Tšehhovi novellide õpimapp (0)

Kadrina Keskkool
Tšehhovi novellid
Õpimapp
Aigo Allmäe
11.b klass
Juhendaja õp. Anneli Särg
Kadrina 2011

Sisukord

Anton Tšehhovi novellide põhitunnused. 4
“Palat nr 6” 5
“Jonõtš” 7
“Paks ja peenike ” 8
“ Daam koerakesega” 9
“Maja ärklitoas” 10
Kokkuvõte 11

Anton Tšehhovi novellide põhitunnused.

• Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees.
  

• Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud.
  

• Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline .
  

• Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal.
  

• Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise.
  

• Ükski lavaline võte pole tähenduseta.
  

• Meeleolud. Mida nende kaudu luuakse , ei ole eesmärk omaette , vaid tee reaalse elu sügavama mõistmise juurde.
  

• Tema teoses võivad tungida märkamatu kergusega inimhinge peensustesse.
  

• Naerab välja väikekodanlust.
  

• Sotsiaalne elu käsitlemine – pahed ja probleemid.
  

• Uuenduslikkus.
  

• Elust enesest.
  

• Teravmeelsus.
  

“Palat nr 6”

• Haigla ja selle lähiümbruse ning ka tegelaste kirjeldus annab väga põhjaliku ülevaate ning loob aluse kogu järgnevale tekstile . Tänu sellele täpsele kirjeldusele on lugejal väga hea pilt ning ettekujutlus asjast mis on loodud suuresti tänu detailidele. Ühtlasi väljendab ka edaspidine kirjeldus väga täpselt tegelaste enda saatust, näiteks see sama palat number 6 on väga lagunenud ja räsitud ning teksti edasi lugedes on palatil ja tegelaste saatusel sarnased jooned selgelt arusaada.
  

• Andrei Jefimõtš Ragin – Algselt oli ta usklik ning valmistus vaimulikuks karjääriks, kuid tema isa oli arstiteaduse doktor ning ei lubanud Raginil usuteadust õppida vaid sundis teda karjääri tegema arstina. Pärast ülikooli lõpetamist arstiteaduse alal läks Ragin sinna linna elama ning võttis vastu töö haigemajas.
  

Juut Mosseika – Tema mütsitöökoda põles maha ning selle tulemusena kaotas ta mõistuse ning ta pandi haigemajja.
Ivan Dmitrits Gromov – Tema perekond oli kõik surnund. Ta ise oli töödanud mitmes erinevas kohas ning tal oli pidevalt kartus selleüle, et keegi tuleb teda kohe vahistama. Alati ringi kõndidest vaatas seljataha ja käitus imelikult ning pidevast kartusest läks lolliks ning ta pandi haigemajas suguhaigete palatisse kus ta hakkas inimesi tüütama ning lõpuks viidi ta üle palatisse nr 6.
Talumees – Nüri, täitsa arulage näoga, rasvas vennike kes oli kaotanud juba ammu mõtlemise. Päris täpselt ei olnud aru saada kudias ta sinna sattus.
Postitöötaja – Blondiin , kavala näoga postkontori sortija. Pole võimalik tekstist aru saada kudias ta täpselt sinna sattus, ilmselt läks lolliks nagu ka ülejäänud teised.

• Ragini mõtted mis väljendavad elule alistumise filosoofiat:
  

• „Harilik inimene ootab head või halba väljaspoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend – iseeneselt.“
  
• „Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene nimelt erinebki teistest selle poolest, et ta põlgab kannatust; ta on alati rahul ega imesta millegi üle.“
  
• „Kui te mõtlete, siis näete kui tühine on kõik see väline, mis teid erutab.
  
• „Orgaaniline kude, kui ta on elujõuline, peav igale ärritusele reageerima. Ja mina reageerin! Valule vastan ma karjumise ja pisaratega, nurjatusele – põlgusega, läilusega. Minu arvates just seda kutsutaksegi eluks.“
  
• „Õpetus, mis propageerib ükskõiksust rikkuse ja elu mõnude vastu, kannatuste ja surma põlgamist, on suurele enamikule täiesti käsitamatu, sest see enamik pole iial tundnud rikkust ega elu mõnusid; aga kannatuste põlgamine tähendaks talle elu enese põlgamist, sest kogu inimese olemus koosneb nälja, külma, haavatuse, kaotuste ja hamletliku surmahirmu tundmisest. Neis tunnetustes on kogu elu: teda võib võtta koormana, teda võib vihata kuid mitte põlata.“
  
• „Kehaline karistus on minu vanematele vastik“
  

• Gromovi mõtted mis üritavad Ragini mõtteid mis väljendavad elule alistumise filosoofiat ümber lükata:
  

• „Minge ja jutustage seda juttu Kreekamaal, kus on soe ja lõhnab pomerantsi järele, kuid siinsele kliimale pole see kohane.“
  
• „Diogenes ei vajanud kabinetti ega sooja ruumi; seal on niikuinii kuum. Lama muudkui vaadis, söö apelsine ja oliive. Aga oleks ta Venemaal elanud, poleks ta mitte ainult detsembris vaid isegi maikuus tuppa kippunud.“
  
• „Tähendab, ma olen idioot , sest ma kannatan, pole rahul ega imesta millegi üle?“
  
• „Et põlata kannatust, olla alati rahul ja mitte midagi imestada, selleks peab laskuma just sellise seisundini.“
  
• „Minu isa vitsutas mind karmilt. Vabadange, aga te olete tõelisega tuttav ainult teoreetiliselt.“
  
• „Mees peksab naist. Milleks vahele astuda? Las peksab, niikuinii surevad mõlemad varem või hiljem; ja liiatigi ei solva peksa oma hoopidega seda, keda lööb vaid iseennast .“
  

• Minu jaoks on Gromovi mõtted sümpaatsemad. Ragini mõtted olid puhtalt teoreetilised ning nendel polnud mingit kaalu, need olid vaid oletused, sest ta polnud neid ise läbi kogenud. Gromov aga vastupidi, oli omal nahal kogenud näiteks peksmist ning teadis vähe täpsemalt.
  

• Tegevuse areng tunnistab omaks Gromovi seisukohad, sest Ragin muutis sisuliselt oma seisukohti – ta tundis kaasa nendele haigetele seal, kuigi ta oleks pidanud olema hoopis põlglik nende suhtes.
  

“Jonõtš”

• Jonõtši elu neli etappi:
  

• Linna saabumine – semstvoarst, 9 versta kaugusel, näpitsprillid, koolera , „kui veel elukarikast ma pisaraid ei joonud...“
  
• Aasta pärast – migreen , Kiisu, abieluettepanek, konsevatoorium, surnuaed.
  
• 4 aasta pärast – praksis , rikkus, hingeldustõbi, vältimine, töö.
  
• Veel mõne aasta pärast – täiesti paks, praksis, mõist, viha, haigus.
  

• Jonõts oli hästi haritud, tark mees, kellel olid hiilgavad võimalused teha karjääri arstina. Kahjuks armus ta valesse neidu. Neiu ei olnud veel piisavalt küps temajaoks ning Jonõtš saab haiget tänu sellele, et neiu läheb konservatooriumisse õppimia mis põhjustas neiu emale kui ka Jonõtšile palju peavalu. Jonõtš ei taha tunnistada, et neiu talle haiget tegi ning ta kibestub. Muutub aastate möödudes paksemaks ja jõukamaks. Ta põlgab ka oma vanu tuttavaid ning ei taha nendega mingit tegemist teha. Jonõtsil tekivad mitmed haigused ning novelli lõpus on ta juba nii kibesutnud, et ärritub iga asja peale. Tal oli kliente nii linnast kui ka linnast väljas, töö hulk koormas teda niipalju, et ta kibestus lõpuks täielikult, sest ta ei saa aru kuidas neiu sai temaga nii käituda.
  

“Paks ja peenike”

• Tšehhovi novellide iseloomulikud tunnused:
  

• Lugeja saab mõelda ise novellile lõpu.
  
• Arusaadavus.
  
• Oskuslikult on ühendatud koomilisus ja dramaatilisus.
  
• Teravmeelsus.
  
• Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise.
  
• Võivab tungida märkamatu kergusega inimhinge peensustesse.
  

• Peamõte on, et ka väiksed inimesed on inimväärsed ning kõik ei keerle ümber suurte tegelaste. Kõrge ametikoht muudab ka inimest.
  

• Ma ei oska siin otseselt mingit seisukohta võtta. minu arvates on teos nii koomiline kui ka traagiline. Koomiline selle poolest, et autor on võimalikult naljakalt kirjeldanud tegelasi ning see muudabki teose humooriliseks. Samas on teost ka pisut traagiline, sest mõlemad olid lapsepõlvesõbrad ning nende elu muutub täielikult ning sõpra sisuliselt kaodata on alati raske.
  

“Daam koerakesega”

• Gurov suhtus naistesse ükskõikselt, tema arust olid naised alamast rassist pärit, kuid ise ta ei suutnud ilma naisteta elada kahte päevagi. Lisaks pettis ta oma naist ning ta ei suutnud meeste seltskonnas ollagi ning ta oli naiste suhtes väga ükskõikne.
  

• “Alam rass .”
  
• “Naistes on siiski midagi haletsusväärset.”
  
• “Nad ei tea ise ka mida nad räägivad.”
  
• “Ärritav, naiivne .”
  
• “Ma ei mõista neid üldse.”
  
• “Mida sa siis tahad ?”
  
• “Noh las ta siis nutab natukene, ma istun niikaua .”
  

• Novelli mõte: Elu ilma naisteta ei ole mingi elu, alati on vaja kedagi ning ilma nendeta lihtsalt ei saa hakkama mitte keegi. Ning lõpuks ka kõige ükskõiksem ja külmem süda leiab armastuse ning võtab ennast kokku.
  

• Nad istusid ja mõtisklesid kuidas nad saaksid koos olla nii, et nad ei peaks varjama enda armastust ning tungi üksteise vastu. Neil oli vaja teha lõpparve oma vana eluga ning siis kaugele ära põgeneda kus uuesti tühjalt lehelt alustada. Nad mõlemad veetsid veel päevi ilma üksteiseta ning siis nende kannatus katkes. Anna rääkis oma mehele kõik ära ning ka Gurov oma naisele. Sellest kuuldes andis Anna mees talle peksa ning otsustas Gurovi tappa. Gurov veetist parasjagu kirgliku ööd oma naisega kui Anna mees läks noaga nende magamistuppa ning pussitas neid mõlemaid surmavalt. Peale veretööd hakkas Anna mehel halb ning ta otsustas nii ennast kui ka oma naist ära tappa. Ta viis Anna paadiga merele sõitma ning kinkis talle ilusad betoonkingad millega ta mere põhja saadeti. Suurest masendusest otsustas ta ka endale otsa peale teha ning suunas endale püssitoru suhu , vajutas päästikule ning vajus Anna kõrvale merepõhja.
  

“Maja ärklitoas”

• Küsimused:
  

• Kus suri Anna?
  
• Mis oleks võinud veel olla ärklitoas?
  
• Kes oli Liida?
  
• Kas maastikumaalijatel peaksid olema mingisugused veendumused?
  
• Millise ehitise lähedus oleks võinud päästa Anna elu?
  
• Milline oli mõisnik Belokurov?
  
• Kuidas oli seotud Petrovitš Liidaga?
  

• Novelli sõnum: Inimesed on väga erinevad ning nende vaated ei pruugi alati ühtida. Iga üks vaatab maailma erinevast vinklist ning näeb maailma just sellisena nagu tema seda näha tahab.
  

• „Tuleb võidelda, noored peaksid moodustama tugeva partei, kuid te näete millised on meie noored. Häbiasi.“
  
• „Kõigil on kombeks vestlust vaidluseks arendada.“
  
• „Ta ei pidanud minust lugu sellepärast, et olin maastikumaalija ning oma piltides ei kujutanud rahva hädasid ja et mina, nagu talle näis olin ükskõikne selle vastu, millese tema nii kindlalt uskus.“
  
• „Talumeeste arstimine, kui ise arst ei olda, on nende petmine, ja veeta oma elu täielikus jõudeolekus nagu minagi.“
  
• „Ta ei märkagi kudias elu möödub.“
  
• „Iga asi siin maailmas lõppeb otsa, kui pikka ta ka ei oleks.“
  
• „On. Võtke osa nende tööst enda peale. Kui meie, kõik linna- ja külaelanikud, eranditult kõik nõustuksime eneste vahel ära jagama selle töö, mis inimsugu on oma füüsiliste vajaduste rahuldamiseks ülepea sunnitud tegema, siis ei langeks igaühele meist mitte rohkem kui kolm tund tööd päedas.
  

Kokkuvõte

• Tšehhovi novellid panid mind vaatama ka elu teise küljepealt. Kuidas Tšehhov sai üldse miskit nii üllast piiritleda paari novelliga? See on ju ilmne, et ka tema mõistmisvõime, mälu, empaatiavõime jms on piiratud. Aga seda vaadelda, et jah, on tohutult palju asju, mida ma sain teada ja mida ma ei saagi teadma. Tema teemakäsitlus oli suuresti inspireeritud elust enesest ning kõik see andis väga hea ülevaate tema eluperioodil toimunust. Tekste pidi pidi väga põhjalikult lugema, sest igal pool oli peidus mingi sõnum mis tavalises kontekstis ei tulnudki välja ning mitut lauset tuli korduvalt lugeda, et selle tähendusest täielikult aru saada ning mõista mida autor sellega öelda tahtis. Minu sõnavara laienes ning ka tulevane teemakäsitlus saab olema kindlasti põhjalikum, sest ma õppisin, et ka lihtsatesse asjadesse on võimalik panna ka midagi väga sügavamõttelist millest esmalugemisel kohe aru ei olegi saada ning see lisabki just võlu kogu tööle. Kindlasti õppisin sõvenema ka teksti ning seda analüüsima. See pidev otsimine ja korduvalt ülelugemine arendas ühtlasi ka kannatust mida mul tavaliselt selliste asjade jaoks ei jagu, mõte läheb uitama kuid Tšehhovi novelle lugedes ei olnud see lihtsalt võimalik. Mis puudutab minu hingelist seisundit pärast nende novellide käsitlemist siis südamerahu on olemas ning ma tean tulevikus, et kui mul peaks vaja minema inspiratisooniallikat siis Tšehhovi novellide lugemine aitab mind selles kõige enam.