Liberalism, ajalugu ja majanduslik ning klassikaline liberalism (0)

 
 
           ​Sisukord 
1. SISSEJUHATUS 
2. LIBERALISMI AJALUGU 
3. MAJANDUSLIK  LIBERALISM  
4. KLASSIKALINE LIBERALISM 
5. SOTSIAALLIBERALISM 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
    ​Sissejuhatus 
 
Sõna  „liberalism“  tuleneb  ladina  keelsest  sõnast  „liberalis“.  Liberalism  ehk 
vabameelsus  on  suund  majanduses,  poliitikas  ja  filosoofias,  mis  lähtub  kõigi 
inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. ​Liberalismi on läbi aegade, 
samuti  eri  riikides  tõlgitsetud  erinevalt.  Kui  Ameerika  Ühendriikides   seondub  
liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, k
  es 
taotlevad  võrdseid  õigusi  kõikidele  inimestele,  siis  Euroopas  tõlgendatakse 
liberalismi  põhiliselt  majandusvabadustest  lähtudes  ning  liberaalseks  peatakse 
poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Liberalismi 5 peamist põhimõtet 
on:   individualism ,  parlamentarism,  võimaluste  võrdsus,  reformism  ja 
antiklerikalism.  Liberalismi,  kui  ideoloogia  aluseks,  erinevalt  konservatiivsest 
ideoloogiast, on optimistlik usk i nimese e
  nesetäiustamise j a p
  rogressiivse arengu 
võimalusse. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Liberalismi ajalugu 
14.–15. sajandil tähendas ' liberaal ' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel 
pole  senjööri.  Hiljem  laienes  isikliku  vabaduse  mõiste  ka  kõne-  ja 
mõttevabadusele.  18.  sajandil  tähendas  liberalism  ennekõike   uuenduste   eest 
võitlemist,  nii   seostati   see  revolutsioonide  ja  mässudega.  Kõige  esimesena 
sündis  majanduslik  liberalism,  mis  sündis  juba  18.  sajandi  teisel  poolel,  ning 
rõhutas  täieliku  majandusvabaduse  tähtsust.  Poliitiline  liberalism  tekkis  19. 
sajandi  teisel  kümnendil  vastukaaluks  Viini  kongressil  kokkulepitud 
absolutistliku  valitsemisviisi  taastamisele  ja  kodanikuõiguste  allasurumisele. 
Liberalistliku  maailmavaadet  toetasid  ettevõtjad,  haritlased,   juristid , 
kooliõpetajad,  ajakirjanikud  ja  osa  riigiametnikkegi.  Eestis leidus ka mõisnike 
seas liberaalsete reformide toetajaid 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
Majanduslik liberalism 
Majanduslik  liberalism  on  klassikalise  liberalismi  majanduslik  pool. 
Majanduslik  liberalism  sündis  18.  sajandi  teisel  poolel,  ning  rõhutas  täieliku 
majandusvabaduse tähtsust. ​Majanduslikku liberalismi toetavaid teooriad hakati 
arendama  valgustusajastul  merkantilismile  ja  feodalismile  vastukaaluks. 
Majanduslikule  liberalismile  pani  aluse  Adam  Smith,  kes   arvas ,  et  riik  peaks 
turu toimimisse m
  inimaalselt sekkuma. S
  mith väitis, et kui m
  itte l asta e
  ttevõtlust 
kontrollida riigi poolt ja toimida oma majandusliku tahte järgi, siis tulemuseks 
on  harmooniline  ja  võrdne  ühiskond,  mis  toodab  järjest  rikkust  juurde.  See 
tähendab,  et  turg  toimib  vastavalt  vabade  inimeste  soovidele  ja  otsustele. 
Valitsus  ei  tohi  sekkuda  turul  toimuvasse,  kuna  turul  toimub  iseregulatsioon. 
Sellise  süsteemi  korral  ei  saa  olla  raiskamist  ega  ebaefektiivsust.  Liberaalid 
soovisid   tollipiiride  kaotamist,  iga  üksikisiku  ettevõtlusvabadust,  vaba 
konkurentsi, eraomandi ja omandiõiguse puutumatust. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Klassikaline liberalism 
Klassikaline  liberalism,  nagu  nimigi  ütleb,  on  liberalismi  varaseim  suund. 
Klassikalist  liberalismi  on  nimetatud  ka  19.  sajandi  liberalismiks. 
Niisamuti   on  19.  sajandit  nimetatud  ka  liberaalseks   sajandiks . 
Industrialiseerimine  ja  kapitalismi  kiire  areng  soosis  liberaalsete  ideede 
levikut.  Klassikalise  liberalismi  ideed  levisid  eriti   anglosaksi   maades. 
Klassikalise  liberalismi  esimeseks  oluliseks  tunnuseks  on  usk 
negatiivsesse  vabadusse. Iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest 
ja tal p
  eab o
  lema v
  õimalus t egutseda n
  ii, k
  uidas t a i ganes s
  oovib. I
  nimesel 
puuduvad  igasugused  välised  piirangud.  Inimese  täieliku  vabaduse 
rakendumise  üks  tingimusi  on  võimalikult  vähe  riiki.  Samas  ei  tähenda 
see  riigi  täielikku  puudumist.  Riik  peab  olema,  tagamaks  korda  ja 
kontrollima  seaduste  täitmist.  Klassikalisel  liberalismil  on  ka  oma 
majanduslik külg – majanduslik liberalism.  
 
 
 
 
 
 
 
 
Sotsiaalliberalism 
Sotsiaalliberalismi  on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. S
  otsiaalliberalismi 
tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. A
  ja j ooksul m
  uutus j ärjest 
raskemaks 
ignoreerida 
kasvava 
töölisklassi 
rasket 
olukorda. 
Sotsiaalliberalismi  esimene  oluline  erinevus  klassikalisest  liberalismist  on 
vabaduse  käsitlus.  Vabadust  ei  vaadelda  enam  negatiivse vabadusena, vaid 
positiivse  vabadusena.  Kui  klassikalised  liberalistid  rääkisid  minimaalsest 
riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks 
positiivne – riik kui midagi võimaldav, mitte ainult  piirav  nagu k
  lassikalistel 
liberalistidel.  Selline  arusaam  on  viinud  heaolu  teooria  väljakujunemisele. 
See  lähendab  sotsiaalliberalismi  sotsiaaldemokraatiale.  Inimestel  peavad 
olema  võrdsed  võimalused  ning  riik  peab  pakkuma  abi  inimestele,  kelle 
sotsiaalsed  võimalused  on  väikesed.  Inimestel  peab  olema  õigus  tööle, 
haridusele,  tervishoiule.  Heaolu  õigused  on  positiivsed  õigused,  sest nende 
rakendamiseks  on  vajalik riigi tegevus. Riigi laienemine ei ole vähendanud 
seega inimese vabadust, vaid hoopis laiendanud seda.