Saksamaa (1)

Saksamaa
1
ÜLDANDMED
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia
Administratiivne struktuur: 16 liidumaast koosnev liitvabariik
Pindala: 356 973, 54 km²
Rahvaarv: 82 037 000 elanikku
Linnad:
Berliin (pealinn) - 3,472 miljoni elanikku
Hamburg - 1,702 miljoni elanikku
München - 1,256 miljoni elanikku
Valitsusjuht: Liidukantsler Gerhard Schröder
Riigipea: Liidupresident Johannes Rau
Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Lichentstein,
Holland ning Belgia
Rahaühik: Euro (15,64 EEK)
2
Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16
3
Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta
juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva
ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise
kvoorumi ­ Liidukoosoleku ­ poolt viieks aastaks
Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ ­ valitakse
rahva poolt neljaks aastaks.
Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi
teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav,
vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest.
Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes
teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus
koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja
tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler.
4
RAHVASTIK
Rahvaarv: 82 476 000
Rahvastiku tihedus: 230 elanikku /km²
Riigikeel: saksa keel
Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev)
Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%)
Linnaelanikke: 88 %
Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada
Venemaad).
Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus
ning Reini
jõe orus ja Ida- Saksamaal.
Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud
kõrge palk
ja muud sotsiaalkindlustuse eelised.
Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise
Jugoslaavia aladelt,itaallasi, kreeklasi jt.
Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, erit just Ida-
Saksamaal. 5
Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud
90% usklikes.
Haritustase Saksamaa Liitvabariigis on väga kõrge ning sakslastele on
omane töökus ning püüdlikkus.
Baierlased armastavad pidutseda, milleks põhjust leidub alati: kiriklikud ja
ajalooga seonduvad peod (Meistertrunk Rothenburgis), laadad,
karnevalid, õlle- ja veinipeod. Tuntud on Nürnbergi jõululaat ja Bayreuthi
muusikafestival Wagneri huvilistele. Õllejoomise
traditsioonidkulmineeruvad Münchenis maailma suurimal õllefestivalil, mis
korraldatakse igal aastal septembrikolmandast laupäevast oktoobri
esimese pühapäevani. Sel puhul pakutakse ohtralt õlut, süüa,elavat
muusikat suurtes kaunilt kujundatud telkides. Istutakse pikkade laudade
taga, juuakseliitrisest kannust õlut, lauldakse.
6
LOODUS
Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima
ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis.
Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede
suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning
liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi
saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille
põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda.
Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud.
Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud
nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse
Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge.
Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas
(Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on
sademetevetest kujunenud maarijärvi.
Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa
Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m
üle merepinna. 7
Tüüpiline Saksamaa
Saksamaa väikelinn
põhjarannik
Saksamaa lõunaosas asuv Saksamaa kõrgeim mägi
Zugspitze 8
Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad
Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta
asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi
Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude
kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse
naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu).
Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn
Rotterdam.
Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-
mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad.
9
Reini jõgi ning maaliline väikelinn tema kaldal
Mets katab Saksamaast vähem kui
30%, enamus sellest on mägedes --
looduslikult tamme-, pöögi- ja
nulumetsad, istutatud on kõige
rohkem männikuid.
Saksamaa sega- ja lehtmets 10
Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide
lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus.
Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju
pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola.
Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi.
Saksamaa raba
11
MAJANDUS
Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele
tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja
arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski
põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa
enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida
Saksamaa tööstuslinn 12
Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle
30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse
masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.
13
Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus
kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja
kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud
karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele.
Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad
viinamarjade kasvatamiseks
14
Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu
riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed
magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole
kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid
pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka
Mustale merele. Euroopa suurim jõesadam on
Duisburg Reinil. Suurim lennujaam riigis on
Maini äärsel Frankfurdis, tuntuim lennukompanii
Lufthansa. Saksamaa toodab nii enda kui ka
kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid,
autodest on vast tuntumad BMW, Volkswagen,
Mercedes Benz jpm.
15
Tänan tähelepanu eest!
16