Heaoluriikide võrdlev analüüs (1)

Heaoluriikide võrdlev analüüs
Võrdlen Saksamaa ning Ameerika Ühendriikide heaoluühiskondi. Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880. aastatest , Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse.
Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis:
1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega liidumaad kannavad osa ressursse üle vaesematele liidumaadele.
2) Ameerika Ühendriikide maksusüsteem on samuti mitmetasandiline, kuid erineb osariigiti üsna palju. Üldiselt kehtib USA-s 11(!)-astmeline tulumaksusüsteem, mis on küllaltki keeruline ning raskesti haaratav, palju on arutatud selle lihtsustamist.
Mõlemas riigis kehtib astmeline tulumaksusüsteem, mille väljatöötamisel on lähtutud ideest, et suurema sissetulekuga kodaniku suurem tulumaksustamine ei vähenda tema heaolu nii palju, kui palju suureneb heaolu väikese sissetulekuga inimese väiksema tulumaksustamise kaudu. See on hea viis võrdsustada kodanike elatustaset ning toimetulekut.
Teiseks, heal tasemel pensionisüsteemid:
1) Saksamaal on sotsiaaltoetused enamjaolt seotud teenistusega ning sõltuvad kodaniku tegevusalast, tavapensioni saamiseks, mis moodustab 63% teenitud brutopalgast, on vajalik tööstaaž vähemalt 35 aastat. Tavapensioni väljateeninud keskmine sakslane võib seega helget pensionipõlve nautida, kuid see on küllaltki koormav riigieelarvele. Seetõttu on Saksamaal läbi viidud erinevaid reforme, et vähendada tööliste sõltuvust riiklikest pensionitest ning arendada erapensionite süsteemi.
2) USA-s on samuti pensionid seotud sissetulekuga, liberaalsele riigile vastavalt on loodetud kodanike enda püüdlemisele heaolu ning kõrge sissetuleku poole. Vaesematel või täiesti kindlustamata pensionäridel on võimalus täiendavat abi mitmelt poolt taotleda.
Rahvastiku kiirest vananemisest on saanud ülemaailmne probleem, mis avaldab survet mõlema riigi eelarvele, mistõttu on ka USA, kelle sotsiaalkindlustus sai mõned aastad tagasi rohkem tulu kui kulu ehk oli ülejäägis, viimastel aastatel hädas pensionisüsteemi rahastamisega.
Kolmandaks võrdlen riikide elatustaset:
1) Saksamaa keskmisel kodanikul on küllaltki kõrge elatustase: omab kinnisvara, kaasaegset elektroonikat ning autot (või autosid, saksa firmade autod on hinnatud ju üle maailma).
2) Ameerika Ühendriikide keskmisel kodaniku elatustase on samuti küllaltki kõrge, omades samu materiaalseid heaolutunnuseid. Kuid USA-s on rikkus ning heaolu mitmelgi juhul äärmustesse kalduv- on palju multimiljardäre, kuid samas veel rohkem täiesti vaeseid- ja selline ongi oht liberaalsete riikide puhul, kuna riik sekkub majandusse küllaltki vähe, omades suhteliselt minimaalset osa ka sotsiaalsete ülesannete täitmisel. Vastupidiselt Saksamaale pole töötuskindlustuse programmid seotud koolitusprogrammidega ning puuduvad toetused väga pikaaegsetele töötutele.
Nii Saksamaa kui ka Ameerika Ühendriigid on täieõiguslikud heaoluriigid ning pideval täiustumas, muutudes oma tegevuses üha tõhusamaks. Väljatöödud puudused pärinevad pigem riigikorraldusest tulenevatest eristusest ning väärtustest.