Poliitilised ideoloogiad, peamised heaolu režiimid, vabad valimised, Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (4)

Ühiskonna kordamine
1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53)
2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu režiimid/mudelid (lk 54-56)
3.Parteid (lk 81-83)
4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus)
5.Vabad valimised (lk 64-73)
1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism , asketism, surrealism.
Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele.
Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon , mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine.
Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed.
Vasakpoolsus .
1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia
2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid.
3.Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: maksudest laekunud raha kasutada haridusele, tervishoiule jm. sotsiaalsfäärile ( Pensionid , toetused).Et lõhed inimeste võimalustes poleks eriti suured.
4.Suurema sissetulekuga inimesed ja firmad peavad maksma kõrgemaid makes , seega astmeline e. Progressiivne maksusüsteem

• NB! Nn paks riik e sotsiaalriik :
  

1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv
2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus
Parempoolsus .
1... konservatism , liberalism ,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei)
2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid.
3.Toimetuleku eest vastutab eeskätt inimene ise. Riigi ül on luua soodne ettevõtluskliima,tagada kõrge tööhõive ja motiveerida inimesi,et nad ise otsiksid tööd ja arendaksid oma kutseoskusi.
4.Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem

• NB! Nn õhuke riik e liberaalriik:
  

1)madalad maksud
2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine majadusse
3)vähene efektiivne avalik sektor
2)Peamised heaolurežiimi mudelid
Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et inimese toimetulek ei ole ainult tema eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ning arenguvõimet. Sellest on tingitud heaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitika tähtsuse tõus. Tänapäeva demokraatlikud rigid on heaoluriigid . Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleks muretu elada, ta peab korraldama oma elu piiratud võimaluste juures, seetõttu ei ole kõik ühiskonnagrupid võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuse kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest.
Peamised heaolurežiimid:
1.Põhiväärtused 2.maj taotlused 3.sots taotlused 4.heaolumudel(režiim+tunnusjooned)
Sotsiaaldemokraadid /Sotsialism (Rootsi, Norra, Holland , Soome, Taani)
1.Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või õigus pöörduda kohtusse.
2.Varanduslike erinevuste vähen- damine .
3.Võrsed võimalused sotsiaal-hüvitistele, olenemata sissetule-kust, sotsiaalsest staatusest .
4.

• Kehtestatakse kõrged maksud,et rahastada haridus - ja tervishoiu-süsteemi ning teha väljamakseid pension -nideks, abirahadeks ja lastetoetusteks.
  
• Progresseeruv tulumaks
  
• Pensionide ja lastetoetus-te puhul on igaühele tagatud baasosaku olemasolu.
  

Konservatism(Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania )
1.Töötava inimese palk peaks katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.
2.Sotsiaalpartnerluse tugevus- tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mit-mete sotsiaalkindlustusskee-mide haldamist
3.Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaal-kindlustusmakseid, saab vana-duse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni .
4.

• Inimese tööpanus on peamine, mis määrab tema heaolutaseme.
  
• Naine on pigem kodu-hoidja kui võrdne konkurent tööturul.
  
• Vanurid on suguvõsa-liikmete hole all või tasulises hoolekodus.
  

Liberalism (USA, Austraalia , Suurbritannia, Iirimaa ,Eesti)
1.Inimeste vabadus ja võrdõi-guslikkus ning minimaalriik.
2. Turukonkurents viib hinnad alla. Madalad või nõrgalt astmelised maksud. Mida kõrgemad on kutseoskused, seda kõrgem on palk.
3.Haridus, tervishoid ja eluase on samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained, st inimese võimalused saada haridust, arstiabi sõltub tema rahakoti paksusest. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele.
4.

• Seab raskesse olu-korda madalapalgali-sed ja töötud, eduka-tele pakub mitmeke-siseid võimalusi oma elatustaseme kindles-tamiseks.
  
• Individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutab üldist rahva heaolu tagamist.
  
• Inimese vastutus oma elu korraldamisel on suur.
  

3) Parteid
Populistlikud parteid väidavad end esindavat kogu rahva, mitte enam mõne klassi huve. Tegevus on suunatus eesmärgile-võita valimised. Selleks püütakse saada võimalikult paljude valijate hääli, jagades lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populaarne on ka bürokraatia ja valimisinstitutsioonide materdamine. Sama oluliseks on saanud läbirääkimised teiste erakondadega.
Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval üldse saabki eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel.
Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsuse skaalal:
Sotsiaaldemokraatia Tsenter Konservatism Liberalism
Vasakpoolsus----------¤-----¤--------------¤---------¤----------¤-------------¤-----Parempoolsus
Kesk SDE Rohelised Rahvaliit IRL Reformierakond

• Tallinna linnavalitsus on vasakpoolne: Kesk +SDE
  
• Tsenter-kalduvad mõnes küsimises parempoolsusele, mõnes vasakpoolsusele, kuna tsentriparteidel puudub kindle ideoloogia.
  
• Eestimaa Rohelised rõhutavad eelkõige inimese ja keskkonna suhet, mitte niivõrd inimese ja riigi vahelisi suhteid
  
• Ansipi valitsus on parempoolne: IRL+ Ref
  
• SDE ja Keskerakond pooldavad astmelist tulumaksu, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav.
  
• SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine.
  
• Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile.
  
• Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele.
  
• Rahvaliidu seisukohad on sarnased Isamaaliidule, aga nad väärtustavad Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist.
  

4)Eesti Vabariik kui unitaarriik, KOV Eestis
“Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.”(Pt.2)
Ühtne-e ühtsus- e unitaarriik-ühtse tugeva keskvõimuga riik.
1995.a haldusjaotuse seadusega on EV haldusjaotuse üksusteks: maakond(15), vald(193) ,linn(33).
Eestis on kahetasandiline haldusjaotus:
1.Maakond(15)= regionaalne haldusüksus -} riikliku juhtiimise tasand
2.Vald ja linn =omavalitsusüksus (kokku 226) -}kohaliku omavalitsuse tasand
1.Maakonna tasand-teostatakse riiklikku juhtimist, st maavalitsus eesotsas maavanemaga viib ellu riigi keskvõimu poliitikat alludes EV Valitsusele.
Maavanem -maakonna juhtiv ametnik , keskvõimu esindaja. Nimetatakse ametisse 5 a-ks EV Valitsuse poolt konkurssi korras (seega Maavanem on riigiametnik)
Maavalitsus-regionaalne ametkond , mis teostab täitevvõimu maakonnas , teda finantseeritakse riigieelarvest. Selle isikkoosseisu komplekteerib maavanem, kelle üheks oluliseks ülesandeks on maakonna kohalike huvide esindamine EV Valitsuse ees. Seega maavanem on vahendaja keskvõimu ja KOV-i vahel.
Maakond ei ole omavalitsusüksus, kuna tal puuduvad KOV-i kaks tunnust.
2.Kohaliku omavalitsuse tasand-mingi maa-ala või asula elanikele on antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi.
2 peamist tunnust:
1)kohalik esinduskogu: 4. a-ks valitav linna- või vallavolikogu
2)iseseisev maksustamisõigus: kohalikud maksud, linna- ja vallaeelarve.
Enamus tuludest KOV eelarvesse laekub riiklikest maksudest:

• 100% maamaksust
  
• % üksikisiku tulumaksust (Pärnu linna problem:seoses valglinnastumisega elavad linnas tool käivad maksumaksjad linna lähisvaldades ja sinnna laekub % nende tulumaksust)
  

Kohalikest maksudest laekub aga väga väike osa KOV eelarvesse: reklaamimaks, tänavate- ja teede sulgemise maks, paadi maks)
EV on parlamentaarne riik, mistõttu ka KOV tasandil rakendatakse parlamentarismi põhimõtteid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub valla/linnavolikogule. Kõrgem täidesaatev võim kuulub valla/linnavalitsusele, eesotsas vallavanema või linnapeaga.
Volikogu -valib ametisse vallavanema/ linnapea ja kinnitab ametisse valla- või linnavalitsuse. Samuti kinnitab valla- või linnaeelarve. Seega volikogu on ülimuslik KOV täitevvõimu suhtes!
KOV volikogude valijaskond- täiel määral ei kehti kodakondsuse põhimõte, kuna
1)Aktiivset valimisõigust omavad lisaks vähemalt 18. aastased mittekodanikud e välismaalased, kes on püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elanud vähemalt 5 aastat (see on oluline Kirde-Eesti seisukohalt)
Passiivset valimisõigust(õigus kandideerida) omavad siiski ainult väh. 18 aastased EV kodanikud.
2)kuna EV on Euroopa Liidu liige, siis saavad volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõikide EL liikmesriikide kodanikud.
5)Vabad valimised
Valimiste funktsioonid e ülesanded:
1.Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
2.Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
3.Valimised on rahvausalduse heaks indikaatoriks
4.Valimistel on hariv funktsioon
Vabad valimised
1.kandideerimisõigus kõikidel parteidel
2.Ühele kohale mitu kandidaati
3.Valimisi kontrollivad sõltumatud vaatlejad
4.Valimistulemused on avalikud ja tõesed
5.Valimiste eesmärk rahva huvide arvestamine
Mittevabad valimised
1.kandideerimisõigus on vaid võimuparteil
2.Ühele kohale üks kandidaat
3.Valimistele ei lubata välisvaatlejaid
4.Valimistulemused võltsitud, tegelikud andmed võltsitud
5.Valimiste eesmärk rahva osaluse illusiooni loomine
Vabade valimiste põhimõtted/printsiibid:
1)Üldised st valimistes osaleb reeglina kogu täisealine kodanikkond . Ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid tulenevalt soost, usust või rassist. Siiski rakendatakse teatud valimispiiranguid e, -tsensusi:

• Vanusetsensus nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse korral
  
• Kodakondsustsensus
  
• Tervisetsensus (PS Pt.7): “...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.”
  
• Kirjaoskustsensus arengumaades
  
• Paiksustsensus kohalikel valimistel
  

2)Ühetaolised e võrdsed st

• Kõik hääled on kaalult ühetaolised jai gal valijal on ainult üks hääl
  
• Tagada kõikidele kandideerivatele parteidele võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks
  

3) Otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas saadiku kandidaadile või kandidaatide nimekirjale.
4)Salajased st puudub kontroll valija tahteavalduse üle. Keegi ei tea, kelle poolt valija hääletas.
5)Regulaarsed st korralised valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes (PS pt 156 KOV, PS pt 60 RK)
6)Valimistel on vaba konkurents st:

• Kanditaatide ülesseadmise õigus on igal seaduslikult legaalselt tegutseval parteil , kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada.
  
• Vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi
  
• Valimisliidud on lubatud ainult KOV valimistel.
  

Mandaat -saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve; valimisringkonnale eraldatud saadikukoht.
Aktiivne valimisõigus- kõikides dem riikides al 18. a õigus hääletada
Passiivne valimisõigus-õigus kandideerida(KOV al 18, RK al 21, EV President al 40)
Avatud e lahtine nimekiri-rakendatakse KOV valimistel. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist umber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole , seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest.
Suletud e kinnine nimekiri-rakendati nt 2009.a Euroopa Parlamendi valimistel. Uut pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, soltub erakonna otsusest , st sellest, kelle on partei paigutanud erakonna etteotsa .
Valimiskünnis-seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. Rakendatakse mitme partei süsteemiga riikides, et vältida parlamendi liigset pol killunemist, mis teeb raskeks stabiilse koalitsioonivalitsuse moodustamise. Negat: väikeparteid on seetõttu nn varjusurmas.
Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik)
Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest
Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest. Hääletajate arv pole oluline
Peamised valimissüsteemid
Valimissüsteem- seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel mood. valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ja jagatakse saadikukohad . On kaks peamist valimissüsteemi:
1. Majoritaarsed e enamusvalimised
2.Proportsionaalsed e võrdelised valimised
Majoritaarsed.

• Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli. Pm”Võitja saab kõik.”
  
• Ühemandaadilised valimisringkonnad
  
• Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riiki-des (USA, Kanada )
  

+tagab parlamendis ühele parteile absoluutse häälteenamuse, mis omakorda võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse.
+selgus ja lihtsus, igaüks teab kuidas parteisse pääseb
-annab eelise juhtivatele suurparteidele, diskrimineerib väiksemaid
-kaotsiläinud hääled, seetõttu ei peegelda parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi
Proportsionaalsed.

• Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antud häältega.
  
• Kehtib valmisikünnis (EV 5%)
  
• Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks
  
• Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides
  

+tavaliselt ei saavuta ükski erakond absoluutset häälteenamust parlamendi valimistel, seetõttu mood. mitmeparteiline koalitsiooni valitsus, mis ei pruugi olla stabiilne.(erandina TLN linnavo-likogu sai 2009 a-l 53% kõigist häältest, mis andis talle 44 mandaati 79st)
+võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud
-häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele
- kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
6