Ühiskonna töö materjal (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

3. valimiskampaania mõjutused 4. arvamused vaidlusküsimustes 5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus Tänapäeval kasutatakse laieldaselt eelhääletamist( valida saab ka nädal enne valimispäeva posti teel või valimiskomisjonides). Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatliku ühiskonna poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnad kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatasiooni kohta. Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Kodanikud ja demokraatia

õpetajaid. Seda liiki survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest struktuurist ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest. LK 86 ! Survegruppe aetakse vahetevahel segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi viimasel

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Demokraatia liigid

Otsene demokraatia ­ e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia ­ e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid ­ · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted ­ · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. · Va

Avalik haldus

3

doc

Päike

võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20. sajandi keskpaigaks laienes hääleõigus ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle

Füüsika

5

doc

Demokraatia

ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga. 1950.-1960. massiparteid, mis jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav. Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Nende eesmärk on võita valimised ning püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid

Ühiskonnaõpetus

4

doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised

2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 ­ kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. 4. Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Demokraatia, valimised

Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks. Survegurppide tähtsus sõltub: 1. valitsemiskorraldusest ja võimalusest sekkuda poliitikasse 2. kodanikuaktiivsusest 3. ühiskonna probleemidest Sotsiaalsed liikumised 20. saj alguses said sots. liikumistest tihti survegr. (nt töölisliikumisest ametiühingud) v erak. (Muinsuskaitse Seltsist Isamaaliit, Rahvarindest Keskerakond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnused: 1. killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. laialivalguv ja kiiresti muutuv toetajaskond 3. probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi olemasolule 4

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

.....................................11 4.2Mis mõjutab valijate käitumist?....................................................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................................15 5.1Miks on erakondi vaja?................................................................................. 16 5.2Parteide kohanemine ühiskonna arenguga...................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena

Ühiskond

Kommentaarid (2)