Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? (0)

Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused?

Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad , mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse? Mis saab siis, kui ka meie pisikeses Eestis puhkeb kodusõda? Või mida me peaksime tegema, et kaitsta ennast, oma riiki ja oma lähedasi? On olukordi, kus me mõtleme sellele, kuidas käituda ja tegutseda, kui meie kodumaal peakski ühel ootamatul hetkel sõda algama. Kuid kui sõda on juba meie riigis, kaob ka paljudel inimestel kaine mõistus. Kes siis on lõpuks need, kes peaksid suutma säilitada reaalsustaju ja kes on need, kes saavad ja suudavad meid nende kohutavate sõjakahjude eest kaitsta? Ja mida peaks Eesti tegema selleks, et meie riiki ei ohustaks teised riigid ning kuidas kindlustada maksimaalselt Eesti julgeolekut?
Võimalusi Eesti riigi julgeoleku suurendamiseks ja kaitsmiseks on mitmeid – meie eneste ja meie riigiisade ülesanne on leida ainult õiged meetodid ja vahendid ning neid otstarbekalt kasutada. Selle kõige tegemiseks peaksime me alustama kõige olulisemast - Eesti riik peaks püüdma proovida panna noori inimesi rohkem huvi tundma selle üle, mida tähendab riiklik ja samuti isiklik julgeolek nende jaoks. Lisaks peaksid noored näitama üles rohkem huvi ja aktiivsust Eesti riigi turvalisuse ja heaolu suhtes. Eesti riigiisad peaksid üritama äratada noortes tunduvalt suuremat huvi ja innukust astumaks sõjaväkke, kaitseliitu ja üleüldse sellistesse organisatsioonidesse, mis aitab Eestile tagada kindlama julgeoleku tänases ebakindlas maailmas.
Kindlasti aga peab arvestama sellega, et maailm on kaugele edasi arenenud ja võimalused sõdadeks ja diversiooniaktideks on paljuski laienenud. Võtame näiteks kasvõi erinevad küberrünnakud meie erinevate riiklike institutsioonide serverite ja kodulehekülgede vastu. Ka selliste rakenduste kaitsmine mängib väga olulist rolli riigi turvalisuse tagamisel .
Üks suur ja negatiivne nähtus riigi julgeoleku tagamisel on aga noorte väga vähene huvi riigikaitse kui niisuguse vastu üleüldiselt. Kui ikka noorte meeste hulgas levib massiliselt suhtumine, et sõjaväeteenistus on ajaraiskamine ja mõttetu tegevus, siis millisest turvalisuse tagamisest me üldse räägime? Meie noormehed on füüsiliselt väga halvas vormis, ei kõlbagi sõjaväkke, lisaks erinevad vaimse tervise probleemid– kus siis on meie kodumaa kaitsjad kriisiolukorras? Õnneks siiski viimasel ajal on sellist suhtumist , et sõjaväeteenistus on ajaraiskamine ja mõeldud ainult luuseritele, mõnevõrra vähemaks jäänud. On päris palju noori mehi, kes valivadki sõjaväelase elukutse , on valmis käima ka välismissioonidel, ehkki see pole kindlasti mitte ei ohutu ega mugav. Samas on saadud kogemusest kindlasti kasu siis, kui on tarvis kaitsta oma kodumaad . Sellepärast olekski tarvis muuta noorte suhtumist riigikaitsesse, ajateenistus peaks olema mitte häbenemistväärt tegevus vaid auasi.
Enamvähem sama võib öelda ka Kaitseliitu kuulumise kohta. Esimese vabariigi ajal oli Kaitseliit üsnagi arvestatav jõud kodumaa kaitsmisel. See võiks ka praegu nii olla. Teatavasti on riik just nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli – seega iga üksikisik . Kui riigi turvalisuse eest tunneb vastutust ka iga üksik selle riigi kodanik, siis on riik üsnagi hästi valmistunud enda kaitsmiseks vähemalt inimjõu poolest. Kuni aga levib suhtumine, et riiki kaitsku kes tahes, peaasi et mitte mina ega mu pereliikmed , meie läheme siit minema sinna, kus on rahulik ja turvaline, on riigi turvalisus kahjuks üpris kesine. Kaitseliit võiks ja peakski püüdma muuta sellist suhtumist riigi turvalisusse, iga täiskasvanud riigikodanik võiks ju siiski tunda elementaarseid tõdesid riigi turvalisusest ja osata kaitsta ennast ja oma peret teatud olukordades teatud piirideni.
Loomulikult peab arvestama sellega, et Eesti on siiski väike ja suhteliselt vaene riik. Me ei saa mitte tähelepanuta jätta asjaolu, et meie riigil pole võimalik riigi kaitsmisesse panustada nii palju, kui nii mõnelgi meist tunduvalt rikkamal ja suuremal riigil. Aga see seabki meile kui meie riigi kodanikele kohustuse ja vastutuse seista ka ise meie oma riigi turvalisuse eest. Ja seda saab teha mitmel moel, pole ju sugugi nii, et ainus variant on sõjaväelane või kaitseliitlane olla. Kelle veendumuste vastu on relva kanda, võib oma panuse anda meditsiinis või hariduses, abistades või hooldades või õpetades endast nõrgemaid ja väetimaid. See olekski üks variante suurendada riigi turvalisuse taset üksikisiku tasandil. Muidugi endiste aegade sissisõdade aeg on ilmselt tõesti möödas, vaevalt et enam tänapäeval keegi hakkab metsi mööda ja põõsastikes partisanisõda pidama . Aga samas kes teab, ka see on siiski teoreetiliselt võimalik. Suures plaanis pole sellisel sõdimisel vist enam erilist perspektiivi, aga väikeriigi seisukohalt võiksid metsas ellujäämise oskused kindlasti võimalikult paljudel inimestel olemas olla. Tänapäeval piisab tõesti vaid pikemaks ajaks elektri kadumisest, kui inimeste tavapärane elukorraldus saab pea peale pööratud. See oli ainult üks näide, sest ka interneti ja telefoniühenduste kadumine on häiriv ja segadusi tekitav paljude inimeste, eriti noorte inimeste jaoks. Liiatigi tekitab kindlasti palju suuri probleeme tänapäevane tohutult suur linnastumine, inimesed on võõrdunud loodusest ja oskusi loodusega koos elada neil lihtsalt pole.
Kõigele eelpooltoodule lisandub kindlasti veel riiklik julgeolekupoliitika . Kui me soovime , et meid toetatakse ja aidatakse, siis peame niiehknii seda ka ise tegema. Siin tulevadki mängu meie noorte meeste, kes on valinud sõjaväelase elukutse, välismissioonid, seda ka väga ohtlikesse piirkondadesse. On ju meie noormeestest nii mõnedki jäänud invaliidiks ja nii mõnedki hukkunud oma ülesannet täites. Aga see on meie panus ja meie makstud kallis hind tagamaks meie oma riigi julgeolekut. Selge on ka see, et see teadmine ei lohuta nende meeste lähedasi, kes on kaotanud oma kalli inimese. Aga see on elu, mis vahel võib tunduda vägagi ebaõiglane.
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et meie riigi turvalisus ja julgeolek on väga paljus meie, kes me oleme oma riigi kodanikud, endi kätes. Ning meie endi heaolu ja turvalisus on just täpselt sama tugev, kui tugevaks me selle kujundame ja teeme. Kui noormehed ja samuti ka neiud näitavad üles piisavalt initsatiivi ja pühendumust meie riigi elusse ja kaitsesse, siis võib öelda, et varsti on Eesti riik piisavalt tugev, et tulla toime probleemidega, mis meid ohustada võivad.
Klaarika Ilisson 17.01. 2016