Liberalism, ajalugu ja majanduslik ning klassikaline liberalism (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.­15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri.

Ühiskonnaõpetus

2

odt

Fašismi ja liberalsimi võrdlus

Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud.

Ajalugu

3

docx

Kokkuvõte liberalismist

A) Tekkimise põhjus 1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis libera

Ajalugu

12

docx

Politoloogia

Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava

Politoloogia

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

Ressursiteooria o Ressursiteooria: kõik poliitilised ideoloogiad tekivad ühiskonna kasutuses olevatest ressurssidest, nende piiratusest ja soovist neid juurde hankida, o Ressursid: materiaalsed, rahalised, inimesed, oskused-teadmised, geograafiline asend ja ruum. Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku rahvasaadikud: (vastavalt kuninga suhtes suhtujad), eesistuja suhtes paremal kuninga pooldajad (pole kuninga suhtes väga radikaalselt meelestatud, kuid omavad vastuolusid; rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks "kuningavõimu likvideerimine"; hilisemalt kujunevad jakobiinid; soov radikaalsetele

Ajalugu

13

doc

SUVETÖÖ AJALUGU GÜMNAASIUM II KURSUS

SUVETÖÖ KURSUSELE „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“ Vasta küsimustele: 1) Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal! Absolutism – piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2) Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus „Riik – see olen mina“? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega – andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus 3) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles’ õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis

10.klassi ajalugu

31

rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel.

20. sajandi euroopa ajalugu

126

doc

Politoloogia konspekt

Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Inimene on oma loomult ebatäiuslik, riigi funktsiooniks ongi inimese instinktide piiramine. Ühiskond on orgaaniline ja hierarhiline. Kuigi konservatism ei ole omanduse vastu, eitab ta täielikult liberalismi individuaalsust. Poliitiline võim põhineb traditsioonidel, tavadel ning pärimustel. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on  2 inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Konservatism hindab positiivselt neid nähtusi, mis tagavad ühiskonnas (sotsiaalset) stabiilsust, kuna võrdlevad riiklikku korraldust elusorganismiga, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Indiviid on vajalik

Politoloogia

Kommentaarid (0)