Hiina vaesuse protsent on siiani võrreldes Euroopaga suur. Autor väitis teose ilmumise ajal, et Aasia omab suurt potentsiaali tõusta Euroopaga samale tasemele nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, aga seda lüket pole 20. aasta jooksul veel toimunud. See omakorda kinnitab minupoolset väidet, et maailma tulevikku ei saa ette näha ning ajaloolist tausta ei ole võimalik täpselt liigitada ega määrata. Selgusetuks jääb ka väide, et fašistlik ja kommunistlik väljakutse on liberalismile surnud ja et liberalismil puuduvad ideoloogilised võistlejad. Tänapäevase Euroopa kohta võiks nii öelda küll, aga vaadates laiemat pilti, mida ajalugu hõlmama peaks, siis ei saa öelda, et konkurents liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma muuta, seetõttu on ka ennatlik öelda, et konkurents puudub või et liberalism on mingil
Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus
Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani.
Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? Kuldsete kahekümnendate üleüldine sotsiaalne optimism asendus massilise pessimismiga. Usaldus valitsuse, ühiskonna valitsevate kihtide ning ka majanduslikule ja poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult. Kõikides maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondija ideoloogiaid, mis eitasid kodanliku liberalismi ja demokraatiat. Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s,
vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu on just avatud turumajanduse poolt.
Mis saabuski Hitleri ideoloogia pooldamisel ja rakendumisel ka reaalselt. Mille järgselt tärkas majandus taaskord elule, kus tööstus arenes ja kasvas, lisandusid uued ja uued töökohad. Inimeste elatustase tõusis ja said tunda end taaskord ühiskonna liikmetena.. Fašismi kontseptsioon vastandab riigi üksikisikule. Riik on isiku jaoks olemas sedavõrd, kui isiku tahe ja südametunnistus kattuvad riigiga, mis tegelikult ongi isiku südametunnistus ja tahe tema eksistentsis. Vastupidiselt liberalismile, mis eitab riigi osa isiku huvides, kinnitab fašism, et just riik on isiku tõeline reaalsus. Fašism on vabaduse poolt, kuid ainult riigi vabaduse ja isiku vabaduse poolt riigi sees. Selles mõttes on fašism totalitaarne ja fašistlik riik, olles süntees kõigist väärtustest, arendab ja annab jõu üksikisiku kogu elule. Võik öelda, et fašism vastandab end demokraatiale, mis võrdsustab kogu elanikkonna selle enamusega, madaldades selle enamuse tasemele
Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust. 20. sajandil tekkis ühiskondlike olude muutumise tõttu sotsiaalliberalism, mis vastupidiselt klassikalisele liberalismile pidas riiki oluliseks. Riik oli sotsiaalliberalistlikus vaates midagi võimaldav, mitte piirav vorm. Samuti muutus suhtumine neisse, kelle sotsiaalsed võimalused olid väikesed. Tekkis arusaam, et inimestel oli sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Rajati ala mida przktilist korda saadeti? Tänapäeval on omandanud liberalism laiema mõiste. Seda defineeritakse erinevates kohtades erinevalt
Politoloogia tundides sai aasta vältel põhjalikult nii grupitööde, külaliste kui ka teooria kaudu läbi töötatud palju erinevaid valitsemismudeleid. Liberalismist ei tulnud koolitundides siiski palju juttu ning ise teadsin sellest mudelist ka vähe, seega otsustasin läbi lugeda Ludwig von Misesi teose ,,Liberalism". Raamat oli väga infomahukas. Autor on kõik liberalismi tunnused detailselt peatükkide kaupa lahti seletanud. Mulle meeldis ka see, et autor toob igas peatükis liberalismile vastandiks sotsialismi, kuigi veidi meelehärmi tegi see, et autor on raamatus sotsialismi vastu väga kriitiline. Raamatus välja toodud näited ja sisu kirjeldab küll 19-20. sajandi esimese poole poliitikat ja majandust, kuid võrreldes Ludwigi teadmisi tänapäeva majandussüsteemi ja valitsemiskorraga, pole midagi väga muutunud. Soovitan raamatut lugeda neil, kellel on suurem huvi liberalismi vastu, sest tekst on kohati küllaltki keeruline ning lugemise käigus
kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Eestis leidus ka mõisnike seas liberaalsete reformide toetajaid Majanduslik liberalism Majanduslik liberalism on klassikalise liberalismi majanduslik pool. Majanduslik liberalism sündis 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Majanduslikku liberalismi toetavaid teooriad hakati arendama valgustusajastul merkantilismile ja feodalismile vastukaaluks. Majanduslikule liberalismile pani aluse Adam Smith, kes arvas, et riik peaks turu toimimisse minimaalselt sekkuma. Smith väitis, et kui mitte lasta ettevõtlust kontrollida riigi poolt ja toimida oma majandusliku tahte järgi, siis tulemuseks on harmooniline ja võrdne ühiskond, mis toodab järjest rikkust juurde. See tähendab, et turg toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turul toimub iseregulatsioon.
Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud. Võimalikult vähe riiki - see on üks inimese täieliku vabaduse rakendumise tingimusi. Riik on olemas, kuid peamiselt korra tagamiseks ja seadustest kinnipidamise kontrollimiseks. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsetele indiviididele. Vaba turg ja vaba kaubandus - majanduslikule liberalismile panid aluse klassikalise koolkonna majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Turgu nähti kogu majanduse alusena. Riik ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile. Sellise iseregulatsiooni tingimustes ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Laissez-faire (eesti keeles 'lase minna', 'lase olla') doktriini kohaselt ei tohi riigil olla mingisugust reguleerivat rolli majanduses.
Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism (vaba turg ja vaba kaubandus). Majanduslikule liberalismile (mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks) panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust.
karistuse ees. 36. Nimeta riigivõimule ainuomased tunnuseid. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism- ülim väärtus on indiviidi vabadus. Indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi roll vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaturumajandus, riigi mitte sekkumine majandusse. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega. Konservatism- Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist
*valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine *alus inimõigustedeklaratsioonile *rajas tee Euroopa liberalismile *raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima
Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiku rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism Väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Konservatism Väärtustab traditsioone ja varanduslikku kihistumuse säilitamist. Sotsiaaaldemokraatia Väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elutaseme igaühele. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Ala mõtle ise. 39
Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks
Tööjaotus ja maailmaturg Smithi arvates avavad uued võimalused tööstusele. Tööstuslik tootmine loob uusi rikkusi. Majandusarengu ja rikkuse suurendamise eelduseks majandusliku tegevuse täielik vabadus. Riigi ülesanne: 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine rigivõimu ja kohtu abil 2) teede ehitamine. Smithi peetakse majandusliku liberalismi rajajaks, aga tema vaadete puhul on tegemist tänapäevase nähtusega nimega turumajandus. Majanduslikule liberalismile, mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguses majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust.
erakond pääsev võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal,varasemast olulisemaks on muutunud valitsemine ja selle kaudu omna nõudmiste realiseerimine poliitikas. Eesti erakondae asetus vasakparempoolsuse skaalalvasakparteid:eesti sotsiaaldemokraatlik erakond,eestimaa keskerakond.pooldavad astmelsit tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile,isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse
Kui Hitler saatis väed Rhineland´i, osa Saksast kuhu väed ei olnud lubatud, kumbki Prantsusmaa ega Suurbritannia ei olnud valmis sõjaga riskima ja ei tehtud midagi. Fasism Fasism on autoritaarse natsionalismi radikaalne vorm Euroopas kohe pärast Esimese maailmasõda. Domineeris Itaalias (1923-1943),Natsi Saksas ( 1933-45) ja mängis rolli teistes riikides. See asetati tihedalt organiseeritud kohalikesse gruppidese, kõike kontrolliti ülevalt poolt. See vägivaldselt käis vastu liberalismile, marksismile ja anarhismile ja üritas kontrollida kõiki ühiskonna külgi. Fasistid nägid Esimest maailmasõda kui revolutsioonina, mis tõi kaasa suured muutused sõjaliselt, ühiskonnas, osariikides ja tehnoloogias. Majanduse areng maailmasõdadevahelisel perioodil ja majanduskriisi põhjused ja mõju Saksamaa kaotuse tagajärjed Sõdimine tähendas, et Saksamaa ei suutnud importida ega eksportida tööstuskaupu ja tõsiselt piiras kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta
Kas see siis tähendab, et elu Eestis on kaks korda halvem kui Ameerikas ja neli korda halvem kui Luksemburgis? Kindlasti mitte. Tõestuse leiame ÜRO tellitavast inimarengu indeksist. Viimane 2008.a. avaldatud (2006.a. andmete põhjal) aruanne ütleb, et parim elu on (oli tänases kontekstis) Islandil indeksi väärtus 0,968. Luksemburg ei ole automaatselt esimene (indeks 0,956). USA's pole vaatamata vereimejalikule liberalismile ja kõikvõimalike sotside vastuväidetele elu siiski halb indeksi väärtus 0,950. Eestis on (oli) elu parem (indeks 0,871) kui Leedus (0,869) ja Lätis (0,863). Senegalist (0,502) rääkimata. Huvitav, kui mina hoian oma lapsed ise, siis sisemajanduse kogutoodang ei kasva. Kui ma palkan kellegi teise neid hoidma, siis kasvab. Kui ma ise oma läbipõlenud lambipirni ära vahetan, ei kasva. Kui keegi teine vahetab, siis kasvab. Paradoks, aga just nii see rahvamajanduse arvepidamine käib
ametnikke, poodnikke, arste, advokaate, rätsepi. · Linna- ja maarahvastiku suhtearv 4 · Leibkonnamudelid Peamiseks mudeliks kujunes väikepere. Koos elasid ainult vanemad ja alaealised lapsed. Teravdab ebakindluse probleeme. Prombeelmid: · Töötus · Vanadus · Haigused Esimesed sotsialteadlased: · Adam Smith (Vaba turumajandus etc. Põhiteos ,,Rahvaste rikkusest" 1776, millega pani aluse majanduslikule liberalismile, mis on endiselt kompetente. Käsitleb vaba turgu ja leiab, et turg peab olema vaba ja sellistes tingimustes toimub ressursside optimaalne paigutus. Nõudlus tingib ressursside ümberpaigutamist. Smitth väidab, et rikkused tulevad läbi töö ja eeskätt sõltub rikkus töö tootlikkusest, vastupidiselt markantelistlukkule majandusele. Kõigi edasiste teooriate aluspõhjaks. Mõiste ,,Nähtamatu käsi" turu jõud vabaduse korral, kõik loksub paika.)
alandamist. Usuvad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Ei propageeri erakoole ja tasulist haridust. Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda
Nende ees seisid 19. Sajandil tõsised väljakutsed: revolutsioonilised saavutused tehnika ja loodusteaduste vallas, ilmalik progressiusk, demokraatiataotlused, liberalism ja hiljem sotsialism. Kirik oli algul nõutu või ei tunnistanud muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834). Väliselt oli konservatiivne protestantism eriti Preisimaal ja alates 1871. Aastast kogu Saksa riigis hilisabsolutistliku riigikiriku tugi. 1817. Aastal sundis Preisi riik protestandi kirikuid liituma (Evangeelne Kristlik Kirik) ja sellele eeskujule järgnes enamik muidki saksakeelseid maid. Nagu katoliku kirik, nii hakkas ka protestantism 19
tõekspidamiste vettpidavust on hakanud veelgi enam kahtluse alla panema. Mida eelkõige iseloomustab tervet maailma shokeerinud terrorismirühmituse avapauk, mis läks igevesti ajalukku, mil 11.sept 2001 aastal läbi väidetava terrorismirühmituse terroriaktiga USA-s, mis nõudis pea kolm tuhat inimelu. Tegemist oli sündmusega, mis ka väljaande Diplomaatia andmeil võib tunduda hetkena, mil just poliitiline islam võiks olla tugevam ideoloogiline konkurent liberalismile ning ohustada sellega paralleelselt ka F.Fukuyama liberalismi ennustust. Üha aktiviseeruva ja suureneva efektiivsuse tõttu islamistlike rühmituste näol võib olla suuresti tegemist olukorraga, mis enim liberaalset maailma raputada suudab. Kuna terrorirühmituse võrgustik on viimaste aastatega muutnud oma strateegiat kui mitte taktikat hoopis laiaulatuslikumaks nii, et on pannud globaalse demokraatliku ja liberaalse jõu kahvatuma
Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsus skaalal. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlemad pooldava astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tööhõiveküsimusi, keskerakonnal esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist, nagu konservatiividele omane, ei poolda Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna
kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlasest tööhõive küsimuste tugevam rõhumine, samas kui keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule domokraatiale ja rahvuslusel. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see , et nad väärtustavad eesti küla , sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimuseta avatud majandust , vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on just avatud turumajanduse poolt
populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta. · Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond(tugineb liberalismile), Isamaaliit (kristlik demok, rahvuslus), Rahvaliit. Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või
Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused:
6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda?
riigi vahelisi suhteid · Ansipi valitsus on parempoolne: IRL+ Ref · SDE ja Keskerakond pooldavad astmelist tulumaksu, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav. · SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. · Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. · Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. · Rahvaliidu seisukohad on sarnased Isamaaliidule, aga nad väärtustavad Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist. 4)Eesti Vabariik kui unitaarriik, KOV Eestis "Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus."(Pt.2)
- Millisena kujutakse ette head, ideaalset ühiskonda? 17. Miks tänapäeval domineerib arenenud riikides sotsiaal-liberalism? Sest sotsiaalliberalism aktsepteerib valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõud rikkuse õiglasemaks jaotamiseks, kuid lükkab tagasi tsentraalse planeerimise, mis lämmatab rikkuse suurendamise allikad. Sotsiaalliberalism toob võrrelduna klassikalisele liberalismile sisse uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne positiivne vabadus. 18. Iseloomusta konservatismi kui ideoloogiat? Ühiskonna heaolu on tähtsam kui koostisosade (indiviidide, sotsiaalsete kihtide, huvigruppide) oma. Usub inimeste loomulikku ebavõrdsust. Ollakse seisukohal, et nii privileegid kui ka kohustused tuleb jagada erinevate inimeste vahel ebavõrdselt.
(täidesaatev võim) ei looks seadusi · Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia · Maksude kogumine peab jääma parlamendile · Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist · Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile P. Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile Montesquieu Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini. · Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suuremaga aga juba monarhiaks ja väga suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas
kolooniatesse. Põllumajandus tootis kaupu turule, spetsialiseerudes kõige kasutoovamatele toodanguliikidele ning võttes pangalaene.turustamisvõimaluste vähenemine ning hindade langus põhjustasid kiiret pankrotistumist. Kujuneb inflatsioon. Põhjused: a) ületootmine b) vale majandamine c) vead valitsemises Tagajärjed: d) usaldus valitsuse, ühiskonna valitsevate kihtide ning majanduslikule ja poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult. e) Hakati pooldama ,,kõva käe" poliitikat f) Loobuti rahvusvahelisest kaubandusest. g) Piirangud sissevedudele. h) Teravnesid riikide vahelised suhted. i) Tööpuudus j) Elanikkonna passiivsus. k) Riigi petmine. 7. Kolme vastasleeri kujunemine (lk 146-152) NSVL-Saksamaa-Demokraadid 8. NSVL Stalini periood, Itaalia Mussolini, Saksamaa Hitler 1924- suri Lenin
kuulujuttude levitamine, naeruvääristamine; • Suhtekorraldus (PR) – analüüs, sihipärane eesmärgistatud kommunikatsioon 4.4. Populismi põhjused • Võimueliidi kaugenemine reaalsest elust, rahulolematus võimueliidiga; • reaalpoliitika kriis; • Realistliku tulevikuvisiooni puudumine, reaalpoliitika kriis; • Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine
rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim (kuningas) ei looks ise seadusi. Kui taheti hoida kahte võimu tasakaalus, siis ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi jääma parlamendi kompetentsi. Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas (1776) ja Prantsusmaal (1789) ning rajas tee Euroopa liberalismile. Montesquieu: Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta oli pärit nimekast aadlisuguvõsast ning tema elutööks sai raamat "Seaduste vaimust" (1748), milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale
6 Põhilised poliitilised ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (ld socialis ühiskondlik + demokraatia). Tal on ühised jooned kommunismi- ja sotsialismi ideoloogiaga. Sotsialism on 19saj Lääne-Euroopas tekkinud ühiskondlik õpetus, mis otsis lahendust tööstusliku pöördega tekkinud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile. Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism Karl Marx, Friedrich Engels. (Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism Eduard Bernstein
. 11. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil! Mill eeldab, et inimesed on edumeelsed ja tahavad õppida ja areneda. 20.sajandi kogemus aga lükkab selle ümber. Mill toob ühe kitsendusena vabadusprintsiibile piirangud, mis peavad ära hoidma kuritegu. Aga kui eeldada, et kõikvõimalikud ,,hedonistlikud" elustiilikalduvused viivad moraali languseni ja kuriteoni, siis kas keelata kogu alkohol? ravimid? tubakas? seksuaalfetisid? 12. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marx ütleb, et poliitiline emantsipatsioon ei laiene automaatselt üksikisikule. Liberaalsed õigused isegi takistavad indiviidi emantsipeerumist, sest need on egoistlikud eraldamise õigused - õhutavad iga indiviidi nägema teistes kitsendusi omaenda vabadustele. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3
, läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ). 19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism, mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks. Konservatism I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile. Konservatism tekib inglaste kriitikana Suurele Prantsuse Revolutsioonile. E. Burke mõtted Prantsuse Revolutsioonist. Kui prantslased oleksid mõistlikud reformiksid nad oma üh järk-järgult. Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde. Pol vabadus oli pigem tagasihoidlikkue kutsuv ja seda on vaja nii palju, et see oleks kasulik maj vabadusele. 1790
sotsiaalseid kohustusi, uskus, et sotsiaalsete reformide viivitamisega võib kaasneda revolutsioon, jõukus seab teatud kohustusi ühiskonna ees -> õigused ja kohustused on ühiskonnas omavahel seotud; üks rahvas - rahvas ei tohi jaguneda rikasteks ega vaesteks, vaid peab moodustama ühe terviku Neokonservatism: vabaturu vaadete pooldamine ühelt poolt ning autoriteedi ja distsipliini rõhutamine teiselt poolt, lähedased liberalismile majanduspoliitikas, aga see ei laiene individualismi teistele elusfääridele Sotsialism Kõige varasem tänapäevane kasutus sellest terminist pärineb 1827 inglise ajakirjast Cooperative Magazone Tuleneb ladinakeelsest sõnast sociare, mis tähendab "jagama" või "kokku panema" Poliitiliselt on sotsialistlik ideoloogia 19.saj industriaalse kapitalismi arengu tagajärg Põhielemendid: inimesekäsitlus - inimene ei ole muutumatu, koostöö, võrdsus
Tsiviliseeritud ühiskonna iga liikme kohta. Tema printsiip on mõeldud kehtima "küpses eas inimeste" kohta. Lapsed ja "barbarid" jäävad sellest välja, sest vabadus kui printsiip ei rakendu üheski olukorras enne seda hetke, millest alates inimkond suudab täiustuda vaba ja võrde mõttearenduse kaudu. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil? Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimee põhjustama kahju teistele? 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist reziimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele
Temast veel radikaalsem contra-revolutsionist oli L. G. A. De Bonald, kes oli suur kuningavõimu pooldaja. Liberaalidest üks aktiivsemaid oli Adolphe Thiers. Temast sai kolmanda vabariigi ajal pr president. Ta oli samuti ajaloolane, kirjutas pr revolutsiooni ajaloo. Kui jakobiinide diktatuur välja jätta, siis revolutsioon tõi kaasa rohkem pos kui negatiivset. Revolutsioon kui rahva vabastamine. 1848 a uus etapp teine etapp. Nüüd said konservatismi pooldajaks kodanikkond, hakkas lähenema liberalismile, sest pead tõstis sotsialism ning anarhism. Konservatiivid pooldasid Bismarcki poliitikat, kes ei kuulanud rahvast. Sotsiaalsed pinged 19 saj II poolel olid tööliste raske olukord jm sots probleemid. Liberaalsed ideed olid saanud kandepinda, et kõik 19 saj II poole valitsused ja kuningad olid sunnitud arvestama nende nõudmistega. Konstitutsioonilised piirangud, pressi- ja seltsivabadus. Valitsused nõustusid neid aktsepteerida, kuna see oli lihtsam, kui liberaalseid nõudmisi maha suruda.
grupil õiguslikke piiranguid tegutsemiseks. - Vabadus – John Stuart Mill (‘Vabadusest’, 1859). Isiah Berlini (‘Kaks vabaduse kontseptsiooni’, 1958): ‘negatiivne’ (kes võib mind piirata?) ja ‘positiivne’ (millistes piirides olen vaba? ) vabadus. - Mõistus – side valgustusega, religiooni eitus. Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk, - Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei
Rousseau jaoks on iga kultuuri ilming luksus, sellest tekib soov saamatu järele. (vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks. Rousseau kaitseb kodanluse omandit, kainust, luksuse vastasust. Seega töölisklassi tarbimine näis justkui aristokraatide luksus - joomine, mängimine, hobused jne, mis on mõlema nii kõrg kui alamklassi lõbud. Rousseau vastandub seeda Hume'i ja Smithi liberalismile ning näeb ühiskonna ja rahuldamatute vajaduste vahelist seost. Rousseau soovib seega elu, mis on kõrgklassi luksuse ja baasvajaduste vahel, ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. 11. Milles seisneb Cliffordi (1988) ,,kunst-kultuur süsteem" ja mida see ütleb autentsuse kohta? Sellised mõisted, mis seostuvad kõrgkultuuriga nagu kunstipärasus, autentsus, singulaarsus (mäletate Appadurai-d?) on seotud kunst-kultuur süsteemiga (Clifford 1988)
s.o.valitsuse vastutusele parlamendi ees, konstitutsiooni ning õiguskorra küsimustele, samuti kiriku lahutamisele riigist ja ilmaliku haridussüsteemi arendamisele. Liberalism peab religiooni inimeste eraasjaks. Liberalism peab oluliseks ka võimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist, selleks et võim ei võõranduks inimestest ega koonduks riigi või poliitiliste organisatsioonide kätte.Majanduspoliitikas on liberalismile oluline vabakaubanduse põhimõtete rakendamine, s.h. igasuguste kitsendavate tgurite nagu tollide ja mahuliste (kvootide) või väärtuseliste piirangute kõrvaldamine riikidevahelisest kaubavahetusest. Sotsialistlik ideoloogia 19.sajandi keskpaiku ilmus poliitareenile uus sotsiaalne kiht tööstuskeskuste esindaja töölisklass oma huvidega ja probleemidega. Neid positsioone ideoloogias esindas sotsialistlik ideoloogia. 19
vajalikelt kaupadelt (toiduained, energia, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus pea olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab Keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõive küsimustele, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu, on just avatud turumajanduse poolt
ühiskonnaelu. Dem kiirenev areng Euroopas, maj vabakaubandus. Liberalismi suured mõjutajad on revolutsioonid. Vabanemine Prantsusmaa ideoloogiast ja poliitikast panevad aluse natsionalismile. Liberalism Saab alguse 18. saj viimasel veerandil Suurbritannias. Esialgu majanduslibe- ralismi läbi. Liberalismi tuntumad ideoloogid olid Adam Smith, kelle arvates ei peaks riik majandusellu sekkuma iseregulatsioon on parim vahend. Lisaks maj liberalismile oli mõjukad veel pol ja ühisk liberalism, mis on pol reformidele aluse pannud. Liberalism on moodsa kapitalismi ja ühiskonnaideoloogia alusepanija. Liberalismi musternäidiseks kujuneb Suurbritannia. Pol liberalismis nõutakse eelkõige põhiseaduslikke õigusi, nõuti rahva esinduskogu ning laiendataks hääleõiguslike meeste ringi. Inglismaal kujuneb viigide partei liberaalseks parteiks. Põhimõtteks on, et igasuguse progressi aluseks on
Iseloomulikult vasakpoolsusele usuvad ka nemad, et haridus peaks olema kõigile kättesaadav ühishuvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsialdemokraate eristab keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõiveküsimustele. Keskerakonnal on aga esikohal sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused. parempoolsed parteid ei ideoloogia poolest nii ühtsed kui keskerakond ja sotsid. reformierakond tugineb liberalismile. IRL(Isamaa ja Res Publica Liit 2006 ühinesid) toetub aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL toetab rohkem rahvuslikku kapitali. Reformierakond on aga avatud turumajanduse poolt. Nende arvates on lauskonkurents kasuks nii ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seepärast on paljudes omavalitsustes mitmed varem omavalitsustele kuulunud ülesanded antud erasektorile. Prügivedu, haljastus. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem
1.Üldine probleem- kahjuprintsiibi kaks sõnastust. Et kahju on sekkumisek piisav. Ent ühes kohasest möönab, et muud põhjused võivad sekkumise üles kaaluda.2.Inimene ei ole saar- leidub palju viised kuidas inimese teod mõjutavad ja kahjustavad mitte ainult teda , vaid ka teisi. Järelikult sekkuda saab peaaegu kõikidesse tegevustesse, mida isik kõige suuremas eraldatuses ja omaette teeb. 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Ei nõustu , et vabadus seisneb takistuste/kitsenduste puudumises. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust! Poliitilised süsteemid,Indiviidide vahelised suhted, Tegevused (sh hinnangud), Isikud 2. Mis on jaotav õiglus? On sotsiaalne õiglus, mis arutleb milliseid hüvesid, kelle vahel jagada ja milline on õige jaotus. 3. Mis on korraldav õiglus
konnast kõrvaldada ja vangi panna. Ta oleks loobunud nn leninlikust rahvus- poliitikast, mis andis igale rahvale õiguse enesemääramiseks kuni lahkulöömiseni. Enesemääramisõigust tuleb tõlgendada kui rahvaste õigust elada suure vene rah- vaga koos ühes riigis. Rogozini meelest on väljapääs ummikust vene rahvuslik- patriootliku liikumise programmis, mis muuhulgas näeb ette venelaste ühtse riigi taastamise. Kommunismile ja liberalismile alternatiivne vene rahvusliku taas- sünni idee tähendab õigust pidada end põlisrahvaks (коренной) põlistel (исконный) Vene maadel väljaspool Vene Föderatsiooni: Krimmis, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Dnestri-äärses ja Baltimaades; need on vene natsiooni pärusmaa (родовая территория русской нации).55 Rogozini poliitilised vastased on teda süüdistanud rahvusliku vaenu õhutamises.56 BALTIMAADE ROLL
Ei ole kindlalt sõnastatud. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised kriitikud väidavad vastupidist, et lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegemistesse. Kahjuprintsiip või olla kahetähenduslik. Millal hakkab inimene põhjustama kahju teistele? Kui rakendaksime kahjuprintsiipi oleks paljusid ühiskonna seadusi väga raske kaitsta. (eutanaasia, abort) 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist režiimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid selliste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele.
täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevat põhimõtet ei saa Milli arvates rakendada ühiskondades, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse põhimõte. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. 14. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist režiimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele
annaabi.ee 
