Ühiskonna töö materjal (2)

Otsene,esindusdemokraatia-otsene e vahetu demokr omane antiik-kreekale-vabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalits-s.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vorm- esindus - e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodan-d ei osale vahetult, alaliselt otsust-ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaat-ühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegem-l inim- tega ,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erak-le õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus-,elitaardemokr-osalusdem-isel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus pol-sse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam seal,kus tradits tugev omavalits v kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus(usa) internet lisab võimalusi arendamiseks,kodanikud saavad poliit-ga vahetultr suhelda. Elitaardemokr- keskpunkti moodust huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte, esindusdemok suund,püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokr-st kui üleüldisest õnnest ja harmooniast.võimule saab vähemus( eliit ),mida isel oskus arvest enamuse(rahva) huvidega,oluli-d ellu viia. Valimiste fn-d-1)tagada võimu regul ja seaduspärane vahetumine.kuna toimuvad teatud aja tagant-korralised. parlament ,kohal omavalits-4 a, president 4-6a tagant 2)vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks-kui palju hääletajaid,siis tugev demokr. valim -l hariv fn-kampaaniaperioodil tarbivad in-d rohkem pol teavet,viivad kurssi kodanikuõiguste,erakondade vaadetega. Vabad valim-d-valimised on vabad kui valimiste korrald,valimisõiguste andm-l järgit teatud põhimõtteid valimisõigus on üldine-kõik täiskasv võivad valimas käia olenemata nahavärvist,rikkusest.kodakonsuspiirang-kõigil valimisõigus,alalistel elanikel ka, kodakondsus pole oluline.parlamendivalim-l kodakondsuse nõue,ka välismaal elav kodanik võib hääletada. EE-s volikokku kandideerida-18,riigikokku,europarlam-21,president-30 valimistel vaba konkurents-vabadus kandid,häälet oma isiklike veendumuste järgi,kartmata survet v tagakiusamist.valimiste päeval keelatud reklaam ,valijate hirmut,meelitam. Kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil ,kodanik võib ka iseenda kanditatuuri esitada.konkurentsi loob 4-5 tugevat erakonda+hulk pisiparteisid. Valimised on võrdsed-tähtis kanditeeritavatele anda võimalikult võrdsed tingim-d oma vaadete propageerim-ks. Antakse võrdselt tasuta eetriaega.osadel rohkem raha-rohkem reklaami,sp kehtestab riik kampaaniakulude ülemmäära.Igal valijal 1 hääl Majoritaarne valimissüst-majoritaarne e enamusvalimiste süst-kõige vanem,moodust ühemandrilised valimisringkonnad.valitakse igast ringkonnast 1 kandidaat,kel kõige enam hääli-kehtib lihthäälteenamuse põhimõte.majorit presidendi valim-l rakendat absoluutse häälteenamuse nõue-koguda vaja 50%+1hääl. major valim plussiks selgus ja lihtsus.miinus-annab eelised juhtivatele suurparteidele,diskrimineer väiksemaid. Kaotsiläinud hääled-kaotaja hääli ei arvestata kuidagi. Proportsionaalne valimissüst-laialt levinud, jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega,mitmemandaadilised valimisringkonnad-5-15-mandaadilist valimisringkonda.kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas-tuleb eelistada pigem erakonda isikule.avatud nimekiri-pärast häälte lugem ,suurema toetusega eespool.suletud nimekiri-ei moodust uut pinderida.Proports valim puuduseks häältelugemise keerukus ,erakondade suur mõju valimistulemustele,valimisnimekirjade ja häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus.Plussiks-hääled ei lähe ülekandmisel kaduma,parteidel võrdsem šanss saada parlamenti
Erakonnad tänapäeva poliitikas:
Miks on erakondi vaja?-demokraatilikku poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus ,valimiskonkurents ja kodanikuorganistasioonide kaasatus poliitikasse.need on valimisvõitluse agentuurid ,olulisim ül on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi.erakond pääsev võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal, varasemast olulisemaks on muutunud valitsemine ja selle kaudu omna nõudmiste realiseerimine poliitikas.
Eesti erakondae asetus vasak-parempoolsuse skaalal-vasakparteid:eesti sotsiaaldemokraatlik erakond,eestimaa keskerakond.pooldavad astmelsit tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile, isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just.
Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad:
Survegrupi ja erakonna erinevused-erakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies, survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga.
Survegruppide liigid- kategooriakaitse grupid: kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve.hästi väljakujunenud organisatsioon,tegevus ja nõudmised on suht püsivad,nad huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste parandamisest. edendamisgrupid :liikmeskond võib kiiresti muutuda,pole piiratud ei sotsiaalse klassi ega kategooriaga.tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal,iseloomustab nõrk sisemine hierarha ning tugineb vabatahtlike tegevusele.edendavad väärtusi või tegevusi,mis on kasulikud kogu ühiskonnale.
Sotsiaalsed liikumised-aetakse tihti sassi survegrupiga.on piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus,enamus kujutavad rahvusvahelist võrgustikku,millel toetajaid paljudes maades.20.saj lõpus nende tähelepanu liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid.materiaalsed väärtused liikusid tahaplaanile,mis tekitas uute sotsiaalsete liikumiste tekke,mille tunnusjooned:nad on killustunud võrgustikud,mitte selge ülesehitusega org-d, toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti,on probleemipõhised,tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele,nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt sotsiaal-majanduslikku positsiooni,vaid edendab ideid või väärtusi,eelistavad otseseid aktsioone,mitte lobismi,on sageli riigiülesed,vahel isegi üleilmse ulatusega.
Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad-poliitilise kultuuri teooria sündis elulisest huvist leida põhjused,mis teevad mõne valitsemissüsteemi teistest stabiilsemaks,isegi kui valitsemise struktuur on sarnane.poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge,milleks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste,ettekujutste,väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks.on jooni,mis on omased kõikidele kultuuriliikidele:kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul,on omane suurele sotsiaalsele grupile,mitte üksnes indiviididele,on jäik poliitiliste muutuste suhtes,suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral.poliitiline kultuur koosneb teadmistest,hinnangutest,väärtustest ning käitumismallidest.
Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina-inimene,kes on oma sünnimaal üles kasvanud ja saanud sel maal koolihariduse ,omab õigust selle riigi kodakondsusele.Euroopa Liidu kodanik saab mis tahes riigis kogutud pensionikindlustusstaazi ja –maksed endaga „kaasa võtta“, tervisekindlustus oma kodumaal annab talle õiguse arstiabile kõigis liikmesmaades,samuti on tal õigus valida saadikuid ja kandideerida kohalikesse omavalitsusorganitesse ning europarlamenti just sel maal kus elab,mitte aint seal,mille kodakondsust omab.