Lepinguõiguse kaasused koduseks lahendamiseks 1 (1)

Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks.
Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele.
1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik.
Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima ?
Vastus: VÕS §103 lõige 1 ütleb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama § lõige 2 korrigeerib, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohutust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Siinses kontekstis saab lumepuudust pidada vääramatuks jõuks. Sellest lähtuvalt peaks olema treener nõus hinnaalandusega. Seda reguleerib VÕS § 112, mille lõige 1 ütleb, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
2.Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? Kas O saaks lepingust taganeda ?
Vastus: VÕS § 208 lõige 1 ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise kohustus ostjale.
VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama § lõige 3 sätestab, et sellisel juhul võib O lepingust taganeda, sest müüja on rikkunud müügilepinguga kaasnevat kohustust ning O`l on õigus tagasi nõuda tehtud ettemaks.
3. Paula soovis tellida uue köögimööbli. Ta saatis oma köögi mõõdud ning mõningad täpsemad soovid materjalide ja paigutuse kohta e-posti teel kahele köögimööbli valmistamise ja paigaldamisega tegelevale ettevõtjale: OÜ-le Prisma Köögid ning OÜ-le Köögispets. Nädala jooksul laekunud vastuste ja esialgsete jooniste põhjal otsustas Paula tellida mööbli OÜ-lt Prisma Köögid ning teatas sellest ka OÜ-le Köögispets. Järgmisel päeval saatis OÜ Köögispets Paulale e-posti teel arve 200eurole „köögijooniste teostamise eest kiirtellimusena“.
Paula soovib teada, kas OÜ-l Köögispets nõue tema vastu on põhjendatud.
Kas tegu on kohustuste rikkumisega? Võs § 100, 101
Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele?
Vastus: Tuginedes VÕS § 100, mis ütleb et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ei saa lugeda nõuet Paula vastu põhjendatuks. Tema küsis vaid pakkumist, ehk sellega ei kaasnenud kohustust midagi tasuda, sest lepingut ei sõlmitud ning seega puudub võlasuhte alus. Seda sätestab ka VÕS §14 lõige 3, mis ütleb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi.
4. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus.
Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik.
Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima?
Koolil õigus hinda alandada? VÕS §112
Vastus: VÕS §103 lõige 1 ütleb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama § lõige 2 korrigeerib, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohutust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Siinses kontekstis saab lumepuudust pidada vääramatuks jõuks. Sellest lähtuvalt peaks olema treener nõus hinnaalandusega. Seda reguleerib VÕS § 112, mille lõige 1 ütleb, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
2