Keemiarelv (0)

Jüri Gümnaasium
KEEMIARELV Referaat
Dan Glosin 11.R klass Juhendaja : Hellar Lill
Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid................................................................5 1.2.2.2 Nahka söövitava toimega mürgid...................................................................5 1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid........................................................................5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid...........................................................................6 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid...........................................................6 1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika....................................................................6 1.2.3.1 Sariin ...............................................................................................................6 1.2.3.2 Somaan ............................................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit .................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape ...................................................................8 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid.....................................................................8 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid..............................................................................9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES........................................................................................10 2.1 Ajalooline taust.............................................................................................................10 2.2 Keskkonna ohustamine.................................................................................................10 2.2.1 Mõju inimorganismile...........................................................................................11 2.2.2 Keemiarelvaga võitlemise võimalused.................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 LISAD......................................................................................................................................14 1 KEEMIARELV
Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid , lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.1
1.1 Keemiarelva ajalugu
Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu.
1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. a kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri keskmiselt 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960-ndatel sünteesiti VX gaas, 1970-ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas 1 Kasutasin Interneti-aadressi URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv 3 fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002,