Kesk-Eesti Venemaa võimu all oli osa Kesk - Eestist ja Ida-Eesti 9 Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna?

Vastus leiad õppematerjalist: Liivi sõda

Liivi sõda (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on olulisemad Liivi sõja allikad?
Kes olid nende autorid millist ametit pidasid?
Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond?
Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond?
Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik ?
Milliseid lubadusi sisaldas Sigismund II August Liivimaa aadlike privileeg?
Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560aastate lõpuks?
Kesk-Eesti Venemaa võimu all oli osa Kesk - Eestist ja Ida-Eesti 9 Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna?

TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust!

Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal !
-Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja).
-Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana- Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa
sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556 –61.
-Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö.

Selgitage 3 Liivi sõja põhjust!

Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine

Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend !

Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond ?
Pärast Narva vallutamist asusid Vene väed Tartut piirama. Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn Tartu venelaste kätte.

Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond?

Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik?

Milliseid lubadusi sisaldas Sigismund II August Liivimaa aadlike privileeg? Vt. ka lisamaterjal!
Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas:
1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida;
2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid;
3) õigust veskeid ehitada;
4) õigust vabalt metsa kasutada;
5) õigust kõrtse pidada;
6) jahi- ja kalapüügiõigust
Usuvabadus , ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kohaliku õiguskorra edasikehtimine. Lääniõiguse avardamine.

Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560 .aastate lõpuks?
Taani võimu all oli Saaremaa ja Lääne-Eesti, Orduriigi alla kuulus Tallinn ja Kesk-Eesti, Venemaa võimu all oli osa Kesk-Eestist ja Ida-Eesti.

Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna?
Tallinna esimene piiramine – 1570. Venemaa pealetung , Tallinn oli mere poolt blokeerimata, piirajatest rohkem tegi linnale kahju katk, mis jõudis ka venelaste laagrisse ning 1571 piiramine lõpetati.
Tallinna teine piiramine –
10. Kes oli, mida tegi:

Sigismund II August – Poola kuningas, kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused (usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust)
hertsog Magnus – endine Saaremaa asevalitseja; Taani hertsog; Liivimaa kuningas, alustas 1570. Koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist
Ivan IV – Moskva tsaar , saabus Liivimaale 1572. asus vägesid juhatama , alustas Tallinna teist piiramist
Ivo Schenkenberg – „Liivimaa Hannibal “, Tallinna käsitööline , tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja
Stefan Batory – Poola kuningas, 1578. alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu
B. Russow – Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, eesti soost ajaloojutustaja, kirjutas sõjakroonika, tähtis Liivi sõja allikas

11. Millal, kelle vahel ja millise sisuga sõlmiti, milles seisneb selle lepingu tähtsus:
1. Jam Zapolski vaherahu – 1582. Venemaa ja Poola vahel vaherahu, andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivmaal Poolale
2. Pljussa vaherahu – 1583. Rootsi ja Venemaa vahel vaherahu, Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused
12. Täitke tabel – Rootsi valduste kujunemine. Vt õpik lk.88-89
Aasta
Leping
Kelle vahel
Maa-ala
1583
Pljussa vaherahu
Rootsi ja Venemaa
Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused
1595
Täyssina rahu
Rootsi ja Venemaa
Rootsil tuli loobuda Ingerimaa vallutustest
1617
Stolbovo rahu
Rootsi ja Venemaa
Rootsi sai kogu Ingerimaa
1629
Altmargi vaherahu
Rootsi ja Poola
Rootsil kogu Eesti valdus ja Põhja-Läti koos Riiaga
1645
Brömsebro rahu
Rootsi ja Taani
Rootsi sai Taani käest Saaremaa
1660
Oliwa rahu
Rootsi ja Poola
Rootsi õigusi Liivimaale tunnustas Poola
1661
Kärde
Rootsi ja Venemaa
Rootsi sai Eesti ala „ igaveseks ajaks“
Lisamaterjal Liivi sõja kohta.
1.Liivi sõja allikad.
Tunneme kolme jutustust Liivi sõjast.
Esimese ja ühtlasi värvikaima ning tänaseni tuntuima kirjelduse esitas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, väidetavalt esimene eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow.Tema sündmuste keskmes oli kodulinn Tallinn ja selle juhtumised, töös oli kirikuõpetaja moraliseerivat tooni ja poolehoidu linnas kanda kinnitanud rootslastele.
Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Ta koostas tõsise faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61.Tema sümpaatia kuulus sellele osale ordust, kes lootis Saksamaa abile. Ordumeister Kepleri mõistis ta viimase Poola-orientatsiooni pärast hukka.
Kolmas sõjakroonika on ordumeistri, hilisema Kuramaa hertsogi Kepleri nõuniku ja sekretäri Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt, sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga.
Koos Henrich von Tiesenhauseni ja veidi hilisemal ajal Rootsi alal tegutsenud Brandisega oli ta oma aja kõige produktiivsem kirjamees .
Katri Raik . Eesti – ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16.sajandi II poolel ja 17.sajandi alul. Ajalooline Ajakiri. 2001. 4, lk.16
2. Liivi sõja ajend - Tartu maks.
16. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopa idapiiri taga esile tõusma Vene riik, mis tollele ajale kohaselt ei põlanud oma territooriumi laiendamisel ära kavalat diplomaatiat ja ka reaalset relvade täristamist. Tänaseks on teada, et idanaabri käitumises pole viimase viiesaja aasta jooksul muudatust toimud, kuid rändame siiski ajalukku tagasi. Aastaks 1550 olid tollase Euroopa riigi- ja usujuhid jõudnud arusaamale, et tüütut idanaabrit saab vaos hoida tollase kõrgtehnoloogia ja väärtuslike toorainete tarnimise blokaadiga. On teada isegi, et üks laevatäis venemaa suunas liikuvaid vastvärvatud spetsialiste, kes oskasid valada suurtükke ja teha paremat püssirohtu võeti, kuskil poolel teel kinni, mis tollasele Moskva valitsejale Ivan IV-le tõsist tuska tegi. …Aastaks 1554 oli Ivan Julm võtnud Tartu piiskopkonna vastu pehmelt öeldes tõrksa hoiaku. Venemaale oli vaja otsest väljapääsu Läänemerele, mille randa kontrollisid Tartu, Riia ja Tallinna võimukeskused. Saadikute kaudu anti teada, et kui Tartu oma maksu ei tasu, siis tuleb ta ise koos sõjaväega maksu järgi. Peeti ka läbirääkimisi, kuid nõue jäi samaks. Selleks, et sõda ära hoida kirjutasid kimbatuses ja ehmunud Tartu esindajad 1554 aastal Novgorodis alla 15 aastasele rahule mille tulemusena kohustuti „võlga“ Moskva tsaarile tasuma ka viimase 50 aasta eest, milleks anti küll 3 aastat aega. Edaspidi pidi aastas tasuma tsaarile iga „Tartu oblasti elaniku pealt“ ühe Saksa grivna suuruse maksu. Kolm aastat mõõdus ja raha kokkukogumiseks ei olnud mitte midagi peale rääkimise tehtud. Saksa- Rooma keisririik , mis tollast Euroopat suuresti läbi kirikujuhtide kontrollis oli hõivatud muude muredega ja kuskil kaugel provintsis asuv Liivimaa ei kuulunud prioriteetide hulka. Seega hakkas üksi jäetud Liivimaa protektoraat tuhnima vanades ürikutes ja avastas, et neil polevatki moskoviitide ees mingeid otseseid maksukohustusi olnud. Küll on aga olnud läbi pika ajaloo juhtumeid, kus otsese ohu vältimiseks on vanale vaenlasele raha või muud vajalikku antud, et nad suurema kahju ärahoidmiseks kodu tagasi saata. Selgus ka üks väga vana juhtum, kus Petserimaal olid setud oma mesipuud pannud laande mett koguma, mille hiljem Pihkva vürst arvas tema oma olevat. Selle peale tehti leping, kus Pihkvale tasuti mesipuudest tekitatud „kahju“ eest mingi konkreetne ühik mett taru pealt. Sellisele tõdemusele jõudes saadeti Moskvasse Ivani juurde uus saadikute grupp. Saadikud pidid oma faktikindluses Moskvas siiski pettuma, kuna tsaar teatas kohe, et tal on värske kolme aasta vanune leping mida Liivimaa veel liiatigi rikkunud on. Nimelt olevat liivlased maksu maksmata jätmise pärast tsaarile suurt rahalist kahju teinud. Lisaks sellele olevat Tartu ja Tartumaa põline Vene ala juba 600 aastat tagasi ning tema esivanemad ( Jaroslav ) selle linna asutanudki. Seega tsaar peab ise tulema oma põlistele aladele korda looma ja tal olevat värske lepingu järgi selleks täielik õigus. Liivimaa saadikud üritasid sõda vältida mitmel moel ja järeleandmisi tehes, mis ületas isegi nende volitusi, kuid ajend oli sõjakale tsaarile antud ja tänapäeval tuntud Liivi sõda oli alanud. Tulles tagasi tänasesse päeva teame vaid, et see idast tulnud Jaroslav (1030 Tartu hävitamine) põletas selle linna maha, mis peaks kehtivate väärtushinnangute järgi olema vastand rajamisele. Tol kaugel ajal tuletati moskoviidi poolt poole aastatuhande tagused sündmused järjepidevuse faktiks… Igatahes läks tol kaugel viiesaja aasta tagusel ajal nii, et saadikud saadeti tagasi, kimbutati teel isegi vangistusega ja kui nad lõpuks Narva jõudsid oli juba sõda alanud.
Heiki Liivat . Liivi sõja algusest. www. telegram .ee. 7.07.2013
3. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused
Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561)
ja Maapäeva otsustest
Kogu ühiskondlike koormiste ja maksude koorem lasub eranditult talumaadel,
mis kuuluvad mõisale , ja ei puuduta ei aadliku isikut, kes on
vabastatud kõikidest maksudest, ega mõisa põlde ja maad. [---]
Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas:
1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida;
2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid;
3) õigust veskeid ehitada;
4) õigust vabalt metsa kasutada;
5) õigust kõrtse pidada;
6) jahi- ja kalapüügiõigust. [---]
Iga aadlik omab oma mõisas kohtupidamisõigust tsiviilasjades, kaasa
arvatud kodukariõigus, kuid talupojal on õigus oma isanda peale kaevata.
Kaelakohtuõigus, mida aadlikud varem omasid, kuulub praegu kubermangu
kohtuinstantsidele. [---]
Baltimaade ajaloo lugemik . Avita, 2001, lk 65.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

evvu1234 Õppematerjali autor

TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust!

Liivi Sõda liivimaa vaherahu aadlik moskva ingerimaa russow sõjakroonika pihkva

Sarnased õppematerjalid

doc

Liivi Sõda

- Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja

Ajalugu

doc

Liivi sõda

Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste

Ajalugu

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu

docx

Läänemere võitlused 16. sajand

AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult

Ajalugu

doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583

Ajalugu

doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter

Ajalugu

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.

Ajalugu

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid