Keemiarelv (0)

Jüri Gümnaasium
KEEMIARELV Referaat
Dan Glosin 11.R klass Juhendaja : Hellar Lill
Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid................................................................5 1.2.2.2 Nahka söövitava toimega mürgid...................................................................5 1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid........................................................................5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid...........................................................................6 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid...........................................................6 1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika....................................................................6 1.2.3.1 Sariin ...............................................................................................................6 1.2.3.2 Somaan ............................................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit .................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape ...................................................................8 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid.....................................................................8 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid..............................................................................9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES........................................................................................10 2.1 Ajalooline taust.............................................................................................................10 2.2 Keskkonna ohustamine.................................................................................................10 2.2.1 Mõju inimorganismile...........................................................................................11 2.2.2 Keemiarelvaga võitlemise võimalused.................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 LISAD......................................................................................................................................14 1 KEEMIARELV
Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid , lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.1
1.1 Keemiarelva ajalugu
Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu.
1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. a kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri keskmiselt 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960-ndatel sünteesiti VX gaas, 1970-ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas 1 Kasutasin Interneti-aadressi URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv 3 fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli üle saja.2
1.2 Ründemürgid3
Ründemürgid on keemilised ühendid, mis kasutamisel võivad teha kahju kaitseta elavjõule või vähendada selle rünnakuvõimalusi. Nad erinevad teistest ründevahenditest oma täpsete tabamisomaduste poolest, kuna nad on võimalised tungima õhu teel erinevatesse ehitistesse, tankidesse ja muusse sõjatehnikasse ning tekitada ulatuslikku kahju neis asuvatele inimestele; nad võivad säilitada oma hävitavaid omadusi õhus, asustusalal ja erinevatel objektidel päris pika aja vältel; levides suure õhumassi abil hiiglaslikel maa-aladel, on nad võimelised kahjustada kõiki inimesi, kes asuvad mürgi leviku sfääris ja on erilise kaitseta. Keemilist laskemoona eristatakse järgmiste omaduste alusel:
kasutatava ründemürgi vastupidavus;
ründemürgi iseloomulikud füsioloogilised mõjud inimorganismile;
kasutatavad vahendid ja meetod;
taktikalis -operatsiooniline iseloom;
mõju avaldumise kiirus.
1.2.1 Vastupidavus
Sõltuvalt sellest, millise aja vältel pärast ründemürgi kasutamist võib ta säilitada oma hävitavaid omadusi, need jagunevad omakorda:
püsivad;
ebapüsivad.
Keemiliste ainete püsivus sõltub nende füüsikalistest ja keemilistest omadustest, kasutamisvõimalustest, meteoroloogilisest seisukorrast ja karekteristikast sihtpunktis, millel on kasutatud ründemürki.
2 Kasutasin Interneti-aadressi URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv 3 K. Hergi, K. K. Kuiv, 2007. ,,Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved." Tallinn, kirjastus Koolibri 4 Püsivad ründemürgid säilitavad oma omadusi mõnest tunnist kuni mitme päevani või isegi nädalani. Nad aurustuvad äärmiselt aeglaselt ja muutuvad vähe õhu ja niiskuse toimel. Mittepüsivad ründemürgid säilitavad oma omadusi avatud asukohas mõni minut, aga kinnises kohas (mets, inseneriehitised) ­ mõnikümmend minutit ja rohkem.
1.2.2 Füsioloogiline toime
Toimete karakteristika järgi inimorganismile jagunevad ained viide rühma:
närvi-paralüütilise toimega;
nahka söövitava toimega;
üldmürgised;
lämmatava toimega;
psüühikakeemilise iseloomuga.
1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid
Selle toimega mürgid kahjustavad eelkõige kesknärvisüsteemi. Taolist ründemürgi on otsetarbekas kasutada relvalise kaitseta rühmituste ründamisel või gruppidel, kellel on olemas gaasimaskid. Viimasel juhul ei ole võimalust gaasimaske õigeaegselt kasutada. Peamine eesmärk närvi-paralüütilise toimega mürkide kasutamisel on vastase rühmituste kiire ja massiline tabamine, mis tagab suure arvu nakatunuid, keda ootab ees letaalne lõpp.
1.2.2.2 Nahka söövitava toimega mürgid
Selliseid mürke kasutatakse naha ja peamiste kudede ning limaskesta mürgitamiseks, kuid juhul, kui kasutatakse aerosoole või aure, tabatakse ka hingamiselundkonna peamised teed.
1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid
Üldmürgitava toimega toksiinid tabavad hingamiselundkonda ja selle elundeid ning blokeerivad oksüdatsiooniprotsesse organismi kudedes, millega kaasneb ainevahetuse lakkamine ja surm. 5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid
Eelkõige saab kahjustada hingamiselundkond , sellest esimesena kopsud, milles samuti pidurdatakse oksüdatsiooniprotsessid ja vere varustamine õhuhapnikuga.
1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid
Sellise toimega mürgid ilmusid teiste riikide inventari mitte väga ammu. Ained on võimelised mõneks ajaks paralüseerima vastase elusat jõudu. Need ained tungivad kesknärvisüsteemi teedesse ning mõjutavad organismi talitlust psüühikakeemiliste omaduste tõttu, tekitades ajutise halvatuse , nagu näiteks pimedus, kurtus , kabuhirmutunne, erinevate organite mõningane funktsioneerimispiirang. Eriliseks erinevuseks teistest ainetest on see, et kui tahetakse vastast tabada surmava doosiga on vaja tavalist kogust suurendada ligi 1000 korda. Neid aineid kasutakse koos teiste mürkidega vastase elavjõu nii kvantiteedi vähendamiseks kui ka tekitamaks hirmu.
1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika
Kaasajal kasutatakse ründemürkidena alljärgnevaid aineid:
sariin;
somaan;
V- gaasid;
ipriit;
vesiniktsüaniidhape ehk sinihape;
fosgeen ehk karbonüüldikloriid;
LSD-happe dimetüülamiid;
levisiit.
1.2.3.1 Sariin
Kujutab endast värvitut või kollaka tooniga peaaegu lõhnatut vedelikku, mida on nende
6 väliste omaduste tõttu üpris raske tuvastada. See kuulub närvi-paralüütiliste ründemürkide klassi. Sariini üheks peamiseks eesmärgiks on õhu mürgitamine ja udu tekitamine, seega on ta üks ebapüsivamaid ründemürke. Erandjuhtudel kasutakse sariini vedeliku tilgakestena, et mürgitada mingil maa-alal olijaid ja teha mürgiga kokku ka nende sõjamasinad; sel juhul on sariini püsivus erinev: suvel ­ mõned tunnid , talvel ­ mõned päevad. Sariin tekitab halvatust läbi hingamiselundite, naha, seedetrakti ja soolestiku; läbi naha levib mürk auru või vedeliku näol, tekitamata selle esialgset halvatust. Paralüüs sõltub sariini kontsentratsioonist õhus ja ajast, kui kaua inimene on mürgises keskkonnas olnud. Sariiniga nakatunul esineb üldjuhul suur süljeeritus, kontrollimatu higistamine , oksendamine, peapööritus, teadvuse kaotamine, järsud hood nagu tugevad krambid , paralüüs ja suure mürgituse tagajärjel ­ surm.
1.2.3.2 Somaan
Värvitu ja peaaegu lõhnatu vedelik. Kuulub närvi-paralüütiliste mürkide klassi. Paljudes toimingutes ja efektides väga sarnane sariiniga. Somaani püsivus on mõnevõrra suurem kui sariinil; inimorganismile mõjub see ligikaudu 10 korda tugevamini.
1.2.3.3 V-gaasid
Esindavad vähelenduvaid vedelikke väga kõrge keemistemperatuuriga, seega ka nende püsivus on mitmeid kordi suurem kui sariinil või somaanil. Samuti nagu ka eelnevad kuulub närvi-paralüütikute alla. Mõnede välismaa allikate väitel on V-gaasid 100 kuni 1000 korda mürgisemad kui ülejäänud selle klassi toksiinid. Nad erinevad erilise efektiivsusega tungimisel läbi sarvkesta , eriti veel vedeliku tilkade näol: mõne tilgakese sattumine inimese nahal põhjustab paratamatut ja kiiret surma.
1.2.3.4 Ipriit
Ipriit ­ mustjaspruun õlitaoline vedelik, millel on iseloomulik lõhn, mis meenutab küüslaugu- või sinepilõhna. Kuulub nahka söövitava toimega mürkide hulka. Ipriit aurustub aeglaselt mürgitatud maa- aladelt ; tema püsivus asustatud piirkonnas: suviti ­ 7-st kuni 14 päevani, talviti ­ kuu aega ja rohkem. Ipriit avaldab mitmekülgset mõju organismile: vedeliku tilkade ja auru näol söövitab ta nahka ning silmakesti, auru näol kahjustab veel ka hingamiselundkonda, sattumisel koos toidu ja veega organismi, halvab seedetrakti organid. 7 Toime ei avaldu koheselt, vaid mõne aja möödudes, mida nimetatakse varjatud toime perioodiks. Sattumisel nahale imendub kohesel organismi sarvkesta ja sealt sügavamale, tekitamata erilisi tundeid. 4-8 tunni möödudes ilmub nahale punetus ja tekib kihelus. Esimese päeva lõpuks ja teise päeva alguseks tekivad väikesed punnikesed, mis on täidetud merevaigukollast värvi vedelikuga, mis mõne aja pärast muutub sogaseks. Punnide tekkega kaasneb ka järsk palavik ja põdurus. 2-3 päeva pärast punnikesed lõhkevad ja paljastavad enda all haavandeid, mis ei kasva kinni pika aja vältel. Kui haavandile satub infektsioon , algab mädanemine, mis pikendab taastumisprotsessi kuni 5-6 kuuni. Kaduvväikese kontsentratsiooniga aurustunud ipriit tabab esmalt nägemise organeid, piisab 10-minutilisest mõjust, et alustada kogu nägemissüsteemi halvamisega. Varjatud toimeperiood on seejuures 2-6 tundi; seejärel ilmnevad halvatusele iseloomulikud nähtused: tunne, nagu silmis oleks liiv; valgusekartus; pisaratevool. Seedetrakti halvamine toimub ipriidi manustamisel toidu ja veega. Sel juhul on varjeperiood 0,5-1 tundi, millele järgnevad jällegi iseloomulikud ilmingud: kõhuvalu, väsimustunne, kurnatus , oksendamine. Aja möödudes nähtused ja valud mitmekordistuvad ja lõpptulemusena 3-12 päeval on inimene surnud kurnatusse ja jõuetusse.
1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape
Värvitu vedelik omapärase lõhnaga, mis meenutab mõrumandli aroomi ; väheses kontsentratsioonis on lõhn pea eristamatu. Sinihape aurustub küllaltki kiiresti ja seega avaldab mõju ainult auru näol. Kuulub üldmürgiste ründemürkide hulka. Karakteersed tunnused, mis ilmnevad siis, kui inimene on mürgitatud, on järgnevad: metalliline maik suus, kurgu ärritatus, peapööritus, nõrkus, oksendamine. Seejärel ilmub piinarikas hingeldamine , pulsi aeglustumine, mürgitatu kaotab teadvuse, algavad järsud krambid, kuid need ei kesta kaua, sest neile järgneb lihaste täielik nõrgenemine, tundetus, kehatemperatuuri alanemine, hingamise aeglustumine pikkade pausidega, kuni see lakkab ning südametegevus toimib veel 3-7 minuti vältel.
1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid
Värvitu kergestilenduv vedelik värskelt niidetud heina või mädaõuna lõhnaga. Organismile avaldab mõju valge gaasipilve näol. Kuulub lämmatava toimega ründemürkide hulka.
8 Fosgeenil on varjeaeg 4-6 tundi; kestus sõltub selle kontsentratsioonist õhus, ajast, mille vältel on organism olnud mürgitatud atmosfääris, inimese terviseseisundist, kehatemperatuuri alanemise kiirusest. Fosgeeni sissehingamisel tunneb inimene suus ebameeldivalt imalat maitset , seejärel ilmneb köhatamisperiood, peapööritus ja üldine jõuetus. Mürgitatud õhust vabanemisel kaovad ka ilmingud üpris kiiresti, kuid 4-6 tunni pärast algab mürgitatu enesetunde kiire ja järsk halvenemine: kiiresti tõmbuvad huuled, põsed ja nina sinakaks; algab järjekordne üldväsimuse periood, peavalu, sagenenud hingamine , tugevalt esiletükkiv hingeldamine, piinarikas köha vedela vahulaadse roosaka vedeliku eritamisega, mis viitab sellele, et kopsude varustamine verega on muutumas. Fosgeeniga mürgitatu haiguslik protsess saavutab oma kulminatsioonifaasi 2-3 päeva jooksul. Õnnelikul juhul järgneb sellele ilmingute taandumine ja terviseseisundi paranemine, halval juhul aga saabub surm.
1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid
LSD-happe dimetüülamiid on psüühikakeemilise iseloomuga ründemürk. Inimorganismi sattumisel ilmub kerge iiveldusperiood ja pupillide laienemine 3 minuti pärast. Seejärel tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, mis püsivad veel mitu tundi.
9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES
Vanem generatsioon jättis II maailmasõjast alles ohtliku pärandi ­ Wehrmachti keemiarelva, mis oli okupandivägede poolt uputatud Läänemerre, aga samuti ka Skagerraki ja Kattegati väinades, mis ohustab Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa rahvaste ja riikide keskkonda olulisel määral. Kogu informatsiooni trofeelisest keemiarelvast on rangelt varjatud Moskva, Londoni ja Washingtoni arhiivides.
2.1 Ajalooline taust4
Pärast fasistliku Saksamaa kapitulleerumist Potsdami konverentsil oli vastu võetud otsus kõik keemiarelvaarsenalid hävitada. Wehrmachti keemiavägede pagasis oli hulgaliselt õhupomme, mürske ja miine erineva kaliibriga, aga samuti ka keemilisi fugasse, lõhkeainebrikette ja käsigranaate. Lisaks sellele oli Saksa vägedel spetsiaalsed aparaadid, et mürgitada kohalikkonda püsivate mürkainetega. Saksamaa sõjaarsenalidesse oli kogutud suur hulk keemilisi sõjarelvi, mis olid täidetud ipriidi, ljuisiidi, adamiidi, fosgeeni ja difosgeeniga. Saksa väed olid ka suures koguses hakanud tootma tabuuni ja sariini, kuna leidsid selleks sõjaajal efektiivse mooduse. Sõja lõpuks oli korda aetud ka somaani tootmine. Kogutud andmete, mis leiti Lääne-Saksamaal, põhjal võib öelda, et ameerika ja inglise okupandiväed uputasid relvi põhiliselt neljas piirkonnas, mis kõik asuvad Lääne-Euroopa kallaste läheduses. Norra sügavaveelises piirkonnas Arendali lähedal; Skagerrakis, mis asub Rootsi sadama Lysekili lähedal; Taani saare Fyni lähedal; Skageni, Taani põhjapoolseima punkti läheduses. Kuue piirkonna merepõhjas on kokku 302 875 tonni mürkaineid ja ligikaudu viiendik üldkogusest on ründemürgid. Lisaks sellele on üle 120 tuhande tonni keemiarelvi uputatud kindlaks määramata Atlandi ookeani eri piirkonnis ja La Manche väina lääneosas.
2.2 Keskkonna ohustamine5
Suurimat ohtu keskkonnale esindab ipriit, millest suurem osa muutub aja jooksul mürgiseks 4 BBC uudiste arhiiv, video. 2003. ,,Teadus ja keskkond. Science and environment", Tallinn, kirjastus TEA 5 National Audit Office, 2008. ,, Operating in Insecure Environments." Paperback 10 tükkis tarrendiks, mis sadestub merepõhja. Fakt on see, et ipriit ja ljuisiit saavad hästi hüdrolüüsida, ühinedes veega, ja moodustada toksilisi ühendeid, mis säilitavad oma eluohtlikke omadusi mitmete aastakümnete vältel. Kõigi nende ühendite transformatsioonid on ülimalt ohtlikud keskkonnale ja faunale, mis selles elab. Probleemianalüüs näitas, et olulist ipriidi eraldumist on oodata 60. aastal pärast uputamist ehk teisisõnu XXI sajandi esimesel kümnendil. Emissioon võtab aega mitmeid aastakümneid. Tervisele ohtlikud kemikaalid hakkavad kogunema taimedes, planktonites ja kalades. Siiski pole oodata massilist hukkumist, sest kalad on võimelised kohastuma eri tingimustes (ka kõige raskemates). Läänemerre sattunud mürkkemikaalid lahustuvad vees ja tulevad pinnale ning voolude toimel liiguvad aja jooksul ka Põhjamerre ning muudavad ka selle toksiliseks. Lääne- ja Põhjamere kalapüügi korporatsioonid püüavad igal aastal ligikaudu 2,5 miljonit tonni eri kala, millest suurem osa võib sisaldada oma rakkudes mürkaineid. Teadlased jõudsid järeldusele, et toiduvõrku pidi inimorganismi sattunud kaduvväike kogus mürkkemikaale ei oma ainult toksilist toimet, vaid ka mutageenset mõju.
2.2.1 Mõju inimorganismile
Niisamuti nagu radiatsioon omavad ka keemilised mutageenid toimet, mis väljendub inimorganismi somaatiliste ja sugurakkude muudatustes. Arstid teavad, et somaatiliste rakkude väärarengud põhjustavad erinevate kasvajate teket, aga mutatsioonid sugurakkudes põhjustavad tõsiste pärilike muutustega laste sündimisi. Lisaks sellele on teada, et mürkainete stabiilsed ühendid või nende toksilised produktid tekitavad hulga ohtlikumaid tagajärgi kui isegi radioaktiivne kiirgus nende sattumisel inimorganismi. Geneetilised muutused on pöördumatu toimega, see tähendab, et mürgitatud organism toob ilma ainult mürgitatud organismi, kui üldsegi toob. Veelgi hullem on see, et muutusi, mis mürgitatusega kaasnevad, on liiatigi palju ning teatavasti on nad ettearvamatud ja seega ei suudeta võib-olla kaasaegse meditsiinilise tehnoloogiaga neid mutatsioone kõrvaldada või isegi minimaliseerida.
2.2.2 Keemiarelvaga võitlemise võimalused
Varasematel perioodidel pakkusid spetsialistid eri lahendusi mürkainete kõrvaldamiseks, millest üks oli nende konservatsioon, erilise sarkofaagi ehitamine mürgitatud piirkonnis. Rida 11 teadlasi püüab luua erilise toimega materjale ja ühendeid, mis reageerides mürkainetega isoleeriks nende toimed täielikult. Teiseks meetodiks on pakutud krüogeenset sügavkülmutamist, milleks võetakse kasutusele vedelat lämmastikku ja eri tehnilisi lahendusi rakendades tõstetakse mürgid merepõhjast pinnale ning maetakse ümber või hävitatakse keskkonnale täiesti ohutuid kõrvaldamisviise kasutades. Valiku peavad tegema rahvusvahelised organisatsioonid, et Euroopa oleks praktiliselt kaitstud II maailmasõja ohtliku pärandi eest.
12 KASUTATUD KIRJANDUS
1. Interneti-aadress URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv
2. K. Hergi, K. K. Kuiv, 2007. ,,Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved." Tallinn, kirjastus Koolibri
3. BBC uudiste arhiiv, video. 2003. ,,Teadus ja keskkond. Science and environment", Tallinn, kirjastus TEA
4. National Audit Office, 2008. ,,Operating in Insecure Environments." Paperback
13 LISAD
Keemiarelva rakendamine Vietnami sõjas
Ipriidi mõju inimorganismile
14 ,,Sinepigaasi" mõju inimorganismile
Tsüaniidhappega mürgitatud kalad
15 Somaani mõju all kannatavad kurdid
Mürkaineid sisaldavad keemiarelvad
16