Valimid (0)

Valim ja selle moodustamine
Üldkogum: mõisteid
Element (ühik, objekt?) ­ ese, nähtus, indiviid vms, mille kohta kogutakse
informatsiooni (küsitletakse, mõõdetakse, vaadeldakse)
Üldkogum, populatsioon (population, universe) ­ elementide agregatsioon,
looduse või ühiskonna nähtuste või objektide hulk, mille kohta soovitakse
teha järeldusi.
Uuringuülesande jaoks täpsustatud üldkogumit nimetatakse ka uuringu
sihtrühmaks (target group). Üldkogum sisaldab sihtkogumit, mida uuritakse.
Tunnus ­ näitaja, mida mõõdetakse (vaadeldakse) ja mis võib omandada
erinevaid väärtusi erinevail objektidel
Kõikne uuring (census) - andmete kogumine kõigilt üldkogumi objektidest. On
· väga kallis;
· saadavate andmete hulk piiratud.
Üldkogum II
Võimalikud ka registripõhised uuringud.
Register - olemasolev andmebaas mingi üldkogumi
kohta.
· piiratud andmed;
· sobilik alusmaterjaliks uuritavate objektide hulga
kitsendamisel.
Freim (frame), loend ­ üldkogumi nimekiri, mis
võimaldab pääsemist üldkogumi elementide juurde
Valik
· Kui kõiki üldkogumi objekte üle mõõta pole võimalik (või siis
otstarbekas), tuleb mõõta nii palju elemente, kui palju on
võimalik ja vajalik. Mõõtmiseks valitud objektid moodustavad
valimi.
· Kuna valim on ainult osa üldkogumist, siis tehtud järeldused
ei saa olla absoluutselt õiged.
· Eelkõige matemaatiline statistika abil töötatakse välja
meetodid kõige ohutumate järelduste tegemiseks, st risk
eksida otsuse tegemisel muudetakse võimalikult väikeseks ja
seda riski on reeglina võimalik hinnata.
Valikuuringud: matemaatilised alused
1897 Kiaer: valim peab peegeldama üldkogumit, valik
kas juhuslik või eesmärgipärane
1937 Neyman: suund juhuslikule valikule
1946 Cochran: superpopulatsioon, lõplik üldkogum kui
lõpmatu üldkogumi realisatsioon, mida kirjeldab
mingi mudel
1965 Kish: disainiefekt, valimihinnangu statistiliste
näitajate hindamine keerulise valikudisaini korral
Samaaegselt aktsepteeritav ka mittetõenäosuslike
(juhuslikkusel mittepõhinevate) valimite kasutamine
Valikuuringute rakendamine: USA
presidendivalimised
Ajakiri Literary Digest: valijatele postkaardid küsimusega,
keda valiksid.
Edukas 1920-1932.
Vale ennustus 1936 (vabariiklane Landon, tegelikult suure
eduga presidendiks demokraat Roosevelt)
1) postkaardid (10 mln) saadeti laiali auto- ja telefoniomanike
nimede järgi
2) tagasi laekus 2 mln.
George Gallup: 1936-1944 edukas, kasutas populatsiooni
proportsioone järgivat kvootvalimit
Eksis 1948, (1940 rahvaloenduse proportsioonid ei sobinud
enam)
Tänapäeval küllalt täpsed järeldused tõenäosuslike valimite
alusel 1000-2000 küsitletu põhjal
Valim ja valikuuring
Valim - mõõtmiseks valitud üldkogumi osa, mille kohta kogutud
andmete baasil tehakse järeldusi kogu üldkogumi kohta.
Valikuuring - valimil põhinev uuring.
Valikuuringu eelised võrreldes kõikse uuringuga:
· odavus;
· uuringu läbiviimise kiirus;
· võimalus koguda rohkem andmeid kui kõikse uuringu
korral;
· võimalus koguda täpsemaid andmeid.
Valikuuringu puudus võrreldes kõikse uuringuga: saadav
resultaat iseloomustab üldkogumit ligikaudselt, teatava veaga.
Valim II
Arvestades uuringuprotseduuril tekkivaid kõrvalekaldumisi
esialgsest kavast kasutatakse veel mõisteid kavandatud
valim (intended sample) ja realiseerunud valim (resulting
sample, realized sample)
Parameeter ­ mingi tunnuse kui terviku karakteristik või
kirjeldus üldkogumis (perede sissetuleku keskmine,
leibkonnaliikmete arvu jaotus)
Statistik (?) ­ tunnuse kirjeldus valimis, kasutatakse üldkogumi
vastava parameetri hindamiseks
Usaldusvahemik ­ arvtelje vahemik, mille iga väärtus võiks
võrdväärsena olla tundmatu parameetri hinnanguks
Usaldusnivoo ­ tõenäosus, millega vaadeldav vahemik võiks
sisaldada parameetri tõelise, üldkogumis kehtiva väärtuse
Valimite liigitus
Tõenäosuslikud ja
mittetõenäosuslikud valimid
Mittetõenäosuslikud (empiirilised)
valimid
Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid - objektide
valimisse sattumise tõenäosused ei ole teada.
Taotluseks enamasti saada üldkogumi omaga teatavate
tunnuste osas lähedase struktuuriga valim.
Eelised:
· korralduslikult lihtne;
· ei nõua üldkogumi objektide loendi olemasolu;
· väikeste valimite juures sageli tõenäosuslikust valimist
optimaalsem (üldpilti moonutavad ebatüüpilised objektid
jäävad kõrvale) .
Mittetõenäosuslikud (empiirilised)
valimid
1. Eesmärgipärane valim (ka ekspertvalim) -
valimisse sattuvad objektid määrab uurija/ekspert
lähtudes uurimuse eesmärgist ja varasematest
teadmistest üldkogumi kohta.
Laialdaselt kasutatav prooviuuringutes
Mittetõenäosuslikud (empiirilised)
valimid
2. Kvootvalim - valimi struktuur määratakse tausttunnuste (näit. sugu,
vanus, haridus) järgi, ette antakse kvoodid, kui palju objekte tuleb
mingist rühmast valida.
Uuritavad tunnused peavad sõltuma eelkõige valimi moodustamisel
kasutatud tunnustest;
· Lihtne teostada
· Sobiv eelkõige väikesemahulisteks uuringuteks
· Võimalus saada eelnevalt soovitud uurimistulemusi manipuleerides
nn "peidetud kvoodiga".
3. Tasakaalustatud valim - analoogne kvootvalimile, objekte
võetakse valimisse seni, kuni saadakse objektide hulga mingi
karakteristiku üldkogumi omale sarnane väärtus (nt keskmine
vanus).
Mittetõenäosuslikud (empiirilised)
valimid
4. "Lumepallvalim" - kõigepealt leitakse ja
uuritakse ühte üldkogumisse kuuluvat objekti
ja lastakse tal soovitada teisi samasse rühma
kuulujaid. Viimastelt saadud andmete abil
laiendatakse taas valimit jne.
sobiv mitteformaalsetesse rühmitustesse
kuulujate uurimiseks.
Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid
5. Tüüpilise objekti valik
Uuritakse üldkogumi kõige tüüpilisemaid, seal kõige
sagedamini esinevaid objekte
Case study
6. Heterogeenne valik
Eesmärgiks on saada ülevaade kogu arvamuste,
ideede vms spektrist, tüüpilisust ei loeta oluliseks
Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid
7. Vabatahtlike respondentide uurimine
Levinud eksperimentide korral
Vastamisest huvitatud ­ sageli tegelik sihtgrupp
(nt õpingute katkestajad, kes huvitatud
õpingute jätkamisest)
Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid
8. "Suvaline" valim (convenience sampling) - lihtsalt
kättesaadavate objektide küsitlemine (tänavanurgal,
klassiruumis vms).
· uurimistulemused pole küsitletutelt reeglina
laiendatavad mingile suuremale kogumile;
· kasutatav õppeeesmärkidel ja prooviuuringute
juures.
Tõenäosuslikud valimid - iga üldkogumi objekti jaoks
on teada tema valimisse sattumise tõenäosus.
· valimiobjekt valitakse juhuslikult;
· tavaliselt peab igal üldkogumi objektil olema võrdne võimalus valimisse
sattumiseks;
· tõenäosusliku valiku korral on iga valimi andmete baasil arvutatud
parameetri kohta võimalik leida usaldusvahemik, mis etteantud
tõenäosusega (näit. 95%, 99%) sisaldab üldkogumi vastavat parameetrit;
· valimiviga mõjutavad eelkõige valimi suurus ja üldkogumi homogeensus;
· kasutatakse eelkõige suurtes uuringutes;
· realiseerimiselt kallis (tuleb leida täpselt need objektid, millised juhusliku
valiku teel tulid).
Valimi suuruse määramine tõenäosuslike
valimite korral
· vajadus saada üldkogumi mingi parameetri
väärtuse hinnang, mille viga kuulub etteantud
tõenäosusega mingisse vahemikku (näit. et
üldkogumi liikmete pikkus on 99% tõenäosusega
valimi liikmete pikkus +- 2cm);
· mitme tunnuse korral määrab suuruse suurimat
valimit nõudev tunnus;
· praktika seisukohalt eelkõige majanduslik või
traditsiooni küsimus.
Tõenäosuslike valimite alaliigid
1. Lihtne juhuväljavõtt - üldkogumi objektid reeglina
nummerdatakse ja seejärel selekteeritakse juhuslikult teatav
arv objekte.
Valiku teostamine
· loosimine (võib ka objektide nimede alusel);
· juhuslike arvude tabeli abil (objektide numbrid peavad
olema järjestikused täisarvud);
· vastava arvutiprogrammi abil.
Kõigil objektidel võrdne tõenäosus valimisse saamiseks
Tõenäosuslike valimite alaliigid
2. Süstemaatiline juhuväljavõtt - objektide valimisse võtmine
objektide loendist toimub fikseeritud sammu tagant kõigi
üldkogumi objektide loendist, kusjuures esimene objekt
valitakse juhuslikult.
valimiintervall=populatsiooni suurus/valimi suurus
valimisuhe=valimi suurus/populatsiooni suurus
· lihtsam realiseerida;
· objektide paigutus nimekirjas peab olema juhuslik, selles ei
tohi olla perioodilisust
Kasutatav nt üldkogumi mitteelektrooniliste nimekirjade korral.
Tõenäosuslike valimite alaliigid
3. Stratifitseeritud valim (ka kihtvalim) - juhuvalik teostatakse
eraldi üldkogumi alamkogumites (straatides, kihtides (näit.
mehed, naised; eri erialade üliõpilased): peaksid uuritava
tunnuse seisukohalt olema võimalikult homogeensed).
Üldkogumi parameetrid saadakse reeglina eri kihtide
parameetrite kombineerimisel.
· reeglina ökonoomsem (nimekirjad sageli homogeensete
rühmade kaupa);
· suuremat täpsust võimaldav (homogeensed kihid).
Tõenäosuslike valimite alaliigid
4. Stratifitseeritud süstemaatiline
juhuväljavõtt - üldkogumi nimekirjad
järjestatakse stratifitseerivate tunnuste järgi ja
seejärel teostatakse süstemaatiline
juhuväljavõtt.
· täpsus reeglina suurem kui lihtsa
juhuväljavõtu puhul.
Tõenäosuslike valimite alaliigid
5. Klastervalim - üldkogumit vaadeldakse kindlatest
rühmadest ehk klastritest koosnevana. Juhuslikult
valitakse mingi kogus klastreid, seejärel uuritakse
kõiki valitud klastrisse kuuluvaid objekte.
· ei nõua kogu üldkogumi nimekirjade olemasolu;
· klastrid võiksid olla (aga ei pea tingimata olema)
suhteliselt sarnase sisemiselt heterogeense
struktuuriga (populatsiooni mikromudelid).
Tõenäosuslike valimite alaliigid
6. Mitmeastmeline klastervalim - pärast
klastrite valikut esimesel etapil järgneb
klastritest objektide juhuslik valik teisel (ka
kolmandal jne etapil: näit. elamublokid ->
leibkonnad -> indiviidid)
Tõenäosuslike valimite alaliigid
Tõenäosuslikke valimeid liigitatakse veel:
1. Proportsionaalne valim - igal üldkogumi elemendil on
võrdne võimalus valimisse sattumiseks, tulemused on
otse laiendatavad üldkogumile.
Võimalik valiku eri etappidel kombineerida valimisse
sattumise tõenäosusi proportsionaalse valimi saamiseks.
2. Mitteproportsionaalne valim - (eri kihtidesse või
klastritesse) kuuluvate objektide tõenäosused valimisse
sattumiseks on erinevad, üldkogumi parameetrid
arvutatakse reeglina kaalumise teel.
Võimaldab iseseisvalt iseloomustada ka väikseid
alamkogumeid (nt Hiiumaa elanikud Eesti kui terviku
valimis).
Valimi kvaliteet
Valimi kvaliteet oleneb mitte ainult valimi koostamise
eeskirjast, vaid ka (ja sageli isegi tunduvalt suuremal
määral) selle eeskirja realiseerimisest:
· valimisse kuuluvad mitteuuritud objektid.
· andmeaugud uuritud objektidel mõõdetud
parameetrites.
Eksisteerivad mitmesugused sellelaadsete vigade
korrigeerimismeetodid.
Kirjandust
1. I. Traat, J. Inno. Tõenäosuslik valikuuring. Tartu
Ülikooli Kirjastus, 1997.
2. E. Babbie. The Practice of Social Research. Eight
Edition. Wadsworth Publishing Company, 1998.
3. W. G. Cochran. Sampling Techniques. New York:
Wiley, 1977.
4. L. Kish. Survey Sampling. New York: Wiley, 1965.