100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariliis Palk
Õppematerjali autor
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks
o Religiooni vastasseis -- katoliku kiriku suunal kriitika -- arengu pidurdaja ja teaduse vastu seisev nähtus Liberalism võtab seisukoha, et tegemist on teaduse arengut toetava ideoloogiaga, seega opositsioonis religiooniga --> uus ajastu (teaduse ajastu). Tõmmata piir religiooni ja religioonitu ühiskonna vahele. o Antoine Destutt de Tracy (1796) – ‘ideoloogia’ kui ‘ideede teadus’, o Ideede algupära on võimalik teaduslikult seletada, ideede arengut on võimalik suunata ‘õigete ideede’ suunas; ideoloogiale poliitilise legitiimuse andmine, ideoloogia võrdsustatakse religiooniga, tulevikus veelgi õigem "religioon" 18. sajandi lõpul toimub religiooni ja ideoloogia vastandumine. 19. sajandil ideoloogiate omavaheline võitlus muutusi soosiva aupaiste pärast. o Liberalismi mõju: ideoloogia oli positiivne, ideoloogia pidi asendama religiooni. Karl Marx
Jürgen Habermasi poolt kasutusele võetud nimetus, kirjeldab poliitika üle aktiivselt arutlevate inimeste muutumist; ideaalse avalikkuse otsing. Teooria, mille kohaselt kuni valitsejate ajastuni oli avalikkuse osakaal ühiskonnas väga väike (avalikkus kui rahvahulk, kes aktiivselt poliitika üle arutleb ning selle tulemusena uute otsusteni jõuab) ning revolutsioonide eesmärk soov avalikkuse struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis- ja väitlusklubid, mis koosnesid peamiselt jõukatest ühiskonnaliikmetest ja vaimueliidist: arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja radikaliseerumises.
keeleliste kogukondade vahel . Mis ei tähenda, et sotsmaj konflikti olemus puudus, kuid see ei olnud peamine konflikti telg. Ida Euroopa pol käsitledes tuleb mõisteid parem ja vasakpoolne kasut ülimalt tähelepanelikult. Mõiste ideoloogia tuleb kasut prantsuse revolutsiooni ajal ja võtab kasutusele Antoine de Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust. Arvab, et ideologia vastandub religioonile. Leiab, et ideoloogia abil on võimalik ideid õiges suunas arendada ja panna üh nende abil mõtlema. Ideloogiale antakse üdini positiivne aura. See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis. Tema ideoloogia sõnum on see, et ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses.
15. Poliitiline kaasatus tähendab kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis, poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit, inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja. 16. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt? Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele. 17. Mis on kapital? Kõikvõimalikud nähtused, mida on võimalik majanduslikult mõõta; kõikvõimalikud nähtused, millesse on võimalik investeerida kasumi maksimeerimise eesmärgil; igasugune vahetusväärtusega omadus, nähttus või ese. 18. Millised on sotsiaalteaduslikus määratluses kapitali erinevad liigid? Sümboolne kapital ja sotsiaalne kapital. 19. Sildav sotsiaalne kapital ühendab inimesi nõrgemalt kui siduv; siduv sotsiaalne kapital ühendab omavahel reeglina väiksemat hulka inimesi kui sildav. 20
Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Juba enne "Rahvaste rikkuse" avaldamist sai Smith kuulsaks oma 1759 avaldatud teosega eetilisest käitumisest, milles ta esitas moraali põhimõtete teooria. Smith arutles, kuidas inimene, keda huvitab ainult tema ise, saab kujundada selliseid moraalipõhimõtteid, mis arvestaksid ühiskonnaga, ehk kas on võimalik, et inimene, kes nagu päike on oma süsteemi keskpunkt, laseb ennast mõjutada sellest, mida väikesed planeedid tema ümber mõtlevad. David Ricardo David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. 1817 aastal avaldas Ricardo oma esikteose Poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted, mis sisaldas nii ülevaate Smithi kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest.
c. Inimeste aktiivset poliitilist osalust kõikvõimalikel viisidel d. Inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja 16. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt? a. Usalduse tekke eelduseks on demokraatia b. Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele c. Usaldus tekib erinevate kapitalide omandamise kaudu d. Usaldus ei teki ega kao, vaid sünnib kaasa. 17. Mis on kapital? a. Kõikvõimalikud nähtused, mida on võimalik majanduslikult mõõta b. Kõik, mis hiilgab c. Kõikvõimalikud nähtused, millesse on võimalik investeerida kasumi maksimeerimise eesmärgil d. Igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. 18. Millised järgnevatest on sotsiaalteaduslikus määratluses kapitali erinevad liigid? a. Riskikapital b. Võimukapital c. Sümboolne kapital d. Sotsiaalne kapital 19. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Siduv sotsiaalne kapital on väärtuslikum kui sildav sotsiaalne kapital b
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid