Austria (4)

5 VÄGA HEA

Austria Vabariik asub Kesk-Eoroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.) . Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Shveits , põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia , idas Ungari ja lõunas Jugaoslaavia ja Itaalia.
Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid , 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit , rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides .
97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz , Salzburg, Innsbruck .
Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika , metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad . Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid . Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised(Linz), tehiskiud(Gmunden) ja plastmassid.
Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile(üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit .
Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril . Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki.
Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos , mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti.
Innsbruckis on toimund taliolümpiamängud.
Tervishoidu juhib üleriigiline tervishoiu- ja keskkonnakaitseministeerium, ravi, profülaktikat ning sanitaarjärelvalvet korraldavad liidumaade valitsused. Suurtes asulates on laste ja rasedate nõuandlaid, tuberkuloosidispansereid, mille ülesandeks on haiguste diagnoosimine.
Esimesed koolid asutati 8.saj. Üldhariduskool jaguneb rahvakeskkooliks. Põhikoolis on kaks haru: üks haru võimaldab edasi õppida keskkooli ülemastmes, teise haru lõpetanu võib õpinguid jätkata ainult kutsekoolis. Keskkool jaguneb klassikaliseks gümnaasiumiks, reaalgümnaasiumiks ning tütarlaste reaalgümnaasiumiks. Kutseharidus omandatakse rahva- või põhikoolile tuginevais kutsekoolides (1-3 aastat), kutsekesk- ja tehnikakoolides(4-5 aastat). Kõrgkoolides õpitakse 3-5 aastat. Austria suuremad kõrgkoolid on: Viini ülikool, Grazi ülikool, Salzburgi ülikooli ja Innsbrucki ülikool. Austria teadus ja tehinka on arenenud tihedas seoses saksa ning endise Austria-Ungari teadusega . Olulised teadusasutused on asutamisest alates olnud Viini, Grazi, Salzburgi ja Innsbrucki ülikool.
Austria alad on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist. Nooremas paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid , kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik . 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast( goodid , hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse viivate kaubateede ristumiskohas. Üleminek raharendile vabastas suure osa talupoegi pärisorjusest. 16.-17. saj. tärkasid Austrias sporaadiliselt varakapitali suhted. Eriti avaldus see mäetööstuses, milles Austria oli Euroopa tähtsamaid alasid. 17.-18. saj. hakkas Austrias kujunema kapitalism . 1 maailmasõjas oli Austria-Ungari Saksamaa liitlane. Lüüasaamine sõjas ja äärmiselt raske majanduslik olukord vallandasid 1918. A. oktoobris kodanlik demokraatliku revolutsiooni.
2 maailmasõjas võitles Austria Saksamaa osana. 1945. a. märtsis jõudsid Nõukogudeväed Austria territooriumile ning vabastasid 13. Aprillil Viini. Austria jagati ajutiselt NSV Liidu, USA Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel 4 okupatsiooniks.
Austria on olnud paljude rahvaste kunsti kokkupuuteala. 13. saj. alanud gootika ehitistest on varaseim Heiligenkreuzi tsistertslsate kloostrikiriku koor( 1295 ), suurimaid Viini Sankt Stephan `i toomkirik16. Sajandil algas renessanss , see avaldus linnavalitsushoonete arhitektuuris ja nende paigutamises keskväljaku ümber ning linnade korrapärases planeeringus. Õitsengu saavutas arhidektuur 17-18. saj. Algul itaaliapärasest äärmuslikust barokist , hiljem (18.saj.)ka prantsuse arhidektuurist innustuna rajati suurejoonelisi lossiansambleid ja muid hooneid.
Austria Vabariik on maa , mida ihkaks külastada iga turist , tänu tema maalilisele loodusele ja arenenud ühiskonnale.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 170 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

170 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tanel_S Õppematerjali autor

Kirjeldus Austriast

austria

Sarnased õppematerjalid

docx

Austria

AUSTRIA Austria Vabariik asub Kesk-Euroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.). Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Sveits, põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugoslaavia ja Itaalia. LOODUS Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel

Geograafia

doc

Austria

Kohtla Põhikool Karin Teedla IX klass AUSTRIA Referaat Juhendaja:Marje Kaljumäe 2 Kohtla-Nõmme 2007 3 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 3 1.ÜLDANDMED.............................................................................................................................4 2.ASEND.........................

Geograafia

docx

Austria tutvustus

Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus

Geograafia

odt

Austria referaat

OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma

Geograafia