Tervis ja heaolu (0)

Sisukord

Sissejuhatus

Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast.
Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed.
Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu.
Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põhitõdesid, tervislikku õppimist läbi mängu ja toitumise ning liikumise vajalikkust lasteaias.

Tervist edendava lasteaia alused ning põhimõtted

Tervisedenduse alused

Teadmised selle kohta, kuidas oma tervist hoida saavad inimesed juba üsna varajases eas, või siis vähemalt nii see peaks olema. Lasteaias saavad lapsed oma esimesed teadmised, nii muu maailma kui ka enda kohta. Just tervise edendamine tundub olevat lasteaias üks suur osa lasteaia elust. Õpetajad on vahetevahel isegi suuremad terviseedendajad, kui mõned meditsiinitöötajad.

Tervis

Tervis on sotsiaalne mõiste, mis lihtsalt öelduna tähendab head olemist ja enesetunnet ning rahulolu ümbritsevaga. Mõeldes lasteaialastele ja lastele üldse, on esitatud tõlgendus üsnagi tabav . Ühtlasi on tegemist tervise positiivse definitsiooniga. Sellele vastupidine – negatiivne definitsioon – ütleb, et laps on terve siis, kui ta parasjagu haige pole. Ometi võib olla ka lasteaialapsel mitmeid muresid ja tõsiseid terviseprobleeme, mis esmapilgul ei avaldu.
Lasteaialapsi ja lasteaiaeas olevaid lapsi silmas pidades väärivad eelkõige nimetamist tervise
järgnevad erinevad tahud:

• füüsiline tervis, mis seotud kehaga , haigust väljendava diagnoosi puudumisega
  

• vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundes tulla toime
  

• emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega , tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga
  

• sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse.
  

Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003)

Tervise mõjurid

Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes kokku viia üldtunnustatud tervisemõjurite skeemi ja mõeldes koolieelikute sihtgrupile, tulevad eelkõige arvesse järgmised mõjurid:

• Lapse pärilikud faktorid, tema vanus ja sugu. Geneetilised tegurid on suures osas muutmatud ja seegi vähene, mida on praegu võimalik teha, kuulub meditsiini valdkonda.
  
• Individuaalse eluviisi eripära ( tervisekäitumine ). Nõustugem, et positiivse tervisekäitumise põhisuunad anname lastele kaasa väga varases lapseeas . Kindlasti kuuluvad sellesse eluperioodi ka lasteaias käidud aastad ja seal antud tervisekasvatuse alused.
  
• Mitmesugused sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Siin omavad tähendust perekond, suhted vanematega, teiste pereliikmetega; võimalus suhelda eakaaslastega, mängu-ja huviringid , juurdepääs neile ja võimalused osaleda.
  
• Elamise- ja töö (õppimise, alushariduse omandamise) tingimused. Ei tohi alahinnata ei kodu ega lasteaia kui keskkonna füüsilisi tingimusi, millel on kindel mõju laste tervisele.
  
• Üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. See viimane, suur ja lai mõjurite ring on lisatud siia, et loetelu oleks täielik. Meie üldine areng ja elutingimused puudutavad kõiki, suuri ja väikesi, noori ja vanemaid.
  

Seega, kuna tervis on laiatähenduslik mõiste, on ta määratud paljude erinevate mõjurite poolt. Eelkõige on vaja sellise seisukohaga nõustuda ning seejärel seda põhiteadmist arvestada kõigis lastele (aga ka personalile) suunatud otsustes ja planeeringutes. (M.Maser & L.Varava, 2003)

Haiguste ennetamine. Tervisekasvatus . Terviseedendus .

Aegade jooksul on tervisedendust püütud seletada nii tervisekasvatuse kui haiguste ennetamise kaudu. Neid mõisteid on püütud isegi samastada.
Haiguste ennetamine on seotud tervise negatiivse definitsiooniga, millest oli juttu eespool. Peaasjalikult on haiguste ennetamine suunatud kõrge riskiga sihtgruppidele, kel on suurem tõenäosus teatud haigusse haigestumiseks . Koolieelikutele mõeldes võiks esmase ennetuse näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised. Teisese ennetuse näiteks on toitumissoovitused ülekaalulistele lastele. Haiguste ennetamine on suunatud riskifaktoritele ega analüüsi haiguste algpõhjusi laiemalt.
Tervisekasvatus on tihedalt seotud haiguste ennetamisega. 80-ndatest aastatest pärineb arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist. Selleks kasutatakse laialdaselt erinevaid meediavahendeid. Tervisekasvatus on edukas juhul, kui inimene, ka laps, oma vabal tahtel tunnustab talle antud
teavet ning soovitusi ja neid oma käitumises ka järgib. Tervisekasvataja töö on tulemuslikum ,
kui ta pole niivõrd ekspert kuivõrd just nõustaja ja kuulaja , kes töötab koos täiskasvanute või
lastega.
Tervisedendus rõhutab nii üksikisiku kui kogu elanikkonna tervist ja üldist heaolu. Inimesed ise määratlevad oma probleemid, otsivad lahendusi – seega omavad kontrolli enda ja oma paikkonna tervise üle. Arvestatud on tervist mõjutavaid sotsiaalseid faktoreid. Tervisedenduses ei ülehinnata üksikisiku vastutust oma tervise eest. Tervis on sotsiaalne vastutus ning see peab kajastuma organisatsioonide ja valitsuste otsustes.
Põhiline erinevus tervisekasvatuse ja tervisedenduse vahel on see, et tervisedendus hõlmab lisaks tervisekasvatusele ka üldisi keskkonda mõjutavaid tegevusi ning tervisepoliitilisi otsuseid. Tervisekasvatus on osa tervisedendusest. Seega, kuigi tervisekasvatuse ja tervisedenduse mõisteid kasutatakse sageli samas tähenduses, on tervisedendus sootuks laiem kontseptsioon . Lasteaedade tegevus hõlmab osalt haiguste ennetamist, kindlasti ka tervisekasvatust, kuid oluline on lasteaia kui institutsiooni keskkond tervikuna , lisaks seal tehtud otsused. See kokku ongi tervisedendus. (M.Maser & L.Varava, 2003)

Tervist edendava lasteaia põhimõtted

2000.nda aasta kevadel alustasi Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Läänemaa lasteaias väljakujundama tervist edendava lasteaia mudelit. Mudeli koostamisel on arvestatud neid aspekte ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses asutuses ja kodus pannakse paika eetiline alus ja põhilised suhtumised tervisesse, põhilised eluoskused ja sotsiaalne vastutus.
Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina, mis peab olema iga Tervist Edendava Lasteaia (TEL võrgustikku kuuluva lasteaia) lõppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut :

• Liita kõigi koolieelses eas olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid lapse arengut ja tervist positiivselt mõjustavatele tegevustele ning nende tegevuste kaudu tagada laste parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.
  

Missiooni täitmine on võimalik järgides tervist edendava lasteaia mudelit. Mudelis on esitatud
18 valdkonda, mis on jaotatud 3 suureks grupiks , millest esimene on keskendunud koostööle, teine keskkonnale ja kolmas tervisliku eluviisi kujundamisele.
Tervist edendava lasteaia mudel on aluseks:

• tervisedenduse strateegia väljatöötamisel
  
• tegevuse analüüsimisel ja laste tervise aspektist oluliste probleemide selgitamisel ning sobivate lahenduste leidmisel
  
• tervisedenduse planeerimisel ja elluviimisel asutuse ning paikkonna tasandil
  
• tervist edendava lasteaia põhimõtete tutvustamisel ja rakendamisel koolieelsetes lasteasutustes kogu Eestis.
  

Tervist edendav lasteaed lähtub oma strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel järgmistest
põhimõtetest:

• Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel.
  
• Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine.
  
• Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. (M.Maser & L.Varava, 2003)
  

Õppimine läbi mängu

On arvamusi , et lasteaias laps ainult mängib ja õppimist ei toimu, kuid tegelikult just läbi mängu suudab eelkooliealine laps õppida rohkem kui mingil muul meetodil ning sellepärast võimegi lasteaia kontekstis rääkida mängulisest õpikeskkonnast ( Seeme , 2011).
Tervist edendav lasteaed pakub ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest
ja huvidest tingitud arendavaks mänguks. Mäng on peamine arenemist soodustav tegevus.
“Mäng ühendab mõistuse, keha ja vaimu”, ütleb Levy (1978).
Mida mäng annab lapsele?

• Mäng on eekooliealiste põhitegevus.
  
• Tänu oma spontaansusele ja intensiivsusele mäng soodustab arenemist ja õppimist.
  
• Mäng arendab lapse kõiki võimeid: teiste lastega suhtlemist, avastamisoskust, püüet leida ümbruskonnas uut, suurendab uudishimu, õpetab valikuid tegema, arendab enesekindlust, laiendab sõnavara, arendab koordinatsiooni, arendab loovust jm.
  
• Ka lõbus mäng on laste jaoks tõsine tegevus. See täidab väga suurt ülesannet: kohaneda, tulla toime enda eksistentsiga ja areneda täiskasvanuks.
  
• Mänguga saab laps elada välja mure, hirmud ja pinged .
  
• Mäng õpetab lapsi elama demokraatlikus ühiskonnas, õpetades neid olema iseseisvad, tegutsema vastutustundlikult, tegema valikuid ja mõistma tagajärgi, arendama otsuste tegemise oskust, mõistma ja väljendama oma vajadusi, austama teisi. (M.Maser & L.Varava, 2003)
  

Mänguasjad

Tervist edendava lasteaia õpetajad loovad lastele oskuslikud ja head mängimistingimused.
Eelkõige aga vajavad lapsed piisavalt erinevaid arendavaid mänguasju. Need peavad olema
stimuleerivad, esteetilised ja eakohased. Kui lastele antakse liiga raskeid ülesandeid või erioskusi vajavaid materjale, siis tegevused ei õnnestu ja laste huvi nende vastu kaob. Asju peab olema piisavalt, sest see innustab tegutsema. (M.Maser & L.Varava, 2003)

Mängukeskkond

Mängimiseks on vaja piisavalt ruumi. Kui ruumi on liiga vähe ja lapsed peavad olema tihedasti koos, tekib rohkem konflikte, mäng muutub agressiivsemaks. Arendav keskkond on selline, kus lastel on ka võimalus vahel olla üksinda või ainult koos ühe sõbraga. Igal lapsel on vahel vajadus rahulikuma situatsiooni järele. Seda tuleb tallevõimaldada.
Tervist edendava lasteaia eesmärgiks on saavutada laste arengu stimuleerimine lapsekeskse
metoodika oskusliku rakendamisega ning õpetada kogu lasteaia personal aru saama sellest,
kui oluline on lastele mäng ja selle mitmekülgsus. Kaasa saavad aidata eranditult kõik -
kogu paikkond, lasteaia personal ja pered ise. (M.Maser & L.Varava, 2003)

Kasutatud kirjandus

M.Maser, & L.Varava. (2003). Terviseedendus lasteaias. Tartu: "Tartumaa".
Seeme, K. (2011). Mängulise õpikeskkonna tähtsus ja õpetaja roll selle loomisel. Kasutamise kuupäev: 29. 04 2015. a., allikas Tea ja Toimeta: http://www.teatoimeta.ee/Mangulise_opikeskkonna_tahtsus_ja__432.ht m