Austria referaat (0)

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
 Põllumajandus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Karmo Kaljula
Austria
Referaat
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Olustvere  2014
Üldinfo
Austria Vabariik (Rebublik Österreich)
President :
Riigikord : Parlamentaarne liitvabariik
Pindala: 83 858 km²
Rahvaarv: 8 080 000 (1999)
Pealinn: Viin
Haldusjaotus: 9 liidumaad
Riigikeel: Saksa keel
Rahaühik: Austria šilling (ATS)
Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%)
Riigilipp ja geograafiline asend
 Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 – 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijoonis – kaks horisontaalset punast triipu poolitatud valgega – on olnud kasutusel 1230. aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes. Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhia ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Šveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga.
Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal.
Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem-Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu / Bundesrat /, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/.
Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64.
Naaberriigid
Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Šveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga.
Rahvastik
Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis . Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz , Salzburg, Innsbruck .
Loodus
Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid , 10% Tšehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner’i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C.Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala , neist valdav osa Alpides .
Majandus
Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide tootmine eriti suure turuosa, millede ekspordikvoodid ületavad 90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad. Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana. Muuhulgas toodetakse kiipe ka õhkpatjade, ABS-pidurisüsteemide jaoks, samuti detaile lennukitööstuse ja superkiirrongide tarvis.
Maj. tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit , rauamaak , pruunsüsi, nafta ja maagaas.
Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaažini välja, kaasa arvatud muidugi tarkvara ), millede ekspordi osatähtsus järjest suureneb.
Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd.
Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus , avalik teenistus , kaubandus, transport, turism) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st.
Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses .
Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet.
Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega.
Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium , magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia . Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti.
Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki.
Ajalugu
Tänase Austria territooriumi, mis oli asustatud juba eelajaloolisel ajal, haaras enda valdusse Rooma riik, mis leidis aga viimaks oma lõpu rahvaste rände tormilises keerises.
Umbes 800. aastal peale Kristust asutas Karl Suur Doonau ja Drau jõgede vahelisel alal Karolingide maa, kaitsmaks seda avaaride rünnakute vastu. 976. aastal läänistasid Babenbergid selle territooriumi, mis 1156 . aastal nimeti ümber hertsogkonnaks. Dünastia väljasuremise tõttu sattus Austria hertsogiriik Švaabimaalt pärit Habsburgide kätte. Viimased ehitasid osavat abiellumis- ja liitumispoliitikat ajades üles maailmariigi . Alates 15. sajandi keskelt kandsid Habsburgid pea pidevalt Püha Rooma Riigi keisrikrooni.
1522. aastal jagunes Habsburgide dünastia hispaania ja austria liinideks. Viimane omandas tänu 1526. aastal jõustunud pärimislepingule Böömimaa ja Ungari ning sellega pandi nurgakivi hilisema paljurahvuselise riigi tekkele. Türklaste tagasitõrjumisega 16. sajandil ja võitudega nende üle 17. sajandi lõpul pandi alus Austria suurvõimule. 18. sajandil lõid valitsejanna Maria Theresia ning ta poeg Josef II reformide läbiviimisega aluse moodsa riigi tekkele (keskvõim, koolikohustus, pärisorjuse kaotamine).
1804. aastal võttis keiser Franz I endale Austria keisri tiitli , 1806. aastal loobus ta tähtsuse kaotanud Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi kroonist . Niinimetatud "kokkuleppega" tekkis 1867. aastal Austria Ungari kaksikmonarhia, mis lagunes peale Esimest Maailmasõda.
1918. aastal loodud Austria Vabariik muutus väikeriigiks. 1938. aastal annekteeris Saksa Reich esimese riigina Austria. Riigi ja rahva roll sellel perioodil leiab alles nüüd aegapidi õiglast käsitlust ning tol ajal omandatud vara tagastamine ning samuti tänase riigi territooriumile küüditatud sunnitöölistele hüvituste maksmine on ka praegu täies jõus.
1945. aastal kuulutas Austria end taas iseseisvaks riigiks (Teine Vabariik), ometi jäi ta aga veel kümneks aastaks okupeerituks nelja suurriigi (Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide) sõjaväe poolt. 1955. aastal jõudis Austria täieliku suveräänsuseni. 26. oktoobril samal aastal (sellest alates peetakse seda riigi rahvuspühaks) langetas Rahvusnõukogu otsuse, et Austria jääb igevesti neutraalseks riigiks.
Külma sõja lõppemisega on Austria kui senine "ida" ja "lääne"-vaheline piiririik omandanud taas positsiooni Euroopa keskosas. Ida-lääne konflikti asemel, mis oli määravaks faktoriks kuni Nõukogude Liidu lagunemise ning kommunismi kokkuvarisemiseni, arenevad nüüd Euroopas partnerluse ja koostöö uued vormid. Sellel pinnal on Austria läbinud ka uue etapi: alates 1. jaanuarist 1995 on Austria Euroopa Liidu liige ning Lääne-Euroopa Liidu (WEU) vaatlejaliige. 1995. aasta veebruaris ühines Austria NATO poolt pakutud partnerlusprogrammiga. Need sammud on tagajärjeks pikki aastaid kestnud aktiivsele liikmeksolemisele ja tegevusele Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, Euroopa Nõukogus ja Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioonis.
Riigi pealinnas Viinis asub ÜRO üks peakortereid, selletõttu asuvad siin ka IAEO, UNIDO ning mitmed ÜRO osakonnad. Viinis asuvad ka Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni sekretariaat ning Alaline Nõukogu. Viin on olnud ka korduvalt suurriikide oluliste tippkohtumiste ning muude rahvusvaheliste läbirääkimiste asukohaks. ÜRO raames tegeleb Austria juba palju aastaid aktiivselt rahuvalveoperatsioonidega.
Austria on leidnud oma positsiooni tugevdamiseks maailmas uusi ja ulatuslikke võimalusi. Siia kuuluvad meetmed julgeolekupoliitika, preventatsiooni ja kriiside ületamise valdkonnas. Samasse valdkonda kuuluvad püüdlused keskkonnapoliitika alal, millele Austria erilist rõhku paneb. Eriti aktuaalsed on selles küsimuses naaberriikides asuvad tuumaseadmed. Austria pooldab Euroopa turvasüsteemi loomist, mis peaks kaasa aitama edasisele turvalisuse tagamisele kogu Euroopas.
Ka muutunud tingimustes suudab Austria solidaarselt jätkata oma pikaajalist traditsiooni rahu ja julgeoleku säilitama.
Kasutatud kirjandus:
1.  http://miksike.ee/referaadid/austria2.ht m
2. http://miksike.ee/referaadid/austria.ht m
3. http://miksike.ee/referaadid/keskeuroopa.ht m
4. Maailmaatlas
5.  http://www.hofburg.at/index_ie.html
(2) Dr. Thomas Klestil (5)