Nimetu (0)

1 Hindamata

“Inimene ja sõda, inimese muutumine sõjas”
Minu arvates on inimese muutumine sõjas erinev, osad inimesed lähevad kurjaks ja teised muutuvad meeleolukaks.
Ühed inimesed kes on tulnud sõjast on kurjad ja enesessetõmbunud. Ei taha kellegile oma kogemustest ja väljendusted rääkida vaid hoiavad endasse kõike mis oli on ja jääb. Kui küsida: „Kuidas olid kogemused ja nägemused sinu vaatenurgast sõjast?“ Vastavad nad tavliselt, et keda huvitab , mis sul sellest, mul pole aega või räusates ole vaid ja mine ära mul on muud tegemised.
Teised kodanikud kes on äsja tunud sõjas on hoobis rahulikumad ja tahavad kõigest rääkida. Istuvad maha ja hakkavad rääkima oma kogemustest ja huvitamatest seiklustest, isegi siis kui meile see huvi ei pakuks. Aga temale oleks see suur au ja mõnus tunne kui saaks seda ka teistega jagada.
Maadevahelised ja inimestevahelised sõjad ei käi oma vahel kokku, vaid tuleks neid rääkides lahendada mitte sõialiselt. Oleks elu palju rahulikum ja ilusam.

Tagasi algusesse
Lähis-Ida konflikti juured asuvad Euroopas

Mart Helme
Suursaadik

Jaanuaris Gaza sektoris alanud järjekordne relvakonflikt palestiinlaste ja juutide vahel on taas tõmmanud maailma avalikkuse tähelepanu selles piirkonnas käärivale vägivallale. Sealjuures on globaalselt teravama kriitika osaliseks saanud pigem Iisrael kui palestiinlased. Ka Euroopa Liit on nõudnud Iisraelilt sõjategevuse kohest lõpetamist ja ähvardanud juudiriiki mitmete diplomaatiliste meetmetega, kui Tel Aviv sõjalisi operatsioone jätkab.

Kõige selle kõrval on konflikti pikka ajalugu arvestades jäänud objektiivse käsitluseta see, millest Lähis-Ida vastasseis üldse alguse sai ning kes on selles aegade jooksul siiski agressiivsemat rolli mänginud.

Nii paradoksaalne, kui see hetkel ka ei tundu, peituvad Lähis-Ida konflikti juured Euroopa 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse antisemitismis, mis miljonid juudid nii Venemaal, Austria-Ungaris kui ka Lääne-Euroopa riikides seadis alternatiivi ette: kas taluda pogromme ja diskrimineerimist või lahkuda senistest asukohamaadest. Just igapäevane mõnitamine ja tagakiusamine tingisid selle, et 20. sajandi algul asusid sajad tuhanded juudid USA-sse – ja Palestiinasse.

Viimase puhul on samuti oluline osundada nendele meeleoludele, mis valitsesid 19. sajandi teisel poolel Euroopa rahvaste teadvuses. Teatavasti tabas just sel ajajärgul Euroopat rahvusliku ärkamise palavik. Impeeriumide väikerahvad – teiste hulgas ka eestlased – tunnetavad järjest selgemalt ja jõulisemalt oma erisust ning hakkavad ühtlasi üha sihikindlamalt võitlema oma kultuurilise identiteedi ja poliitilise iseolemise eest. Erandiks polnud selles ka juudid, kes samuti organiseerusid ning tõstsid muu hulgas kilbile loosungi naasmisest oma ajaloolisele kodumaale, kust roomlased nad omal ajal maailma laiali pillutanud olid.

1897 . aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile.

Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna.

Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad sattusid Rahvasteliidu otsustega Suurbritannia ja Prantsusmaa eestkoste alla. Sisuliselt kujunes uues olukorras välja vaenukolmnurk, mille nurkades asusid koloniaalvõimudest sõltumatust taotlevad araablased , oma riigi eest võitlevad juudid ning Rahvasteliidu mandaadi alusel tegutsevad inglased- prantslased .

Viimased ilmutasid aina rahutumaks muutuvate kohalike elanike vaoshoidmisel võrdlemisi suurt abitust ja ebajärjekindlust. Just see aitas vaieldamatult kaasa ka esimeste tõsisemate füüsiliste kokkupõrgete toimumisele araablaste ja juutide vahel. Nii 1920. aasta Nabi Musa pogromm, 1921. aasta Jaffa pogromm kui ka 1929. aasta Hebroni veresaun, mille käigus araablased tapsid sadu juute, veensid viimaseid, et koloniaalvõimude kaitsele loota ei saa. Seega olid araablaste vägivallaaktsioonid otseseks katalüsaatoriks juutide relvastatud omakaitserühmituste loomisele.

Ühtlasi tõid need juudisoost asukate jaoks senisest selgemalt päevakorrale ka oma asualade araablastest isoleerimise vajaduse. See omakorda tugevdas nii kohapeal kui ka rahvusvaheliselt nende juudi poliitikute positsioone, kes kogu aeg olid kõnelenud omariikluse loomise vajadusest. Juudi riigi loomist kiirendas kindlasti ka 1936.–1939. aastani Palestiinas aset leidnud araablaste verine ja purustav ülestõus inglaste vastu.

Väsinud kohalikest vastuoludest ja nõrgenenud Teises maailmasõjas, hingas London kergendatult, kui sai Palestiina küsimuse koos seal käärivate juudi– araabia vastuoludega üle anda vastloodud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile. 1947. aastal otsustas ÜRO rajada endisele Briti mandaatterritooriumile kaks iseseisvat riiki: Palestiina ja Iisraeli.

Iisrael aktsepteeris ÜRO plaani otsekohe, palestiinlased leidsid aga, et neile on jäetud liiga vähe. Teiste araabia riikide ässitusel otsustasid palestiinlased osa territooriume juutidelt jõuga ära võtta. Puhkenud kokkupõrgetes said palestiinlased aga kiiresti lüüa. See ei lahendanud paraku konflikti. 1948. aastal sekkusid sõjategevusse palestiinlasi toetavad araabia maad. Egiptuse, Süüria, Transjordaania, Iraagi ja Liibanoni väed püüdsid vastset Iisraeli koondrünnakuga likvideerida , ent said selles esimeses Iisraeli–Araabia sõjas juutidelt lüüa.

Lüüasaamisest hoolimata keeldusid kibestunud palestiinlased Iisraeli tunnustamast ning neile määratud aladel Palestiina riiki välja kuulutamast. Palestiinlaste eeskujul ja solidaarsusest nendega keeldusid Iisraeli diplomaatilisest tunnustamisest ka teised araabia maad ning enamik ülejäänud islami rahvastikuga riike mujal maailmas.

See olukord viis uute sõdadeni Iisraeli ja araabia riikide vahel 1967. ja 1973. aastal. Mõlemat sõda alustasid taas araablased ja mõlemast väljus Iisrael taas võitjana. Araabia maade ühisrinne murenes alles 1978. aasta Camp Davidi lepingute järel, kui 1948. aastast alates sõjaseisukorras olnud Iisrael ja Egiptus USA vahendusel rahulepingu sõlmisid ja teineteist diplomaatiliselt tunnustasid.

Kahjuks pole viimastel aastakümnetel aktiivselt viljeletud lepituspoliitika Lähis-Ida konflikti siiani lõplikult lahendanud ja seda eelkõige mitmesuguste islamistlike terrorirühmituste provokatiivse tegevuse tõttu. Gaza sektoris võimutseva terroriorganisatsiooni Hamas regulaarsed raketirünnakud Iisraeli vastu on ju käesolevalgi korral piirkonnas suurema vägivallalaine vallandanud. Kahetsusväärselt pole praegune sõjategevus esimene – ega jää kardetavasti ka viimaseks. Seda kõigist rahvusvahelistest jõupingutustest hoolimata.

Foto: Scanpix

Iisraeli jaanuarikuised jõulised rünnakud Gazas sundisid juudiriigi vastu regulaarseid raketirünnakuid korraldanud Hamasi nõustuma Egiptuse vahendatud järjekordse rahupakkumisega
Minu arvamus:
Ma arvan, et ei tohiks sõdu pidada mingi rassilisel eesmärgil, aga seda tehakse ja tehakse. Kõik inimesed on erinevad välimuselt, iseloomult ja üleüldiseld kõiges. Kõigil on oma vead ja head.

“Kahjuks pole viimastel aastakümnetel aktiivselt viljeletud lepituspoliitika Lähis-Ida konflikti siiani lõplikult lahendanud ja seda eelkõige mitmesuguste islamistlike terrorirühmituste provokatiivse tegevuse tõttu.“
Kunagi võiks ka neile see rahu saabuda mitte koguaeg hirmu all elada. Oleks neilgi vaikne ja rahulik, saaksid ehk linnu laulugi kuulata.
„Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna.“
Loomulikult pole see neile kerge harjuda teise kultuuri ja olemusega. Kindlasti on see neile raske. Pole ju kellelgi kerge harjuda erineva kultuuri ja unustada oma riik igaveseks.
„Teiste araabia riikide ässitusel otsustasid palestiinlased osa territooriume juutidelt jõuga ära võtta.“
Kunagi ei tohiks midagi jõuga teha. Esiteks see pole ilus tegu ja see on väga väga kole niimodi end näidada. Palestiinlased näitavad end norga riigina kui nad nimodi käituvad kindlasti oleks saanud asjad lihtsamalt lahendada.

“Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna.”
Algul loomulikult ei suuda inimene kohandega, aga kõik on aja küsimus. Peame leppima erinevate inimestega siin maailmas me oleme ju kõik erinevad kuid siiski ikkagi inimesed.

Appi, elu on keeruline kuid õiglane. Mmm, tahaks kuhugi randa kus oleks soe ja palju vett. Saaksin ujuda ja päikesetõusu ja loojangut nautida. Mitte siin karges Eestis olema, aga mis seal ikka kindlasti jääksin Eestit igatsema, ta on ju minu südames.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

roosid Õppematerjali autor

mida teeb sõda inimesega artikkel inimene sõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium......

Politoloogia

doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja

Ajalugu

doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austr

Ajalugu

docx

IISRAELI RIIK

IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on islamiusulistele kõige püham

Reklaam ja imagoloogia

doc

Yom Kippuri sõda

Yom Kippuri sõda Essee See sõda oli üheks osaks Araabia-Iisraeli konfliktist, mis kestab siiani alates Iisraeli riigi loomisest 1948a. Kuuepäevase sõja ajal 1967 Iisrael vallutas Egiptuselt Siinai poolsaare kuni Suessi kanalini ja umbes pool Süüria Golani kõrgendikust. Aastatel, mis sellele sõjale järgnesid, kindlustas Iisrael enda kohalolekut mõlemas kohas. 1971 aastal Iisrael kulutas oma Suessi kanali positsioonide kindlustamisele ca 500 miljonit dollarit (,,Bar Lev'i joon" Iisraeli kindrali Chaim Bar Lev järgi). Nii Egiptus kui Süüria - mõlemad soovisid Kuuepäevases Sõjas kaotatud maid omale tagasi saada, kuid Khartoumi Araabia tippkohtumisel otsustati ,,kolme ei" kasuks (,,ei rahu, ei tunnustamist, ei läbirääkimisi Iisraeliga"). Kui Egiptuse president G. A. Nasser 1970a suri, siis temale järgnev president Anwar Sadat otsustas, et kuuepäevases sõjas kaotatud maad tuleb Iisraelilt tagasi saada, vajaduse korral jõuga. 1971 aastal ÜRO vahendaja Gunnar Ja

Ajalugu

doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud vää

Poliitika

doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür

Üldine usundilugu

doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus..................................................................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid