Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dokumendihalduse aktuaalseid probleeme- eksamitöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on dokumendihalduse metaandmete standardid vajalikud?
  • Kuid mida toob tulevik?
  • Miks on dokumendihalduse metaandmete standardid vajalikud?


    Metaandmed on struktureeritud informatsioon dokumendi sisu, konteksti, vormistuse ja kasutamise kohta. Need andmed võimaldavad kasutajal hinnata ja kontrollida dokumendi sisu, väärtust ning usaldusväärsust, lihtsustades samas dokumendi taasleidmist ja hõlbustades ligipääsu dokumentidele kogu nende elutsükli vältel. 1 Probleem on aga selles, et erinevates asutustes võivad olla kasutusel erinevad, just nende vajadustest lähtuvad metaandmed, mis ei pruugi täita arhiivinduse nõudeid ning tagada metaandmeskeemide omavahelist ühildumist. Elektroonilise dokumendi puhul on aga halduse ning säilitamise seisukohalt metaandmed lausa kriitilise tähtsusega, seega, et dokumentide autentsus oleks tagatud ja kontrollitav läbi aja, on oluline välja töötada kontrollitud keel, mis standardiseerib terminoloogia lubatud terminitest ja metaandmete elementidest.2
    Kuna dokumente tekitavaid asutusi on seinast seina, on ka nende endi nõudmised ja vajadused dokumendi metaandmetele väga erinevad, siinkohal tasuks välja töötada oma vajadustest lähtuv metaandmete skeem- asutusesisene metaandmete standard, mis tagab täpsete ja usaldusväärsete metaandmete loomise, kvaliteedikontrolli, tagamaks soovitud tulemust.3 Ka näiteks Dublin Core standardi järgi välja töötatud metaandmeskeem on piisavalt üldine, et seda saab kasutada kõikvõimalike erineva sisuga dokumentide kirjeldamiseks.
    Metaandmete standardite kasutegurid ilmnevad info vahetamisel elektrooniliste infosüsteemide vahel- standardiseeritud andmete puhul on tagatud kõikvõimalike erinevate dokumendihalduse tarkvarade abil loodud dokumentide metaandmete ühildumine teiste programmidega, ka detailotsingud erinevate infosüsteemide vahel on võimalikud vaid korralike metaandmete olemasolul .
    Samuti on standarditele vastavad metaandmed vajalikud dokumentide eksportimiseks süsteemist välja- vähendamaks mahukaid tööprotsesse metaandmete väljatrüki näol, et arhiivil oleks võimalik üle võtta elektroonilised metaandmed otse dokumendihalduse tarkvarast.4 Standarditele vastavad metaandmed aga võimaldavad arhiivil hinnata dokumendi autentsust ja selle säilitusväärtust ning võimaldada hiljem teabe kestmine ja kasutamine, samal ajal seda säilitades.
  • Digitaalarhiivinduse (korralduse) probleemid Eestis, mis minu arvates on olulised


    Isiklikult pean sellel teemal kõige suuremaks probleemiks seda, kuidas tagada digitaalse info säilimine erinevatel andmekandjatel- ning formaadis nii, et dokumendis sisalduv informatsioon oleks ka tehniliste lahenduste arenedes edaspidi kättesaadav selle autentsel kujul. Seda aspekti mõjutab otseselt nii andmekandja , millele on info salvestatud, kui ka salvestamise keel, mida sealjuures kasutatud on.
    Näiteks flopile kõrvetatud informatsiooni kättesaamine on juba kujunenud probleemiks- õnneks on siiski veel võimalik leida töötavaid seadmeid, mille abil sisu kätte saada, nii et võib väita, et on viimane aeg taolise olukorra päästmiseks. Kui nüüd mõelda, et mitte just väga palju aastaid tagasi oli antud andmekandja lausa igapäevases kasutamises, siis peaks see häirekella peas helisema lööma küll- tehniliste lahenduste areng on üha kiirenev, seega tuleb teistegi andmekandjate puhul taoline probleem päevakorrale ja selleks tuleb olla valmis õigel ajal.
    Ka dokumendi sisu salvestamise keel ehk failivorming, võrreldes flopiga sama perioodi, on olulisel määral muutunud. Algelised tekstitöötlusprogrammid on asendunud uute ja funktsionaalsematega, lipulaevana tüürib sellel merel Microsoft Word, kuid mida toob tulevik? Lähiaastatel vast Wordi turult kadumist küll pole karta , kuid uusi lahendusi on kindlasti tulemas, kas need saavad olema olemasoleva programmi edasiarendused või töötatakse välja täiesti uus programm, näitab aeg. Sellega seoses on veel vara öelda, kas kogu arhiveeritud .doc failide kogum on ilma arhivaaridepoolse lisategevuseta kasutatav ka näiteks 10 aasta pärast või vajab siiski kogu see massiivne digitaalarhiivi aines oma arhiiviväärtuse säilitamiseks tõesti ümbersalvestamist teise vormingusse?
    Selle teema jätkuks kerkib kohe päevakorrale järgmine probleem, mis minu meelest digitaalsest arhiveerimisest rääkides arutlemist vajab- kuidas taolist arhiivi hallates kontrollida säilikute kontseptuaalse objektina esitamise võimalikkust ja kasutatavuse säilimist? Kahjuks ei ole siiani olemas veel ühtegi tehnoloogilist lahendust , mis suudaks iseseisvalt tagada digitaalobjektide säilivuse.5 Seega tähendab kasutatavuse ja konteksti säilimise tagamine pidevat ressursi- ja ajamahukat kontrolli, failivormingute haldamist ja vajadusel konverteerimist. Kas selle ressursi säästmiseks oleks võimalik neid tööprotsesse automatiseerida? Jah, alguses tähendaks see uute programmide väljatöötamise ning juurutamise näol küll suurt väljaminekut, kuid pikemas perspektiivis tõotab see võrreldes inimtööjõu kasutamisega siiski kokkuhoidu.
    Ebaratsionaalsuseks ja seega kolmandaks suuremaks probleemiks võib pidada ka digitaaldokumentide väljatrükkimist alatise säilitamise tagamiseks. Mis kord juba on digitaalsena loodud, peaks minu meelest tänapäevaste tehniliste lahenduste juures olema võimalik ka digitaalsena säilitada, liiatigi võttes arvesse, et kogu digitaalset teavet polegi võimalik paberkandjale vormistada. Taolise olukorra süüdlaseks võib pidada kehtivaid õigusakte, mis ei reguleeri digitaaldokumentide pikaajalist säilitamist piisavalt ja üheselt. 6
    1 Franks, P ja Kunde , N. „Why metadata mattes“. The Information Management Journal (2006) http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56
    2 Franks, P ja Kunde, N. 2006 „Why metadata mattes“. The information management Journal. http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56
    3 Franks, P ja Kunde, N. 2006 „Why metadata mattes“. The information management Journal. http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 60-61
    4 Rahvusarhiiv . Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12
    5 Aas, K ja Kärberg, T. Loengumaterjal „Dokumendihalduse aktuaalsed probleemid“ 30.03.2012, lk 13-14
    6 Rahvusarhiiv. Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12
  • Dokumendihalduse aktuaalseid probleeme- eksamitöö #1 Dokumendihalduse aktuaalseid probleeme- eksamitöö #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maritanael Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Dokumendi halduse eksamiks
    31
    docx

    Dokumendi halduse eksamiks

    hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 ­ Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 ­ Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 ­ loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ­ ja kommunikatsiooniministeerium.

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Rahvusarhiivi juhised
    152
    pdf

    Rahvusarhiivi juhised

    1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3

    Rahvusarhiivi juhised
    Asjaajamise alused
    80
    pdf

    Asjaajamise alused

    .......................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3

    Asjaajamise alused
    VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs
    91
    doc

    VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

    töödelda. Dokumendi elukäik ­ toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni. Dokumendihaldus ­ üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad 8 toimingud. Dokumendisüsteem ­ asutuse dokumentide ja arhiivi haldamise süsteem, mille koostisosadeks on dokumendid, dokumendihalduse toimingud, tehnoloogia ning töötajad. Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Elektrooniline dokumendihaldus ­ digitaalsete dokumentide ja nii digitaalsete kui paberkandjal dokumentide kirjeldavate andmete haldamine elektroonilises keskkonnas alates dokumendi loomisest kuni hävitamise või arhiivi andmiseni.

    Allika?petus
    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
    159
    doc

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

    Kultuurilugu
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

    Loodus
    Nimetu
    575
    docx

    Nimetu

    Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

    Informaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun