ja moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik. Lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. • 1945 – Berliini 4 riigi deklaratsioon • 1947 – Bizonia USA ja SB sektoris • 1948.a. toimusid vabad valimised ja valitud liidumaade esindusorganid algatasid uue põhiseaduse väljatöötamise. • 23.05. 1949 - Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse väljakuulutamine Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, Saksa LV kantsleriks sai Konrad Adenauer (kantsleriks1949- 1963) • 1949 okt. – Saksa DV Sotsiaalne turumajandus • Kristlik-demokraatlik valitsus asus teostama radikaalselt
seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria , Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt: 65 kohta Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPÖ) 52 kohta Austria Vabadusparteile (FPÖ) 52 kohta Austria Rahvusparteile (ÖVP)
"2 Pärast Teist maailmasõda Saksamaale saabunud Türgist pärit võõrtöölised tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 1.2 Poliitiline süsteem Saksa poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia. Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 2004. aastast Horst Köhler), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. 2 et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa (19.02.2009) 6 ,,Presidendi täidesaatev võim on piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina."3
lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Innsbruckis on toimund taliolümpiamängud. Tervishoidu juhib üleriigiline tervishoiu- ja keskkonnakaitseministeerium, ravi, profülaktikat ning sanitaarjärelvalvet korraldavad liidumaade valitsused. Suurtes asulates on laste ja rasedate nõuandlaid, tuberkuloosidispansereid, mille ülesandeks on haiguste diagnoosimine. Esimesed koolid asutati 8.saj. Üldhariduskool jaguneb rahvakeskkooliks. Põhikoolis on kaks haru: üks haru võimaldab edasi õppida keskkooli ülemastmes, teise haru lõpetanu võib õpinguid jätkata ainult kutsekoolis. Keskkool jaguneb klassikaliseks gümnaasiumiks, reaalgümnaasiumiks ning tütarlaste reaalgümnaasiumiks
Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub
valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933 - 34 · Tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. · Valitsusele erakorralised volitused: jõustada seadusi, ratifitseerida välislepinguid Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed · Juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. · Ametnikkonnas puhastus vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud. · Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine · Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Valmistumine sõjaks: · Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) · Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd.
Näiteks valivad USA kodanikud Kongressi Senatisse igast osariigist kaks senaatorit. Regionaalseid huve esindavad ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka sellest, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta tagant ümber 1/3 senaatoriteist, Saksamaa Liidunõukogu koosseis muutub pidevalt seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuse vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõtet dikteerib üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti ülemkoda kui valdavalt sümboolne võim peab andma oma heakskiidu alamkojas vastu võetud õigusaktidele, kuid tema pädevusse ei kuulu finantsküsimused. Regionaalsed ülemkojad tegelevad vahetult piirkondi puudutava seadusandlusega. USA Senat kinnitab ka presidendi nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud
kirikute vaheline koostöö. Kahe maa vaheliste suhete arengule aitavad kaasa ka nii kontaktid eraisikute vahel kui omavalitsuste vaheline suhtlus. Majandus Saatkonna majandusosakond toetab, edendab ja hoiab Eesti ja Saksamaa vahelisi majandusalaseid kontakte olles tihedas koostöös Balti-Saksa Kaubanduskojaga ja teiste Saksa välismajandusinstitutsioonidega ning Saksa ettevõtjatega Eestis. Niipalju kui võimalik, toetab saatkond Eestis asuvate Saksa liidumaade esinduste ja Saksa ettevõtjate tööd, vahendates poliitilisi kontakte Press ja avalikud suhted Pressi ja avalike suhete osakonna ülesandeks on Saksamaa aktuaalsete sündmuste vahendamine ning kontaktide loomine ja hoidmine nii eesti kui saksa meediaga. Vastame ajakirjanike küsimustele, jagame meediaesindajatele taustainformatsiooni, vahendame intervjuusoove nii suursaadikule kui ka siin visiidil viibivatele Saksa riigitegelastele, korraldame pressikonverentse, avaldame
samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005) Saksa kohtusüsteem Saksamaa Liitvabariigi föderaalse ülesehituse tõttu on ka Saksamaa kohtusüsteem föderaalse ülesehitusega. Õigusemõistmine toimub nii liidu kohtutes kui ka 16 liidumaa (Länder) kohtutes. Suurema osa tööst teevad kohtumõistmisel liidumaade kohtud. Saksamaa kohtusüsteem on jaotatud viieks sõltumatuks eriharuks või kohtupädevuseks: üldkohtupädevus; töövaldkonna kohtupädevus; üldise haldusvaldkonna kohtupädevus; maksuvaldkonna kohtupädevus; sotsiaalvaldkonna kohtupädevus. Lisaks nimetatud kohtupädevuse eriharudele on konstitutsioonilistes küsimustes kohtupädevus liidu konstitutsioonikohtul ja liidumaade konstitutsioonikohtutel.
päritud või omandatud tiitliga. UK parlamendi Lordide kojas 1200 aadlitiiti kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat. Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu
b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil – ja kriminaalasjad), halduskohtutel, töökohtutel, maksukohtutel, sotsiaalkohtutel, Liidu ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Laialdane kaasistujate kasutamine – Sm-l osalevad
b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtutel, töökohtutel, maksukohtutel, sotsiaalkohtutel, Liidu ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Laialdane kaasistujate kasutamine Sm-l osalevad
Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. Saksamaa Novembrirevolutsiooni tagajärjel kokkuvarisenud senise poliitilise süsteemi asemele asuti uut demokraatlikku riigikorraldust looma. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68- 10 liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid
novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu /Bundesrat/, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast
Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava põhiseaduse väljatöötamise; põhiseadus jõustus 1949a. Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud dem. , kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. olukord äärmiselt raske: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Okupats. võimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik-dem. valitsus radikaalset maj.reformi, sots. turumaj. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea maj
Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks? Majanduslikud: majanduskriis Saksamaal. Poliitilised: lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Võimu kehtestamine: keelustati komparteid. Valitsusele anti erakorralised volitused- Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed. Juudivastased rassiseadused. Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine. Haakristidega lipu kuulutamine riigilipuks. 1934 ühitas Hitler kantsleri ja praesidendi ameti. Loodi salapolitsei Gestapo- poliitiline meelsuskontroll. Natslik tervitus, ,,Mein Kampfi" hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu. Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine (Remarque, Spionaza, Marx, Mann). Hitlerjugend. Majanduspoliitika: streikide, ametiühingute
Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Saksamaa on ADB,AfDB, Arctic Council,Australia Group, BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, CERN, EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G-20, G-5, G-7, G-8, G-10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NATO, NEA, NSG, OAS , OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, Schengen Convention, SECI, ÜRO, UNCTAD, UNESCO, UNHCR,
Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 23%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50
kooseksiteerima või teineteisest sõltuma. Kujuneb välja olukord, kus parlament muutub täidesaatvastvõimust vägagi sõltumatuks. Sakslaste ette esmakordselt asetuvad parlamendivalimised kui äärmiselt oluline riigisisene toiming. Weimari vabariigist hakatakse rääkima kui parteide vabariigist, kus parteid muutuvad ülimuslikuks võrreldes täidesaatva võimuga. Weimari vabariigis ka põhiseause kaudu ürit vastuastuda liidumaade iseseisvusele. Tulemus ei ole eduakas pikemas perspektiivis, liidumaade autonoomiat ei viida piisavalt jõuliselt läbi , et erinevused niivõrd palju muutuksid. Liidumaade ideestik elab üle ka Natsi-Saksamaa ja tõuseb uuesti tugevalt päevakorda peale IIMS . Weimari vabariik situatsioon saksa ajaloos, kus pol elu tuumik kandub Riigipäeva ja seal esinevale omavahelisele võitlusele. Uus ja väga moodne uue ajastu nähtus toob Weimari PS sisse Rahvahääletuse. Võimaluse
2001- 06 oli inflatsioon keskmiselt vaid 1,6% aastas. Viimastel aastatel on Saksamaa majandust tabanud seisak. SKT aastakasv oli 2001- 05 keskmiselt vaid 0,6% . Avaliku sektori kulutuste kiire kasv on põhjustanud eelarve puudujäägi ja riigivõla suurenemise. Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.- 03.a. 126 mrd. Eurot), viimastel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006). Viis suurimat panka (valdavad 18% pankade koguvarast) on Deutsche Bank AG, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG, Commerzbank AG, Deutsche Postbank AG ja Dresdner Bank AG. Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL
Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on valdavalt majanduslikult hästi arenenud ja tugeva tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Frankfurt on eelkõige tuntud kui finantskeskus. Ka sadamalinn Hamburg koos ümbruskonnaga Põhja-Saksamaal kuulub majanduslikult heal järjel olevate regioonide hulka. Majanduslikult nõrgad regioonid asuvad eelkõige Saksamaa uute liidumaade põhja- ja idaosas. Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis
kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks. 3) Missuguseks riigiks kujunes SLV, kuidas korraldati selle valitsemine? SLV kujunes parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Kõrgeimaks föderaalvõimuorganiks sai parlament, mis koosneb kahest kojast: Liidupäev e Bundestag valiti üldvalimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel; Liidunõukogu e Bundesrati liikmeid valisid liidumaade maapäevad ning kõik liidumaad olid võrdselt esindatud. Valitsus eesotsas liidukantsleriga toetus Bundestagi enamusele. 4) Mida kujutab endast Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, VMN ja VLO? Marshalli plaan nägi ette 13 miljr dollari eraldamist Euroopa majanduse taastamiseks Trumani doktriin nägi ette kommunismi pealetungi peatamise NATO 1949
ei suuda meie kombeid ja tavasi omaks võtta. Seejärel hakkavad nad oma kultuuri n-ö peale suruma, mis põhjustab jällegi lahkhelisi. Liikmesriigina peab Eesti ka paljude muude oludega leppima. Näiteks osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste Euroopa Liidu liikmetega ning kui Eesti soovib, et teised liidu riigid arvestaksid meie huve ja toetaksid meie olulisi algatusi, siis peab tegema ka Eesti järeleandmisi teiste liidumaade kasuks. Samuti tuleb Eesti elanikel arvestada Euroopa Liidu õigusakte, mis kaubandustõkete kaotamiseks ja tarbijate kaitseks on sätestatud. Riik on teinud läbi mitmeid muudatusi ning seda tuleb teha ka tulevikus. Mitmes valdkonnas on ahenenud Eesti valikuvõimalused. Näiteks ei mõjuta Euroopa Liit seda, milline maksukoormus on Eestis, kuid kütusele, alkoholile ja tubakale tuleb seoses nende kaupade vaba liikumisele kehtestada viimase kehtestatud aktsiisi alammäärad
o Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel o Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: Seisuslik: Inglismaa Lordide koda Regionaalne: Ülemkoja moodustamise võivad tingida ka kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus vajadus esindada regionaalseid huve (Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu, USA Senat) · Delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ameti alusel Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa · Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile USA, Itaalia, Jaapan · Riigikogu valimine: o Valitakse 101 liiget, 4 aastaks o Liikmeks saab kandideerida ainult Eesti kodanik, kes on vähemalt 21 aastat vana o Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased
Uus poliitiline süsteem osutuski ebakindlaks: 12 a jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. P's said võimule tsentristlikud erakonnad, kes ei suutnud riiki tõhusalt juhtida. Saksamaa Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL'i, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. NSVL'i tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue põhiseaduse, mis jõustus 1949 a. järgnenud Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer . Majanduslik olukord oli väga raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all, selle eestvedajaks oli Ludwig Erhard. Valitsus
Suurbritannias kujutab endast ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatut tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust? *Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS) *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA) Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks. *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud. *Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
Liitvabariik. Uus põhiseadus rõhutas rohkem inimõigusi ning võimude lahusust (et välistada Ermächtigungsgesetzi võimalikkust tulevikus). Põhiseaduse järgi valitakse Saksamaa parlament (Bundestag, 614-kohaline) neljaks aastaks (välja arvatud siis, kui kantsleri soovil president kuulutab välja erakorralised valimised). Bundestagi kõrval on ka nö. parlamendi ülemkoda (Bundesrat, 69-kohaline), mis valitakse liidumaade (Bundesländer) esindajatest. Saksamaa riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kes valitakse viieks aastaks selleks kokkutuleva valimiskogu (Bundesversammlung10) poolt. Bundespräsident nimetab valitsusjuhi (Bundeskanzler) kandidaadi, üldjuhul valimistel võitnud partei juhi. Kantsler paneb siis kokku oma valitsuse (Bundesregierung), kuhu kuuluvad peale tema 15 ministrit. 9 NATOga pole Austria liitunud tänapäevani, Euroopa Liitu astuti 1995 10
Seni riiki juhtinud parteidel ei olnud enam rahva enamustoetust ja Hitleri NSDAP oli lõplikult muutunud võimuteguriks riigis. Hitler saab Riigikantsleriks Pärast vabatahtlikku loobumist Austria kodakondsusest 1925. aastal oli Hitler kodakondsusetu. Seoses Hitleri riiginõunikuks võtmisega Braunschweigi Maakultuuri- ja Mõõtmisametis 1932. aastal sai ta saksa kodakondsuse. Sellise olukorra vastu anti 30. jaanuaril 1934 välja Seadus Riigi taas ülesehitamise kohta, mis kaotas liidumaade eriõigused, sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta. Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30
Otseselt valitav, õigus nimetada ametisse riigikantsler, kes allub presidendile, ent presidendi surma korral läheb võim üle riigikantslerile (vt Hitler 1933) ja õigus kuulutada riigis välja erakorraline seisukord. Parlamentaarse institutsiooni e riigipäeva reformimine ja tähtsuse tõstmine (kui Saksa parteide kättemaks keisririigile). Õigus seaduseid tõstatada, blokeerida, avaldada riigikantslerile umbusaldust jne. Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon). Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina). Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons
· kontrolli ja stimuleerimissüsteem rajaneb väärtustel. · dipersifikatsioon organisatsioon muutub interdistsiplinaarseks (tegeleb mitme asjaga). NB! Loe ka "Organisatsioon ja juhtimine". KESKVÕIMU JA KOHALIKU VÕIMU PÄDEVUSE PIIRITLEMISE PROBLEEMID Piirtlemise norme palju, siinkohal vaatleme 6 tasandit: 1) Föderaalosakond föderaalsetes riikides, kus regioonid saavad suveräänse võimuteostamise õiguse. Föderaalsed riigid on tekkinud liidumaade ühinemisel, on delegeerinud oma võimu ülespoole (USA, Saksamaa, Belgia, Sveits). 2) Regionaalvalitsused piirkondades, kus erilised tingimused, luuakse erilised regionaalvalitsus- süsteemid. (Hispaania, Prantsusmaa). Eestis ei ole regionaalüksusi, kuigi peaksid olema, kuna siin on suured regionaalsed probleemid. Reegel on, et omavalitsusüksused oleksid võimalikult loomulikud, mitte kunstlikult loodud.
Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huvisid. Seda laadi ülemkoda on tänapäeval märksa enam levinud kui seisuslik koda. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid. Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis. Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga
Käesolevas peatükis annan Anna Hermanni ja Baruch Nevo artikli ,,Gifted Education in German-speaking Countries" (2011) põhjal lühiülevaate saksa keelt rääkivate maade Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemusest andekate hariduses. Nagu Eestis, nii ka saksakeelsetes maades, on andekusele pedagoogikas eritähelepanu pööramine küllalt värske ilming. Siiski on nende kogemus mõnevõrra pikaajalisem. Andekuse definitsioonid erinevad riigiti (või ka liidumaade kaupa) detailide osas, kuid üldiselt on kolmes riigis omaks võetud mitmekülgne andekuse definitsioon, mis ei kirjelda ainult kõrget IQ-taset, vaid ka teisi andekuse omadusi, kusjuures rõhk definitsioonis asetseb indiviidi potentsiaalil saavutada tulevikus silmapaistvaid tulemusi, mis on mõjutatud erinevatest sisemistest ja välimistest teguritest. Andekate määratlemiseks on antud riikides palju erinevaid kriteeriume: hinded, koolivälised
föderaalvalitsus ning osastisriik ja selle keskvalitsus) > regionaalüksus ja riigi kohahaldus või omavalitsuslik tasand ( 1 või 2 tasandit) > kohalik väikseim haldusüksus ja lokaalne haldus. Seejuures isegi Euroopa suurriikides ei koosne regionaalne riiklik kohahaldus rohkemast kui 2-st tasandist keskvalitsuse (või osariigi valitsuse) ja lokaalse esmatasandi vahel. Kohahalduse hulka ei loeta osariikide (liidumaade) valitsusi, samuti mõnedes riikides eriliste regioonide autonoomset oma(valitsuslikku)haldust, mis tugineb nende regioonide ajaloolisele või rahvuslik-kultuurilisele eripärale. Esindus- ja täitevorganite struktuur on sedavõrd kirev rahvuslikest ja paikkondlikest mudelitest, et nende detailne kirjeldamine väljub antud õppeaine raamest. Märgime vaid kahte põhimõttelist liigitamise võimalust: 1) institutsiooni iseloomu alusel: - ainuisikulised
Prantsusmaal mõisteti Esimese maailmasõja kangelane Teise maailmasõja ajal Vichy valitsuse juht Petain surma. Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi oli uus riigikord parlamentaarne vabariik. Uus põhiseadus aga ei võimaldanud poliitikal Prantsusmaal stabiliseeruda. Sellele aitas kaasa ka koloniaalimpeeriumi algav lagunemine ning keskvalitsuse püüd seda takistada. Saksamaal algatasid liidumaade esindusorganid uue, kolme läänepoolset okupatsioonitsooni hõlmava põhiseaduse väljatöötamist. Põhiseadus jõustus 1949. Järgnenud Liidupäeva valimistel saavutasid võid parempoolsed kristlikud demokraadi ja kantsleriks sai Konrad Adenauer. Ludwig Erhardi juhtimisel alustati radikaalseid majandusreforme sotsiaalse turumajanduse nime all. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi. 1948 aastal toimus rahareform, uueks rahaühikuks sai Saksa mark
Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident,
mõistmine on seotud seaduse ja õigusega. Siit on tuletatud, et konstitutsioonilise korra printsiibid on üle kõige ja et isegi seadusandja, kes on pädev muutma PSst, ei tohi seda meelevaldselt, s.t. et põhiseadusesse ei tohi lülitada selliseid muudatusi, mis likvideerivad kehtiva konstitutsioonilise korra. Näiteks ei tohi hävitada inimõigusi ja vabadusi, likvideerida võimude lahususe põhimõtet. Lisaks on eraldi sättena (§ 79) keelatud muudatused, mis käsitlevad föderatsiooni ja liidumaade osalust s.andluses ja nende eraldatust. See, et 20. artiklis kõneldakse seadusest ja õigusest, pole ei juhus ega tehniline möödalask. Õigus ei ammendu seaduses, vaid hõlmab ka õiguse üldpõhimõtteid. Tulenevalt sellest võib seadus olla küll kooskõlas põhiseaduse kirjatähega, aga olla ikkagi õigusvastane. Sellest põhimõttest tulenevalt võib õigusvastane olla isegi põhiseaduse enda mõni säte, kui ta rikub õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
mõiste, tähendas teavitamist vms. Algab vaimne tasalülitamine, nt ülikoolides ja meedias. 1933a aprillis asutati salajane poliitiline politsei (gestaapo). Rajatakse esimesed koonduslaagrid, kuhu esialgu suletakse poliitilised vastased. Poliitiliselt sobimatute ja mitte-aarjalaste vallandamine riigitöölt. Politsei omavoli ja õigusriigi põhimõtete tühistamine, toimuvad näilised kohtuprotsessid, mille tulemused on juba ette teada. Föderalismi likvideerimine ja liidumaade allutamine keskvõimule (natsidele): Liidumaade Maapäevade laialisaatmine ja asehaldurite nimetamine liidumaadesse (aprill 1933 kuni jaanuar 1934). ,,Korra" taastamine provintsides. Mais 1933 algas parteide ja ametiühingute likvideerimine. Vasakpoolsed parteid (SPD ja KPD) keelustati. Parempoolsed parteid lõpetasid ise oma tegevuse (saadeti laiali). Ametiühingute asemele rajati Saksa Töörinne. 14.07.1933 alates oli NSDAP ainus lubatud partei Saksamaal, natsipartei = riigipartei
Ülemkoda valitakse otsestel valimistel ning just see on paralmendi tähtsamaks osaks. PRESIDENDI VALIMISED. Umbes pooltes parlamntaarsetes vabariikides valitakse president kautselt, umbes pooltes otseselt. Presidendi otsevalimist eelistavad enamsti maad, kus riigipeal on laialdased võimupiirid. Kaudsetest presidendivlaimistest on levinuim riigipea valimine parlamendi poolt. Mõnes riigis koguneb valimiskogu (paralmendi liikmed + osariikide või liidumaade esindajad). Eestis kehtib segasüsteem. Presidendi valimisteks on vaja riigikogu 2/3 häälte enamust. Kui 2 päevaga ei suudeta presidenti valida koguneb vabariigi presidendi valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikemtest ja kõikide valla ja linnavolikogude esindajatest. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsetel valimistel. Enamusvalimised Enamus- ehk majoritaarnevalimine on valimine ühemandaadilistes ringkondades suhtelise enamuse alusel
Era- ja avalike investeeringute vahekord. Detsentraliseerituse aste. KUIVÕRD PEAB RIIK TEGELEMA TÄIENDÕPPEGA? Kutsehariduse ja EKÕ korraldus, osalus ja ja suunitlus. VABADUS VALIDA JA EBAVÕRDSUS: Haridusliku segregatsiooni ulatus ja vorm hariduslike rööpmete (tracks) mõttes. Koolidevahelised erinevused- õppekava, eksamid, õppimisvõimalused. Haridus kui HR komponent: Hariduse andmine vanem avalik teenus kui HR. 20. sajandil riigiti/kultuuriti erinev- Saksamaal: liidumaade pädevus, seega ei kuulu Sozialstaati. Prantsusmaal: väga tugevalt etatistlik, lojaalsuse kasvataja. Benelux: sektorite partnerlus, pragmaatiline. Põhjamaad: egalitaarne, sotsiaalne sidustaja. USAs: föderaalne huvi vaid tõrjutute toetamise osas (rassismi vastu, tasuta toiduabi, hiljem saavutustaseme ühtlustamine) 21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõimega. Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching. Heaolurežiimid ja haridus: peamised dilemmad
peavad neid teenima hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) kuuluvad hävitamisele 3.Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Natside diktatuuri kujunemine 1933 34 1933. a algus tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. Valitsus sai erakorralised volitused. Puhastus ametnikkonnas vallandati juudid ja ebalojaalsed isikud. Liidumaade, linnade uute juhtide ametisse määramine Sotsiaal-demokraatliku partei keelustamine, parlamendisaadikukohtade tühistamine Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas
Tooge näiteid riigipea rollist ja võimupiiridest mõnes parlamentaarses riigis! Briti monarh Kinnitab ametisse peaministri Vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Avab peale valimisi uue parlamendi 1. istungi Lõunatab PM-iga iga nädal Seega ülesanne: "konsulteerida, julgustada, hoiatada" · Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne Saksa liidupresident: Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind.) Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet. Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades. Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga!
neutraliteedipoliitika. Hitleri Saksamaa · Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid NSDAP ja teised radikaalselt parempoolsed parteid · 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord · Viimased mitmeparteilised valimised peeti 5.03.1933 · 23.03.1933 erakorraliste volituste seadus · 2.05.1933 keelustati ametiühingud · Likvideeriti liidumaade omavalitsused. Seati sisse riigiasehaldurite ametikohad. Seati sisse unitaarriik. · 14.06.1933 õnnestus Hitleril sõlmida konkordaat Rooma paavstiga. · 30.07.1934 vahel nn. "pikkade nugade öö" (tapeti Ernst Röhm, Gregor Strasser ja teised "punased" natsid). · Hitler oli edaspidi Führer und Kanzler. · Hitler püüdis anda võimuhaaramise järel igale sotsiaalse grupile midagi.
Pärast kaotatud sõda puhkeb Saksamaa suuremates linnades rahutused, mis viivad punase revolutsiooni ohuni. Saksamaa, kui ilmasõja kaotaja, tehakse Versaille’i rahukonverentsil peamiseks süüdlaseks ning talle määratakse ebareaalselt suured reparatsiooninõuded + territooriumute kaotused. Loodud Weimari Vabariik oli parlamentaarne demokraatlik vabariik, mille eesotsas oli rahva poolt valitud president. Parlament koosnes Riigipäevast (rahva poolt valitud saadikud) ning Riginõukogust (liidumaade esindus). Tegemist oli nn parteide vabariigiga, kus parteid olid võrreldes täidesaatva võimuga ülimuslikud. Kõik presidendid jäävad parlamendile alla. Probleemiks ka rahvahääletuste korraldamise lihtsus, mida kasutati iga valitsuskriisi puhul ära, et korraldada erakorralised valimised. Stabiilsuse puudumine. Rahvuslikult meelestatud kodanlus ja apoliitiline Reichswehr suhtuvad vabariiki sama tõrjuvalt kui parem- ja vasakäärmuslased. Vabariiki toetavad ennekõike sotsid ja Tsentrum
annaabi.ee 
