Kokkuvõte liberalismist

Q: Kuidas võiks rikkaks saada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kokkuvõte liberalismist

M, Katriin

Kokkuvõte liberalismist (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas võiks rikkaks saada?

Tekkimise põhjus
1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus , milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa.
Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad ) liikumine.

Põhiideoloogid
Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke ’i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil.
Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades.
Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas , et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel.
Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat , kuid rõhutas ka sõna trüki ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid , kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks.
Väljapaistvad prantsuse ajaloolased Francois Guizot, Augustin Thierry. Klassideks nimetasid nad suuri vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi.

Muutused majanduses
Majanduslik liberalism - vaba turg ja vaba kaubandus
Küsimus- kuidas võiks rikkaks saada? Šotimaa majanduseadlane ja filosoof Adam Smith uuris seda probleemi. Ta väitis, et rikkuse saladus peitub jõus, mitte kaubanduses, rahas ega maas . Järelikult vastab töö inimeste vajadustele ja nad peaksid olema sellest huvitatud. Et inimesed jõuaksid parema tulemuseni, peavad nad olema vabad ja neid ei tohi takistada. On vaja vaba võistlust ehk konkurentsi. Eri tootjaid ühendab turg , kus kaupu müüakse ja ostetakse ja millest rahvusvahelise tööjaotuse arenedes saab maailmaturg. Tööjaotus teeb tootmise lõppkokkuvõttes odavamaks.
Tööjaotus ja maailmaturg Smithi arvates avavad uued võimalused tööstusele. Tööstuslik tootmine loob uusi rikkusi. Majandusarengu ja rikkuse suurendamise eelduseks majandusliku tegevuse täielik vabadus. Riigi ülesanne: 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine rigivõimu ja kohtu abil 2) teede ehitamine.
Smithi peetakse majandusliku liberalismi rajajaks, aga tema vaadete puhul on tegemist tänapäevase nähtusega nimega turumajandus .
Majanduslikule liberalismile, mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguses majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo .
Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile — toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust.
Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele . Põhimõtteks sai vabakaubandus — idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta.
Samuel Smiles on lausunud: "Aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal." Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest.
D) Muutused ühiskonnas
Ühiskonnas võitlevad inimesed omavahel ellujäämise nimel. Seega ei hoolinud liberaalid kuigivõrd ka sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust, olulisimaks pidasid nad tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama.

Uus mõttevool seadis esiplaanile tunded. Need kujunesidmõõduandvaks eeskätt kirjanduses, kuid said oluliseks poliitiliste küsimuste käsitlemisel.

Romantism tugevdas huvi looduse vastu. Püüti tunnetada looduse hinge, loodust käsitleti kui elusolendit, inimühiskonda puudutavates aruteludes oli argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale.

Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine.

Huvituti kaugetest eksootilistest maadest.
Rahvuslik liikumine.
19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine.
1. Eliidi liikumine- elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased.
2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad.
3. Ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi.
4. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli kerkis esiplaanile võitlus rahvahariduse edendamise, eriti ülikooli rajamise eest, mis tähendanud rahvuse muutumist etnilisest ühendusest kultuurrahvuseks.
5. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest.
Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte.
e) kuidas plaaniti võimule tulla
nad kavatsesid võimule tulla valimistega. Nad tahtsid , et rahvas valiks neid.
f) Kokkuvõte
Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted täiesti kadunud. Just 20. sajandi teisel poolel on klassikalise liberalismi ideed, eriti majanduses, populaarsust võitnud (liberaalse majanduspoliitika võtsid üle neokonservatiivid).

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 7 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katriin M Õppematerjali autor

Kokkuvõttev konspekt, mis räägib liberalismist ja sellest ajastust.
Põhjalik ja hea

liberalism kokkuvõte ideoloogia ajalugu referaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri.

Ühiskonnaõpetus

doc

19. sajandi poliitilised ja majandusõpetused

Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks. Viimast selgitas ta sellega, et kasulikud asjad vahetatakse kaubanduses vähem kasuliku raha vastu. Majanduslik liberalism on kapitalistlikku ühiskonna majandusteooria. Põhilist probleemi- kuidas rahvas võiks rikkaks saada- üritas lahendada ka majandusteadlane ja filosoof Adam Smith. Smith väitis, et rikkus saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Ta selgitas, et inimesed peavad olema tööga rahul ning töö peab vastama indiviidi vajadustele. Samuti arvas Smith, et on tarvis vaba võitlust ehk konkurentsi ning parima töötulemuse saavutab igaüks kindlal alal ehk tekib tööjaotus

Ajalugu

odt

Fašismi ja liberalsimi võrdlus

Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill

Ajalugu

docx

Filosoof J. Locke

Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on paigutatud uusaja piir aga 17

Filosoofia

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks

Ajalugu

docx

Ideoloogiad

Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on

Ühiskonnaõpetus

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud?  Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia,  Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja  Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:

Ajalugu

docx

Majandusmo�te ajalugu

Kordamisküsimused kontrolltööks Majandusmõtte ajalugu Merkantilismi baaskontseptsioonid  1600 kuni ,,Rahvaste rikkus,, 1776.  Rikkuse samastamine kulla- ja hõberaha varudega.  Tootmine on rikkuse loomise eeldus ehk rahategemise eeldus.  Ringlus on kasumi allikas, täpsemalt riikidevaheline ringlus on rikkuse allikas.  Aktiivne väliskaubandus (impordi piiramine, ekspordi suurendamine).  Kasum tekib kaubavahetuses, sest inimene ei müü asju üldjuhul odavamalt ehk kaubandus on ülioluline.  Madalate palgatasemete hoidmine.  Saksa versioon rõhutas enam rahvastikupoliitikat ja korrapärast finantspoliitikat (“Kameralismus”).  Colbert - püüdis edendada finantsministrina Prantsusmaal väliskaubandust.  Mun - Briti merkantilist, peab transiitkaubandust kasumlikuks. W. Petty, J.Locke, J. Law ja R.

Majandusajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk