Ühiskondade tüübid ja nüüdisühiskond (0)

NÜÜDISÜHISKOND 2. September
Ehk praegune ühiskond
Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned:

• Tööstuslik kauba tootmine
  
• Rahva osalemine ühiskonna valitsemises
  
• Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
  

Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu:

• Kapitalism ja demokraatia
  
• Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond
  
• Industriaal- ja postindustriaalühiskond
  
• Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond
  

MÕISTED:

• Ühiskond – Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee „Uurimus ajaloos“)
  
• Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei suuda enam integreerud(ei ole sotsiaalsed, ei suuda sulanduda ühiskona, ei suuda omandada keelt etc.)
  

ÜHISKONNA LIIGENDAMINE

• TASANDILINE LIIGENDUS :
  

Igal tasandil on võimalik rääkida inimese identiteedist antud tasemel. Ilma identiteedita võib inimesel tekkida identiteedi kriis. Tavaliselt hakkavad inimesed puberteedieas endale uut identiteeti (väärtuseid) otsima , enese defineerimise vajadus. Üldjuhul hakatakse selles eas ümber lükkama perekonnas käibel olevaid väärtuseid.

• VALDKONNALINE LIIGENDUS:
  

• Majandus
  
• Valitsemine
  
• Tervisehoid
  
• Kultuur
  
• Haridus
  

• KULTUURILINE LIIGENDUS: 7. September
  

Individuaalne kultuur
Kollektivistlik kultuur

• Rõhutatakse iseseisvust ja isiklikke saavutusi
  
• Hea toon – oma arvamuse väljaütlemine
  
• Individuaalne vastutus
  
• Eraomand
  
• Nt. Euroopa, Ühendriigid
  

• Vastastikkune sõltuvus ja rühma edu
  
• Normidele kuuletumine ja vanemta austamine
  
• Kollektiivne vastutus
  
• Kollektiivne omand
  
• Nt. Aasia , Lähis – Ida, Ladina - Ameerika
  

Skandinaavia puhul esineb mõlemat.

• VÕIMU DISTANTS (kas võim on rahvale ligipääsetav või kaugel):
  

Suure võimu distantsiga riigid
Väikese võimudistantsiga riigid

• Austatakse võimu kui positsiooni
  
• Seadusandlikkus pole oluline
  

• Võim peab olema seaduslik ja moraalse kontrolli all
  
• Kõigil võrdsed võimalused võimule
  

• MASKULIINSED JA FEMINIINSED ÜHISKONNAD:
  

Maskuliinsed
Feminiinsed

• Palju raha investeeritud riigikaitsele ja relvadele
  
• Konflikte lahendatakse jõuga
  
• Esmasel kohal majanduse areng
  

• Palju raha investeeritakse abiprogrammidesse ja –pakettidesse
  
• Konflikti lahendatakse läbirääkimiste teel
  
• Tähtsal kohal on keskonna kaitse
  

• USA
  

• EL
  

• EBAKINDLUSE TAJUMINE (Määratakse ebakindluse tajumise indeksiga):
  

Hea ebakindluse tajumine
Halb ebakindluse tajumine

• Tunnistatakse erinevaid vaateid
  
• Proovitakse uut
  
• Võetakse riske
  

• Muudatuste läbiviimine keeruline
  
• Vajab reegleid ja hierarhiaid
  
• Näitab mobiilsust
  

MÕISTED:

• Identiteet – Ühtekuuluvustunne, samastumine mingi grupiga väärtuste põhjal. Inimest seob oma grupiga identiteet.
  
• Sotsialiseerumine – Pidevalt kasvamise ja arenemise kõrval toimuv protsess, mille käigus omandatakse väärtused.(Põlvkonnad jaotatatakse selle põhjal, nt. Samal ajal koolis või ülikoolis käinud. Kool on üks tähtsamaid sotsialiseerumise kohti.)
  
• Stereotüüp – Eelarvamuslik ettekujutus , tavaliselt negatiivne. Inimest seob teiste gruppidega stereotüüp. Selline suhtumine aitab tugevdada sidemeid oma grupiga (Näiteks Hitler õhutas viha juutide vastu, et liita sakslasi tugevamalt ühtseks grupiks). Paljudesse rahvustesse, eriti naaberriikidesse suhtutakse eelarvamusega(Eestlase – soomlased etc.).
  
• Mobiilsus – Liikumisvalmidus
  
• Geert Hofstede – saksa kirjanik, kelle põhi aineks on rahvuslike ja organiseeritud kultuuride uurimine ja analüüsimine. „Kultuur määrab inimese käitumise“
  

Teenindusühiskonna kujunemine ja muutused:
Aluseks:

• IT-areng
  
• Arvuti
  
• Internet
  

Sai alguse 60-a. lõpus ja 70-a. alguses.
MUUTUSED:

• Toomise automatiseerimine
  
  • Töö viljakuse kasv
    
  • Tööjõu vabanemine
    
  • Vaba aja pikenemine
    
• Meelelahutus tööstus
  
• Tööliste arvu kasv teenindussfääris
  
• Tarbimine kasvab
  
• Elukvaliteet paraneb
  
• Väheneb erinevus linna ja maa elustiili vahel.
  
• Nõuded tööjõu kvaliteedile kasvavad. Peab olema haritud ja kvalifitseerunud.
  
• Toimub üleminek ekstensiive tööjõu kasutuselt intensiive tööjõu kasutusele.
  
• Kujuneb tugeva keskklassiga ühiskond. Keskklass on haritud ning otsustusvõimeline.
  
• Olulisem kui kapital , on info valdamine ja info liikumise kiirus.
  

Ühiskonna tüübid (ajalooliselt) 7. September

AGRAARÜHISKON ( ehk premoderne ehk traditsiooniline)

• Enamik rahvuslikust rikkusest tuleb hankivast sektorist
  
• Suurim osa elanikkkonast on hõivatud hankivas sektoris
  
• Omane on suletus ehk väike mobiilsus
  
• Seisuslikkus
  
• Puudub rahvusriik
  
• Suured pered, palju põlvkondi elavad koos
  

INDUSTRIAAL- EHK TÖÖSTUSÜHISKOND:

• Sai alguse tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul, Inglismaal
  
• Kapitalismi kujunemine
  
• Ratsionaalsus
  
• Muutus tööhõives (suurim osa elanikkonnast hõivatud tööstuses)
  
• Riik ei sekkunud proletariaadi (kapitalistide ja palgatööliste) vahelistesse suhetesse
  
• Bürokraatia tugevnemine – ametnike võimu kasv
  
• Masintootmine (tehniline alus: aurumasin , tootmine vabrikus, mille eellane on manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi)
  
• Tehniline progress energeetikas (uute allikate kasutuselevõtt), side- ja liiklusvahendites, leiutati kudumis- ja ketrusmasinad , mis oli tööstusrevolutsiooni tehniline pool
  
• Uued töö organiseerimise moodused
  
• Uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid
  
• Rahvusriigid
  
• Linnade palahvatuslik suurenemine, agulite teke > elukvaliteedi halvenemine
  
• Kujunevad töölisliikumine ja – parteid.
  
• Kujuneb ühiskonna poliitiline süsteem(parteid ja ideoloogiad)
  
• Kujuneb välja klassiühiskond
  
• Sotsiaalse mobiilsuse kasv
  
• 1840. jõudis Eestisse
  

Henry Ford ( fordism ) – ameerika autotööstur, kellega seostatakse XX sajandi alguses toimunud positiivseid muudatusi. Masinad muutusid tootlikumaka ja oluliselt ohutumaks. Tema hakkas oma tehastes tööd korraldama konveiermeetodil, tänu nii produktiivsele tootmisele, oli võimalik hakata maksma tunnipalka. Fordism valitses tööstuslikus tootmises väga pikka aega ja osa ühiskonnateadlasi arvavad , et Ford tagas USA-le esikoha riikide majanduslikus võrdluses.
Muutus ühiskonna sotsiaalses jaotuses:

• Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades
  

Põlluharijaid jäi aina vähemaks, linnades hakkas elatustase tasapisi kasvama ja selle tõttu hakati rohkem teenuseid tarbima. Nii hakkas linnadesse kogunema aina rohkem ametnikke, poodnikke, arste, advokaate, rätsepi.

• Linna- ja maarahvastiku suhtearv
  
• Leibkonnamudelid
  

Peamiseks mudeliks kujunes väikepere. Koos elasid ainult vanemad ja alaealised lapsed. Teravdab ebakindluse probleeme.
Prombeelmid:

• Töötus
  
• Vanadus
  
• Haigused
  

Esimesed sotsialteadlased:

• Adam Smith (Vaba turumajandus etc. Põhiteos „Rahvaste rikkusest“ 1776, millega pani aluse majanduslikule liberalismile, mis on endiselt kompetente. Käsitleb vaba turgu ja leiab, et turg peab olema vaba ja sellistes tingimustes toimub ressursside optimaalne paigutus . Nõudlus tingib ressursside ümberpaigutamist. Smitth väidab, et rikkused tulevad läbi töö ja eeskätt sõltub rikkus töö tootlikkusest, vastupidiselt markantelistlukkule majandusele. Kõigi edasiste teooriate aluspõhjaks. Mõiste „Nähtamatu käsi“ – turu jõud vabaduse korral, kõik loksub paika.)
  
• Karl Marx (19. saj tööstusühiskonna käsitlemine. Olemasoleva ühiskonna käsitus on toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide – ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise . Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab , et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia .)
  
• Max Weber (Põhiteos: „ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“, kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu. Jagab kolmeks: Kõrgklass, keskklass, alamklass (tegelevad ainult oma müümisega). Põhiosa alamklassis, kõik töölised ja põlluharijad. Keskklassi jäävad haritlase, intellektuaalid etc.Joonised: ühiskond praegu ja varem. Tegeleb palju religiooni mõjutuste uurimisega.)
  
• Emile Decains – tegeleb inimsuhetega
  

Heaolu ühiskond ja -riik
Riik võtab endale rolli, et vähendada tööstusühiskonnas olevaid probleeme. Lisaks klassikalistele funktsioonile

• Seadu loome
  
• Riigikaitse
  
• Kord
  

Võtab enda kanda ka majandust ja sotsiaalsust reguleerivaid vastutusi. Esimesena hakkab kasutaba Saksamaa raudne kantsler Otto von Bismarck . Paneb aluse konservatiivsele heaoluriigi mudelile, mis väärtustab pika staažiga ja kõrge kvalifikatsiooniga palgatöötajaid. Põhimõte: Kui sakslane on teinud elu jooksul tööd, pika staažiga ja edendanud saksamaa arengut, tuleb talle tasuda – pension.
14. september
PÕHIMUDELID:
(lk. 54)
Baasideoloogia
SOTSIAALDEMOKRAATIA
KONSERVATISM
LIBERALISM
Sotsiaalhüvitiste jagamise printsiip
Hüvitisi jagatakse kõigile ja suhteliselt võrdselt.
Peamiselt orienteerub eeskätt töötavatele, pensionile jäänud inimestele, kelle palk või hüvitised peaksid tagama kogu pere ülalpidamise.
Ainult äärmises hädas olijatele, äärmiselt vaestele. Heaolu tagatakse maksimaalse tööhõive ja sissetulekuga.
Keskne heaolu eest vastutaja
Riik täielikult
Tööandja, töövõtja, pere
Heaolu eest vastutavad inimesed ise.
Näidisriigid
Rootsi, Taani, Soome
Saksamaa, Prantsusmaa
USA, Jaapan
HEAOLU RIIG TUNNUSED:

• Ressursse võib kanda ühest valdkonnast teise nn. Ülekande ühiskond
  
• 40 -50 % läheb sotsiaallsfääri avalike kuludena(pole sama mis SKP)
  

Eestis moodustavad avaliku sektori kulutused SKP-st 36% ja sotsiaalkulutused moodustavad 12, 4 % SKP-st. Kõik teised EL riigid kulutavd rohkem kui Eesti, keskmine on ligikaudu 26%, selle järgi otsustades kuulub Eesti liberaalse baasideoloogiaga riikide hulka.
6